15. oktoober 2019
Lõikustänupühal oli meil kõigil õigus ja võimalus, põhjus ja kohustus olla tänulikud oma 7 tärni eest. Nopri talumeierei on tööka truudusega välja teeninud tõsiasja, et pere-ettevõtet veab ja peab tänaseks seitsmes Niilode põlvkond.
Oma seitse tärni, mida-keda tänada ja õnnistada on meil kõigil.
1. Mina ise. Tänan ja õnnistan, et täna taas oli õnne tegudele ärgata.
2. Minu kaasa. Tänan ja õnnistan, et meie armastus on loonud maailma.
3. Minu lapsed. Tänan ja õnnistan, et nad jätkavad meie teed ja tööd just omal, neile sobival moel.
4. Minu sõbrad. Tänan ja õnnistan, et nad kui kingitus mu kõrval sama jalga astuvad ning õla-südame-silmsideme väge jagavad.
5. Minu loomad. Tänan ja õnnistan, et nad koos mu pere ja sõpruskonnaga 21. sajandi parimal võimalikul moel oma ülesannet täidavad.
6. Minu kodu. Tänan ja õnnistan, et ta loob ja panustab meie pere ja sõpruskonna väes iga päev parima võimaliku selle riigi ja planeedi heaks.
7. Minu riik. Tänan ja õnnistan, et ta olemas on – edasi saab kõik ainult paremaks minna 😉
Aitäh Niilode klannile tarkuse eest oma enese isikut ja peret, kodu ja panust seesuguse seitsmetärni luubi all vaadata-imestada ning rõõmustada ja pühitseda.
Teate ka, tiburullid, kui suur õnn on olla elus ja ilus ja terve? Mummi saab iga päevaga aina enam aru, milline kingitus on 10 täiuslikku-imelist järeltulijat – juba ette ja taha olgu õnnistatud ka need, kes juurde tulevad 🙂
Meie väepaigad on Altweski ja Võrtsjärv, Madre ja Robots for humanity Muralistid eesotsas Lions Masterclass Richardiga. KÕIK Eesti linnad ja asulad – ka kolhoosiaegsete kortermajadega külad, need eriti!!! – väärivad kunstiteosteks muutumist Tartu eeskujul.
Majade kaunistamine helge kunstiga on Eesti Nokia.
Vahe on võrreldamatu, kas sõidad õhtuks kunsti keskele või kasarmulaadsesse kortermagalasse – ja mida sa hommikul aknast näed 😉
Nojaa, minu vanima poja startup-Ükssarvik ikka muidugi ka.
Pinda ja materjali jätkub 🙂
Lõikustänupühal kogunesime Loovuskosele ja Südamesallu koos inim-hobu-koer-kass-lind-hiir-ämblikrahvastega pühitsema ja õnnistama kõike head, mida see aasta on meile kinkinud ja õpetanud. Meid oli päris paljukümmend – oli hea ja ilus päev.
Motivatsioonikoolitusel Valtu mõisas oli üksiti suguvõsa kokkutulek. Nagu selgus. Eesti iluduskuninganna on minu papa Harry Vasara venna Peetri järeltulija. Cusine meil siis nüüd selline 😀 Kui Albaanias gloobusemissi tiitlile võistlevat Anettet kõrvutada minu papa voolitud printsesside-Lumivalgekestega, saame vastuse küsimusele, kuidas tehakse iluduskuningannasid. Headest geenidest – sealtpoolt on meie sugupuusse pandud ka Veiko Täär, Lauri Pedaja… ootan huviga järgmisi sugupusa rullumisi 😀 😀 😀
Kuna ma olen sel aastal igas kuus sugupuu terve oksa avastanud, tuleb meie kokkutulekuks staadion üürida – Altweski jääb kitsaks 😀
Teeme ära! Ja ma mõtlen seda tõsiselt.
Igapäevaseid tänulik-olemisi mõtlen ka tõsiselt. Mul on üks Sõber.
Alati, kui ma juurdlen, kuidas üksi mõni suurematsorti sooritus korda saata, astub ta uksest sisse. ALATI. Kõigepealt tõime temaga koos naabrimehe kuurist koju oma redeli, siis – mõlemad kardavad muide kõrgust 😀 – turnisime ponitalli laes ja panime sinna tuuletõkke.
Ja tõime ligi 200 kilo kaera – misjärel tema lapsed panid ennast hobuste peale. See on minu tütar Margareta. Tänan ja õnnistan!
Just samal ajal, kui arutasime Retiga, kus Indira juulitab et koju ei tule, smuugeldas too end Thea Paluoja laulustuudiosse 😀 😀 😀 Üks Murutar on seal juba laulnud 🙂
Lisaks tantsule-laulule pani Indiuks end ka ujumistrenni, nii et nüüd on tema nädal kenasti täis planeeritud. Omal algatusel. Üdini ise. Noprisse ja papa Kruuvi juurde sõites saan aru, miks mu pesamuna Tartus kohta ei leidnud, segadusse sattus, enesekindluse ja huvid kaotas. Kui linn on loodud väiksena ja kunstlikult välja venitatakse ja valgusreostatakse, ongi ta… välja venitatud.
