13.-16.juuni

Kuuloomine on seekord raputavalt unenägudeküllane. Vaatame hämmeldusega kõige uskumatumaid seoseid. Mina olin ühel ööl oma kunagises kodus erinevat tõugu kutsikaid valimas – efektseim oli mõistagi hõivatud, aga suurim ja arukaim oli ainsa pilguga minu. Teisel ööl tiirles ümber minu kunagine koolivend – unenäos umbes 30aastane – lõunamaise bangalo igas toas oli ohtrasti lapsi ja nende kraami, nii et lapsi teenindades jäi mul koolivenna probleem kuulmata.

Mis puutub lastesse, siis Kuusiku Altveski loovuskose noortestuudios on iga päev püha päev ning iga hingetõmme palve. Vaheldumisi ühiste sünnipäevatähistamistega käivad selle suve Loo, katastroofikomöödia “Merehädalised” proovid – mille käigus Terje Luik kujundab Reginast kedagi Mummi sorti spiritiri-sutspüssi ja Mummist omakorda… blondi Tänu Regina kaasale Rihole on noortestuudiol MINA OLEN oma suvelaagrite tegemisteks ning meil kõigil ürituste ja ettevõtmiste korraldamiseks veel üks põrandaga, armastusega vooderdatud ruum. Tänan südameüdini – armastan teid kõiki Kuu peale ja tagasi

Kolmapäevase niiduringi tegi mees, mina riisusin ja lennutasin haljast loomadele ette. Koplid on kollased, nüüd on kogu koplil ring peal, juurde vihmata ei kasva – nii hobustel kui lammastel on endiselt heinarull ees. Klimaatiline kaif, jumala eest. Vähemasti oskab valitsus põua puhul eriolukorra välja kuulutadaja europappi küsida.

Hr JK lugu, mis tekitas minus mitmeid kriginaid, valmis pidevate katkestustega. Kui hommikul 5-9 oma kirjatöid ära ei tee, pead neid tegema alaliste kõnede-kirjade-kõnetuste taktis. Mis on samas sellepärast hea, et kriginad pole nii kõrvulukustavad

Sel nädalal oli täiesti eufooriasse-ajav tantsutund – seda niikuinii, et meie Elisel oli sünnipäev ja uus soeng – aga Regina proovis noortega Riho-ehitatud kontsertsaali põranda ülieduliselt ära. Mina pildistasin, filmisin… istusin maha ning pidin ühtaegu nii nutma-naerma kui äratundmisvärinaid nautima. Regina tegi Kuusiku jaanitule jaoks, kuhu oma noored tantsima viime, ülimalt täiuslikult läbi komponeeritud kava. Aga mina avastasin korraga, et Tervist, Aafrika! lugu on sündinud! Robertiga püüdsime selle loo sõnumi ja olemuse, sisu ja ülesehituse kinni ühel Uganda praamisadama lähedasel suurel turul. Ent endale teadmata tegi Regina valmis ka tantsurea. Nüüd tuleb minul kõigest dialoogid tulistada Kõigest!

Hommikusele Eesti ja meie endi hetkeseisude analüüsile Margotiga järgnes õhtune süvaristküsitlus Terjelt, mil ta veendus, et mu tulevikuplaanid on üsna ainumõeldavad ega tulene sellest, et armastus on katuse risti sõidutanud

Poolunetu öö – jälle! – tulemuseks oli neljapäeva hommikuks valmis 11 lehekülge steitmenti, mis tuleb lähiajal siia riputada. Ootan ära sisetunde tekkimise, millal on õige aeg. Neljapäeva hommikul agrosse hobuste lakukivi järele sõites olin üsna poolunes – seepärast ei viitsinud kaasa rääkida tõsiasjale, et me kõik kulutame põua tõttu kole palju aega niitmisele-tassimisele, sest koplid on kollased. Ma lihtsalt olen tunde oma elust vikati ja rehaga võsas.

