15. august 2019
Varss VAU! kuuvanune ning juures kaks samavana meest đ
Shabat shalom, Rabinovitsh! Salam aleikum, Ahmed!!!
VĂ€ikese musta kipale-mĂŒtsiga kassipoiss saabus koju. Ette oli teada, aga ikka ootamatult – ja oodatult. Tuli teine ĂŒlejĂ”enaabrimees Uno kaenlas.
Pidi olema Taavetile seltsiliseks, aga vanaema Bella vĂ”ttis ta endale đ
Pool tundi hiljem saabus ĂŒlejĂ”enaabrinaine Valja, kaenlas teine mehike. Tellitud-loobutud – ja loomulikult vĂ”ttis babulja Bella ka selle endale.
KuivĂ”rd meiekasvatatud noored mĂ€rad Namaste ja Nibiru saabusid Kuusiku talli juurest samuti siia jĂ”eÀÀrsele karjamaale, vĂ”ib lĂŒhidalt öelda, et kari on nĂŒĂŒd koos đ đ
Mitte et ma ainult loomaaia direktor oleksin, aga nad aina tulevad – mina tĂ€nan ja Ă”nnistan – ja meenutan papa Harri vĂ€idet, et ta voolis mu nagu Lumivalgekese, oma marionet-tegelase – kes oli mĂ€letatavasti samuti loomrahvaste magnet. Ausalt, tegelikult mina ikkagi kirjutan korraga ja kordamööda 7 raamatut ja 4 uut nĂ€idendit ka – pĂ€riselt noh…
Neil pĂ€evil lĂ€bib meie pĂ”lev ja uppuv planeet SurmavĂ€ravat. Seoses selle ja tĂ€iskuuga tulevad ĂŒles kĂ”ikvĂ”imalikud kurikurvad tunded ning inimene kĂŒsib: kas ma tahan jÀÀda vĂ”i Emakese Maa pealt hingekoju puhkama minna?
Ja ongi palju igas eas lahkujaid, sest uuestitulek â vĂ”i mĂ”nele vĂ€hem tuleriita meenutavale planeedile kehastumine â on lihtsam kui hirmude-afektide-emotsioonide ookenaist lĂ€bi ujumine. VĂ”ib iseenda vĂ”i kaasteeliste afektidesse Ă€ra eksida ja ĂŒldse-mitte-efektselt uppuda.
Kui jÀÀda, tuleb igal hetkel MÀrke mÀrgata.
Kui kĂŒsisin: kas ma tahan jÀÀda? ilmus Tigu. PĂ€rast istus Hiireviu mu vĂ€ga-lĂ€hedale oksale ning Orav kukutas kĂ€bi ja mis kĂ”ik â ent Tigu oli tĂ€na kĂ”ige valjuhÀÀlsem đ
Ja tigu ĂŒtles: nĂŒĂŒd alles tegelikuks kaevamiseks ja puhastamiseks lĂ€heb!
Inimesed, kes umbrohu tĂ”rjeks maapinna kilega katsid, on lahkunud â kilega, mida pĂ€ike ei puuduta, pole aastakĂŒmnete jooksul mitte midagi juhtunud. Selle peale on umbrohujuurte rĂ€gastik kasvanud. Ja kui Uue Hea Ilma inimene kilet Ă€ra ei korjaks, oleks see seal 1001 aastat. VĂ€hemalt.
Tigu aina roomas mööda ĂŒsna mĂ”ttetut kivi. Raske liivane koda seljas. Ăles-ĂŒles-ĂŒles…
Ikka edasi, ei sammukestki tagasi â mĂ€letame kĂŒll ju lastesaadet, kus ĂŒks tĂŒĂŒp sedasi Ă€ginal-möginal oma maist vara ei-tea-kuhu kangutas.
Selle lastesaate aegadel ei kaheldud veel, kas palgatöö ja traditsioonilised tooted-teenused vĂ”i projektid on ĂŒldse seda tĂŒhja pressimist ja enese retsimist vÀÀrt. Kuldajastul kĂŒsitakse igal hetkel: mis koda, mis kivi, mis teekond?
Kui mind ei oleks, kes siis teo kivilt mahlakasse pÔÔsasse tÔstaks?
Kes mu lapsi ja hobuseid, meest ja koeri, kasse ja haldjaid kallistaks?