Tänu taevale, et Indi selle kogemuse sai. Ja et ma Altweskile kolisin. Koos tema ja vanima pojaga.
Autasuks julguse eest sain kõik oma lapsed riburada endale – ammendunud-lõpetanud taluelu neid enam ei kõnetanud, nüüd elab mu Saage Saarariigi ühes toas noorim tütar, teises vanim poeg, vanim tütar käib oma lastega Saaratooriumis iga päev, ülejäänud tütar-poeg-lapselapsed nii, nagu vähegi saavad. MEIE koht. Mis ei tähenda, et me siia dramaatiliselt surmani sulguma peaks – ikka EDASI, ei sammukestki tagasi! 😉
Julius Kuperjanov – hingelt kunstnik-viiuldaja-näitleja – tähistas oma lühikese-kirgliku-müstilise elu järel äsja Tartus Raadi kalmistul oma 125. sünniaastapäeva. Eesti lippu hoidis Tartu da Vinci, igavene mässaja Hando Kruuv, monumendi juures olid väljas ka ingeri ja petseri lipud. Esindatud olid nii viimsed vabadusvõitlejad, Kuperjanovi selts, kaitsevägi kui aatelised kodanikud. Igavene au! Nii Kuperjanovile kui tema raja jätkajatele.
Ka siis, kui nad, ätid, isegi kalmistul omavahel kaklevad 😀 😀 😀
Kõiges on sõnum ja peegel.
Vaatasin Richard Gere’iga üsna uut filmi Raha võim – ja kirjeldasin kallimale, mida nägin. Hea. Õudne. Kas see peabki nii olema, et rikkusega kaasneb sisemine lamenemine, truudusetus, tahtmatu ebaeetilisus…
Kirjutasin Ugandasse: „Mitte et ma tahaksin igavesti koos Sinuga vaene olla, aga ma tahan olla koos Sinuga eetiliselt rikas ja teineteisele truu.
Gere’i karakter tahab liigutada sadu miljoneid, oma naist ja peret ja sulnist armukest – kõike ja kõiki elegantselt ühe korraga. Tütar ja armuke ühevanused, kõik üle pea hunnikus, äripartnerid kaabakad… Kokaiin, polügaamia… ja ometi nii kenad inimesed… See tundub nii õõvastav, et ma ei tahaks lõpuni vaadata. Sinuga koos oleks kergem – ilma Sinuta oioioi…
Armuke elab Gere’i ostetud korteris, korraldab tema raha eest näitusi – ja esitab nõudmisi.
Kusjuures oma naisega on Gere sama nunnu ja armas, nagu maailma parimad mehed ikka…
Küll ma tahaksin Sinuga mõtteid, elamusi ja ELU jagada…
Tadahh, nad tegid filmis ränga avarii – nüüd saab naine armukesest teada – ehkki see on juba surnud, läheb jamaks kätte ära. Ehk et siis lugu sellest, kuidas kõike ei saa – ja kes kõike korraga tahab, jääb kõigest ilma ka…
Küll on õnn, et me oleme juba neis aastates, et nii kergesti ei saa tekkida inertsset topeltelu, tüdimusest algavat petmist.
Jumala eest, kui just peab Sind kellegagi jagama, siis pigem muude pahede kui teiste naistega – kusjuures Gere’il on ses loos ka viski pidevalt ees ja sees. Ränga autonätaka ajal ka – tema oli viskine, armuke kokaiinine… Ja ometi oli sel mehel kõik olemas…
Mnjaa, tõesti, ma tahan koos Sinuga meie oma head uut ilma, helget muinasmaad luua. Väga. Oh kullake, kui väga ma Sind armastan, näen mina filmist, tänanpalunjah! Ja oh kui väga hea, et me sinuga pole end mässinud võrkudesse, mis kindlalt hukutavad. Üks viga – nagu näiteks autoavarii armukesega – ja kogu võrk käriseb. Ja oh kui hea on olla aus – kui Gere praegu asja ära räägiks, võiks ta veel kogu oma maailma päästa – aga ta ei saa ega julge – ja hulk häid inimesi saab koledasti haiget.
Oh kui hea on olla aus ja truu… Ahjaa, Gere tegelaskuju nimi on Robert
Gere-Robert haldas nii suurt ömaunti mannit, et tuli puhtalt välja ning pälvis võimaluse ise valida, kas ütleb püünelt bling-bling rahvale, kuidas asjad vene vasekaevanduste ja muu ja määga on – või jääb munniks. Aamen
Ole nüüd kena ja ütle, kus ja kuidas Sinu 50. sünnipäeva tähistame – kodune vastuvõtt oleks kergema vastupanu teed minek, teeme midagi samast sarjast nagu Su senised koos-sünnipäevad – olnud on Istanbul ja Aqua – sel aastal:
https://www.piletilevi.ee/est/piletid/koik/date:21.12.2019,21.12.2019/“