See-eest on viimasel ajal iga mu linnaskäik totaalne energeetiline kogupauk. Nii ka neljapäevane Leinapäeva sünergiline kogupauk. Tuhandet asja ajama minnes ütlesin mehele koni autoaknast välja visates, et võimalik-vaid-venemaal-saates lennutas üks naisfantoom inimestele autodesse tagasi, mille nood välja olid visanud ja… auto tagumisest aknast lendas pahandus samal hetkel tagasi

Killustikurongi taha ootama jäädes ütlesin, et see sõidab liiprite ristumiskohani, suunatakse järgmisele rajale, tuleb tagasi ja… nii oligi

Telliskivvi asju ajama jõudsime just samal ajal kui mõned kliendid – nii et fotodele jäid ka nemad – ja uksest väljusin hetkel, mil Telliskivi loomelinnaku omanik kõndis, kiiver peas, meist mööda ja jutustas, kui hästi meil sügisel minema hakkab. Loomulikult hakkab!!!

Tervist, Aafrika! kauplus on ikka avatud – Olawale Akinde lettidel on kaupa, mis kannatavad kuumust ega nuta sellepärast, et inimesed on linnast ära suvekodudes. Uganda taludest hakkame taas elusaid-ilusaid vilju tooma augustis. Siis on kaupluse-esised kaevetööd õnnelikult lõppenud. Ehkki ukseesine on hetkel üles kaevatud, pääseb ikka kenasti sisse – ning nagu ütles Lennart Meri: see sitt on väetis meie tuleviku viljadele. Pärst suurehitusi osutume promenaadi tuiksooneks, mille vahetus naabruses on uhiuus büroohoone. Ja selleks ajaks oleme ka oma olemist nii sõprade kui enda rõõmuks arukalt kõbinud. Seni aga on Olawale teie teenistuses vägagi kena kaubavalikuga Likizo furaha – happy holidays!

Kohvikus Popular Indigo Tomi ja Matiaga vesteldes möödus meist Martin Algus ning temaga lehvitades tekkis mulle mõte, kuidas lahendada idee, mis mulle esmaspäevasel Rottermanni-hommikul tekkis ja mida sõber Rene täiendas.

Namastesse jõudsime Matiaga just siis, kui üks müüja pidi mõneks ajaks ära minema, aga teine polnud veel jõudnud – nii et valvasime poodi – ja kohtusime Horrega, kes otsustas oma ökopoodi ikkagi edasi pidada. Kõhn ja kahvatu, aga visa…

Avastasime häälehaldjas Matia Kalliangasega elustiili poes Namaste igal sammul elurõõmu ja väikseid elutervelt naljakaid üllatusi. Lisaks hämmastavalt helgeks ja valgeks muutumisele on Pärnu maantee alguses asuvale klubilikule kauplusele lisandunud avar tagaruum, kus erinevate koolkondade tervendajad võivad vabalt oma koolitusi-triitmente sooritada. Samuti on absoluutselt ilusas elus Horre Vanalinna Ökopood, kus oli äsja valminud hunnitu šokolaadikook. Namaste!

Igal hetkel on õhuks ja teemaks inimeste omavahelised seosed ja rahateema. Ja igal hetkel näidatakse variantide paljusust. Kui Hollywoodi Revalist möödusin, tuuldusid selle ees klotseritega jõmmid – ühel pisut tuttav moll – ja kutsusid mind millimallikaid jooma. Mis need iganes on 10 meetri pärast istusid oma mustades ülikondades hinge tõmmates leinapäevased uudisteankrud – sõbralikud ja südamlikud. Veel 10 meetri pärast venelannast arhitekt, kes oli Peterburist buumi ajal saabunud, kodakondsuseta, eakana täiesti üksi jäänud – ilusa soengu, kleidi ja meigiga vanadaam – ja palus silmsideme tekkides mõnd eurot, et süüa saada, sest oli üürivõla tõttu korterist välja tõstetud.

Vaagisin just seda paari(saja)eurost tunnet, kui Viktor Burkivski palus minult kogu selle kompoti peale intervjuud Õhtulehele – mida ma teen leinapäeval siin Vabaduse väljakul. Ise muretses kogu aeg, kas ma ikka jaksan oma suurt kotti tassida Pärast ootamatut õhtulehtimist – tratemaga, selleta poleks mõtet kodust välja tullagi – vedasin oma märkmikud-läpaka puuetega inimeste kotta.

