09. september 2019
Mõtsin just, kas alustada nädalat Nopri-meierei tekstidega, Edutehase platvormi punumisega, Tartu da Vinci raamatu peatükkidega või tekstiga iseenda kohta, mida soovis Tallinna Ülikool oma teraapialoomade-kursantidelt. Kuna viimasest saab ühtlasi mu raamatu “Loomad-lausujad” avasõna ja esikohal peab alati olema mina-mina-mina – siis minatagem 😀
Live Your dream.
Mis pole uudis. Uus on asjade seis, kus ülipaljud meist ei tea enam, what-a-f… see unistus nüüd õieti ongi
Tallinna Ülikoolis loomadega kooslemise koolitajad palusid enne järgmist korda ennast tutvustada.
Mida ise väga vajanud olen – seda jagan.
Olen mitmendat põlve linnainimeste lapsena alati loomade lähedust vajanud. Nende toeta olen eluohtlikult haigeks jäänud ja mitmel korral Piiril ära käinud.
Minu parim mängukaaslane oli Pärnu kortermaja naabrite koer Palli ning suveti mängisin enamasti ja eelistatult teiste inimlasteta indiaanlast, kaaslasteks Häädemeeste-taguse Krundiküla lehmad-kitsed-sead. Mu esimene oma koer – pekingi paleekoer Lissi – õpetas mulle rohkem kui tänased spirituaalid-teoreetikud-teadlased siit nurgast ja sealt nurgast keskpõrandale kokku.
Kui oled sündinud loomrahvastega suhestuma, sa ilma loomadeta ellu ei jää. Mu isaga oli sama.
Armastatud artistina üha laval suutis ta, uje ja õrn, olla tänu sellele, et meisterdas marionetnukke. Suur osa neist loomad-tallitondid – mina ja mu härjapõlvikud teiste seas 😉 Jäi polgu pojana sõjas tänu hobustele ellu ja soovis, et minul oleks võimalus looduse-loovuse-loomusega ühes hingata.
Hobused ja koerad on olnud mu laste kasvatajad ning kuidagi teisiti kui kassid õlal, koerad kõrval ja hobused hingamisulatuses akna taga mina oma tekste ja arvutis toimetamisi tehtud ei saaks.
Hobusteni jõudsin 30aastasena läbi ehmatava haiguse ning soovin nüüd hingepidet ja ellujäämist jagada tänastele vajajatele.
Minu meeskonda kuuluvad hobused Marusja, Taya, Vau, Mann, Shiva ja talvel oma ema juurest mulle kasvav Diana, koerad Chick, Lilli ja Bella ning kassid Rabinovitš, Ahmed ja Taavet.
Olen südamehääle ja praktilise meele ühenduses üksteist vastastikku teeninud ka lehmade, lamaste, sigade, küülikute, kanade ja partidega.
Neist kogemustest koguneb raamat „Loomad-lausujad“.
Ma ise otsin Kuusiku Altweskil Saage Saarariigis tasakaalu ja kuldset keskteed, kuidas jagada.
Oskan loomi inimestele tõlkida, kui need vähegi suudavad vait jääda ja kuulata.
Tean, kuidas valutavat inimest ja looma vahendada nii 7kuise kui 77aastase lapse puhul.
Otsin moodust ise seejuures mitte tühjaks joosta – ja mitte oma meeskonda kurnata.
Mulle meeldib täheühend IAHAIO – see on nii hõrgult indiaanipärane – ehkki on tervendavate loomadega teenivate inimeste ülemaailmne ühendus. Veel enam meeldivad sellised loovpansionaadid, nagu on valgusrüütlite ordul ja John Bogomillil – harmoonilised hinged Mozarti saatel hobuste vahel kõhuli maas maalimas… Tahan midagi sellist siia ka. Terminile „residental animals“ vastav kaader puha olemas.
Nüüd õpin, kuidas.
Esimene vastus Maarja Tali küsimusele ootuste kohta tuli kohe esimese loengu järel – kohtusin kauase teekaaslase Kadi Saarsoga – ning seejärel tuli kiri hõimlaselt Heidilt:
Tere, Hea Kati Saara! Mul on au olla Teie sugulane… kaugelt küll, aga siiski! Minu Vanavanaema oli Ann Mäger (Vasar) Vanaisa JAAN TAMM, Isakene ka JAAN TAMM ja minu Vend Isa esimesest abielust on Viljo Tamm. Isapoolne sugupuu on Kärstnast! Vanaisa naine e Vanaemake oli OLGA MÄGERI tütar! Vanavanaemake elas kaua ja meie kodus, jäi pimedaks ning me kutsusime Teda NÄNNAKS! Isa sugupuus on nii AINO TAMM, Tema Vend JAAN TAMM, Õeke MARI TAMM-RAAMOT…
Teiega on varem suhelnud Viljar Tamm. Ta on minu Isa vennapoeg e onupoeg! Viljar oli Tartu Ülikooli Kliinikumis veresoonte kirurg! Läks uuesti õppima, seekord EMO arstiks!
Tiit Helimets on minu Tädi Leida (Tamm) Helimets pojapoeg! California Ooperiteatri Balletisolist!
Meie sealtliini sugulased on ka arhitekt Imre Odraks, emand Kai Balode, taluperenaine Liivia Grosstahl, filosoof Ene Grauberg.
Lauri Pedaja on ka “meie vereliinis”… Ning lähisugulased – üks isaisa, teine isaema liini pidi on Lauri Saatpalu ja Aivar Mäe.
Põlvnemine missugune! Midagi muud kui ennast keskmesse seades teenida-jagada-õnnelik olla üle ei jää! 😀 Tänan võimaluse eest!