18. august 2019
Illusioonide kinni maksmise ajad on möödas.
Meile sünniõigusega kuuluvat küllust ei anta meile kätte ja-või võetakse kasinamaks, kui me seda arukalt, tänulikult, parimas mõttes enesekeskselt ei kasuta.
Illusioonide toitmine, pseudopühendumiste eest peale maksmine, armastuse ostmine – see kõik on IBD. Imitatsija Burnoi Dejateljnosti. Paigalmarss. Oma aja ja energia, raha ja ratsmete, tervise ja lõpeks ka elu hinnaga.
Ega me teiste kogemusi kuula. Parem oleks. 20+ aasta eest käivitas mu sõbratar külaelu ja rahvamaja, kinkis kogukonnale “Mahtra sõja” – Mis maa see on!?! Teate küll.
Maksis peale, tõestas ja… sai keset oma talu hoovi, ämber käes, sanga kaudu ilmutuse. Mina olen! Ametnikele ja hundikutsikatele jäädki tõestama – oluline on, mida ise tahad, siis tuleb KÕIK.
Kui universum arutult raha puistaks, maksaksid aegade lõpuni kinni seda, mida ei pea ega tohi.
Universum teab, mis on meist kellegi tegelik Tee – toetab ainult õigeid valikuid olenemata sellest, kas igal hingetõmbel valija on 17, 27, 52 või 78aastane.
Finantside takerdumine aegadel, mil minakene-ullikene tahaks polkovniku lesena nagu torti või midagi soolast, näitab, kui väga Jumal meid armastab ega lase meil endale kassikuldset valede võrku osta 😉
Your vibe is calling Your tribe – ühes hingamises inimesed on oma muinasmaade loomises ja õnneliku teenimise püüdlustes ikka tõesti üliväga sarnased.
Tänased sädeinimesed üritavad ükshaaval oma muinasmaid rajades luua siit nurgast ja sealt nurgast keskpõrandale kokku sellist Eestimaad, nagu ta… juba oli.
Meie, kes me elame mõisates-elulaaditaludes-veskites, loome iluaedu-kultuurikeskusi-pansionaate-töökodasid-hobumaailmasid. Et endal oleks olla, külalistel tulla ja Maarjamaa tervikuna oaashaaval idülliliselt elujõuline saaks.
See oli. Lõhuti. Rajati. Lõhuti. Ehitati. Lõhuti. Ja on iga riigikorra ajal muudkui otsast jalgratast leiutatud.
Nii Saage, Waldau kui kõik teised mõisad on olnud terviklikud linnriigid. Omavahel alleedevõrgustikuga ühenduses. Kirikud-koolid-kõrtsid-veised-lambad-vili-köögivili-mesilad-viljapuud-lilleaiad-viinaköögid-tellisevabrikud-sepikojad…
Jüriööl põletati. 1905. laastati. 1918. võeti ära.
Jajah, Eesti Vabariigi õigusega ja puha. Aga ikka muudkui et mõisad põlevad…
Saksad ei surnud, vaid viisid oma hariduse-oskused-kultuuri siit minema. Pidevalt rüüstanud maarahvas – kusjuures ise ju algolemuselt samuti nomaadid! – ei peaks nüüd imestama, et nõuka-tondid tulid-tapsid-tasalülitasid – vsjo naše. Mida on ise tehtud, seda ligi tõmmatakse.
Kusjuures 2. maailmasõja ajal lugesid sakslased üle iga naela ja nöörijupi, mille kogemata hävitasid – ja hüvitasid peremeestele. Punapätid pommitasid samal ajal meelega elumaju-kirikuid-botaanikaaedu ja veel imekombel alles jäänud mõisaid…
Waldau mõisahoone asemel on silikaat-korterelamu, tühjana ootavad viimsed hooned – ja kullaketrajate Edutehas.
Saage mõisahoone ise vajab vammiravi, mõisavalitseja majas on külavanem-advokaat Kuningas, iidses vesiveskis meie. Ja me kõik – juristid-meistrid-õöetajad-kirjasõnajad-insenerid – püüame muinsusväärtusi taastades nad sedasi jalule saada, et nad hakkavad edasi ise meid-ennast-kogukonda ja globaalset üldsust teenima, et meid ei kuritarvitataks. Stiilis kodu-seal-kus-kotid-maas. Piiblistki ju teada väljend pärlid-sigade-ees… Ja ikka me loodame, et seekord läheb teisiti.
Nõukad ehitasid losside asemele silikaat-kastid. Laari valitsus hukkas kolhoosidest jäänud elujõulisegi osa põllumajandusest – muudkui et laps koos pesuveega aknast välja.
Issanda abiga alles jäänud mõisakomplekside hoonetega on täna sama lugu nagu hiljuti põlenud Notre Dame’iga – kuna neis on olnud kolhoosikontorid-kasarmud-saekaatrid, tuleb olnud aegade suhtes austust ja teadlikkust ilmutades luua midagi täiesti uut.
Iseenesest lähtudes. Andis Universum need auväärt hooned meie hoolde – andku ka tarkust ära tunda ja teoks teha, mida keegi meie ühises vaibis traibist tegelikult luua tahab ja suudab 😉
Tänan ja õnnistan 🙂