Eesti Klubi on teenekate tipp-persoonide ühendus, kuhu kuuluvad auväärt Rüütlid, Tõnu Ots, Ivar Raig jpt. Teenekad tähendab, et enamasti üsnagi eakad. Analoogselt 20. augusti klubiga, mille liige Rein Järlik käis esinemas üle-eelmisel nädalal, püüab Eesti Klubi alal hoida võltsimatut vaadet Eesti Asjale.

Ehkki asjur Andrus Helenurm on üritanud nooremaid ühiskonnategelasi kaasata, on tegemist ikkagi interdistsiplinaarse multikultuurilise seenioride ühendusega. Harry Raudvere ja Emil Rutiku on selle kogukonna ühed nooremad sädemehed, tänu kellele seltskond ei muutu liiga museoloogiliseks.

Ettekannete järel on alati diskussioon, mille ohjamiseks on palutud parimad. Ja need aastates teeneliste, ajaloo- ja faktitruuduse eest seisvate tegijate kogunemised järgivad üsna täpselt ja leidlikult tähtpäevade kalendrit.

Näiteks 14. juuni leinapäeval oli ümber klubilaste leitsakuline Tallinn leinalippude ja Vabaduse väljakule laotatud siionisiniste õhupallidega. Eesti Klubis esines professor Kalle Kasemaa ning juttu juhtisid Tõnu Ots ja Hardo Pajula – juudirahva püsimajäämise eelduste ja eestlastele sobiliku eeskuju teemal.

Märgiline seegi, et viimasel ajal toimuvad kogunemised Toompuiesteel puuetega inimeste ühenduse ruumes, jutud tipitakse arvuti kaudu sünkroonselt ekraanile ja vajadusel kasutatakse teisigi 21. sajandi tehnikaimesid.

Võib küsida – kui kaua võib haavadele soola raputada ja laipu ühishaudadest välja kaevata. Nii inimese kui ühiskonna eluga edasiminekut võib see ju pidurdada.

Ent – kuni mäletajad-teadjad elus, tuleb tõde alal hoida, sest iga eluala faktide oma suva järgi ümber tegijad käituvad teatavasti nagunii sedasi, nagu asjaosalisi endid enam polekski.

Eesti Klubi kooskäimised kinnitavad: püsime sadulas, härrased!

Ent selle sigrimigri järel, millesse koduteel autos kallima uputasin, oli tavapärase reha ja seenekastmega kodutunne tundem kui tunne. Kuna järgnes unenägudest kubisev öö, oligi tulemuseks reedene ämberpea.

Millega võtsin vastu 2 positiivset ja 2 negatiivset projekti-otsust. Need positiivsed meid-mai-dei – ja need negatiivsed pole lausa meidei! – jätkame koos kirjastajaga surumist.

Kuni armsam teostas end aedu ja väravaid korrastades – tugev tuul leevendas kuumust – sai minul hea meele tiivul tehtud hämmastav hulk kirjutus- ja korraldustööd – kukla taga tiksumas ikka need paari viimase öö unenäod.

Ilmsi olid meil õhtupoolikul Altveskil turistid.

Kui noortestuudio MINA OLEN lapsed tundidesse tulevad, on iidse Kuusiku Altveski seina ääres 7 jalgratast – täna oli 21. Sest retk Rattaga Raplamaal austas meid oma külaskäiguga. Pererahvale annavad sellised tunnised tulemised võimaluse tehtut-teoksil-värki värske kõrvalpilguga vaadata – peegeldad ja heegeldad oma loodud maailma uusi värve. Saavutatu ei tundu endam enesestmõistetav – ja unistused muutuvad reaalsemaks ja üldse – aitäh!

Laupäeva jagame taas Soone ja Altveski vahel. Hommikul kirjutan Matia teksti ja koostan ühe projekti eelmaterjalid. Pärastlõunal teen tehnilisi töid. Sekka muudkui rehad-värgid, kuidas teisiti

*

Kuusiku Altveski Loovuskose noortestuudio MINA OLEN suvelaagrid 2018

 

Igal kolmapäeval kell 17 tantsutrenn – misjärel noored jäävad soovi korral laupäevaõhtuni laagrisse.