Palun neil keda armastan, mulle ausalt öelda, kui ma tĂ€ies veendumuses jĂ€lle miskit liivast koda ei-tea-miks&ei-tea-kuhu vinnan â Tigu nĂ€itas, et teisiti on nutikam. PÀÀseb kivides-kiledes kroolimata pĂ€rispinnaseni đ
Ning vikerkaar ja Terje ĂŒtlesid Altweskil kohtudes: pole vaja piitsa anda.
Me kĂ”ik oleme teinud imesid â kes ĂŒleloomulikult ruttu varemetest kodu â kes muinasjutuaia.
Mis meile mÀÀratud, see sĂŒnnib niikuinii â kiirustamata-surumata-Ă”iendamata. VĂ”id mĂ”elda, et piirad oma loomade arvu â ja ikkagi on sul neid 12. Sest see on Lumivalgekese tee. Kui vanus ja ihujupid hakkavad vĂ”imisi piirama â ka siis pole vaja end piitsutada. Ăkskord lauldaksegi oma imedeaias Luigelaul.
Ammugi pole tark kedagi teist piitsutada â kasitagu minu tallid ja rohitagu minu peenrad. Mis sinu, see sinu.
Nagu ka Armastus.
Armastus ei talu ega vaja kriitikat.
Nii kui piitsutad, on ju kohal ka kriitika â miks sedatoda rutem ei saa…
Ikka tunde jÀrgi ja mÔnuga! Jah, sinna tuleb tall ja tara, koolisÔiduplats ja maastikurada.
Aga siin ja praegu olgu rahulolu ja tÀnulik harmoonia.
Emme Terje kĂŒsis eile, kas ma ikka kirjutan ka veel. Ja palun:
Jutustus “Vihmaussi laul”
NĂ€idend ja jutustus “PĂ”drapulli lugu”
Muusikaline lavalugu “Hipiratoorium”
NĂ€idend ja jutustus “Robinson” jĂ”uluajaks 2019
TĂ”sieluline raamat “Ingli puudutus”
Armastuse lugu “Teekond tviidĂŒlikonnani”
Ilukirjanduslik kĂ€siraamat “Loomad-lausujad”
Jutukogu “Tervist, mina olen merehĂ€daline!”
Altweski album
Meeleolukogumik âPea ees kalmistule â contra mortemâ
John Bogomil âThe Holy Grail â initiation into the knighthood of goodnessâ tĂ”lge
Elulooraamat Hando Kruuv â Tartu da Vinci
Kordan â piitsutada ei saa ega tohi â siis ei olda jaatuse energias! Nagu ĂŒtles vana preester Malm kunagi mĂ”ne kuu eest â AEGA ON! Ăigete asjade tegemiseks Ă”iges kohas Ă”igete inimeste ja loomrahvastega. Alati.
TÀnan ja Ônnistan!
Kontsertide sari Pea ees kabelisse – Contra Mortem
EELK Rapla kogudus ja MTĂ Ingli puudutus korraldavad Rapla kalmistu kabelis pretsedenti loovad kontserdid, sest:
- Surmakartus nĂ€itab eksistentsiaalset ja kultuurilist tĂŒhikut â kus pole teadlikku ja loomulikku austust ja usaldust, sinna asub asjatu hirm
- Rapla kaunis kabel sobib lĂ€bi muusika meelde tuletamiseks, et surm on sama pĂŒha ja Ă”ilis sĂŒndmus nagu sĂŒndimine
- Kontserdid on selleks, et meenutada â see elukaare osa viib igavesse ellu
- Kaunis pretsedent meenutab nii Tisenhauseneid-Krusensterne-Malme kui Masinguid-Vetemaad jt Raplamaa dĂŒnastiaid
- Muusika meenutab ja austab olnud suur-isiksuste teeneid â maadeavastus, religioon, arhitektuur, haridus, majandus
- Kalmistule-tulek julgustab siin meelerÀnnakule ja palvesse minnes puhastuma-laadima
- Kontserdid filmib ĂŒles Aare HindremĂ€e ja jÀÀvad kĂ€ttesaadavaks Youtube’is
Sarja Contra Mortem ajakava:
- 20. august â Richard Murutar
- 20.september â Katrin Lehismets Salzburgist ja Peeter KaljumĂ€e
- 2. november â Meeli Lass
- kevadine pööripÀev 2020
- ĂŒlestĂ”usmispĂŒha
- emadepÀev
Kontsertide-aegse korjanduse abil langetame ohtlikud puud, mis ohustavad vÀÀrikaid kalme.