Neljapäeviti koolituste päevad külalisõpetajatega – reedel-laupäeval tantsude ja tekstide harjutused.

 

5.juuli – loodustarkuste päev – kell 11

Liina Meta Kuuskman, Evald Piirisild ja Marko Mund juhendavad ohutiste-talismanide

valmistamist ning enese kohtlemist nähtava ja nähtamatu Looduse osana

 

8.juuli – tervisetarkuste päev – kell 12

Pille Soplepmann, Marge Järvi ja Jaan Soplepmann juhivad aktiivseid vestlusringe

teismeliste terviseteadlikkuse ning nn erivajadustega koos elamise teemadel

 

12.juuli – veeharrastuste päev – kell 10

Helen Link juhendab ujumist, Jüri Jaanson õpetab sõudmist ning Parvematkade pealik

Alar Tool toob Kabalast meile kanuud-vesijalgrattad koos vestlusega sedasorti ettevõtluse

võimalikkusest ja kutsevalikust seoses puhke- ja sporditurismiga

 

19.juuli – teatripäev imede aias – kell 11

Terje „Vallatud kurvid“ Luik võtab meid vastu oma Mahtra-kandi Raba talu võlumaal -

kus toimub pärast ekskursiooni katastroofikomöödia MEREHÄDALISED proov

 

21.juuli – keskkonnatarkuste päev – kell 11

Metsamees Aivo Rahuoja juhib vestlusringi inimese kooselust metsa ja taimede, kalade

ja lindudega – tekkivad mõtted ja tunded ühtses looduslikus tervikpildis olemisest

maalime üles kunstnik Marje Berlokko juhendamisel

 

26.juuli – naha-keha-lihapäev – kell 12

Tartu iluhaldjas Elizabeth Arand ja muusik-triatloonar Brigita Murutar

vaatavad üle meie nahad ja lihased, õpetavad nahka kohtlema ja lihastega suhtlema

nii, et kõiges saaks parajust peetud, kaunis – ja igavesti noor oldud

 

27.juuli – Mummi higitelk Soone talus kell 16

Pärast hommikust tantsu- ja tekstiproovi Altveskil siirdume Soone väetalu Päikeseväravale

ning kütame indiaanisauna, kuhu teenimisse on palutud Kristina Paskevicius

 

2.august – veeohutuse ja vaba muusika päev kell 11

merepäästja-purjetaja-kaitseliitlane Alo Murutar õpetab vetelpääste võtteid ja jagab

Eesti riigi kaitse ja kestmise mõtteid – kitarrivirtuoos Paul Neitsov musitseerib tõsised

teemad talutavasse kergusse

 

Kõigi koolituspäevade osalisteks on palutud emad-isad-vanavanemad-õed-vennad-naabrilapsed!

Stuudionoortele ja kohaliku kogukonna inimestele on õpetused tasuta.

Kaugema ringi rahvast oleks kena annetusliku panusega meile õpetajate tasustamisel appi tulla.

 

Suvestiihiad võivad Altveski loovuskose juulikoolitustesse pisimuutusi tuua – iga täiendus teeb meie ühist suve aina paremaks!

 

Kati S.V. Murutar

5107709

Robert Borodin

53358179

*

www.kv.ee/1686903

Eksklusiivne pakkumine ainult üks kord ja üksnes Teile!

Kuusiku mõisakompleksi kuuluvatele Altveski-Vesiveski maadele müüakse veel vaid üks kinnistu ehitusloaga otse Vigala jõe kaldal.

Edumeelne kogukond, kes peab ligi 300aastases vesiveskis kultuurikeskut, näeb uue naabri ja koostööpartnerina kas tarn-pokude välu ja veskipaisu vahele oma kodu rajavat hea maitsega peret või vabaaja-turismi-alast ettevõtjat, kes soovib koos kogukonnaga kasutada ainulaadseid võimalusi.

Põhjala Vahemere hingusega miljööväärtusliku krundi juurde kuulub energeetilise lisaväärtusena Südamesaluks pühitsetud kuuskede ring. Natura toetusealune ala sobib lammaste ja veiste karjatamiseks.

Ühtaegu nii privaatne kui unikaalsete puhkus-ettevõtluse perspektiiviga 1001 võimaluse maa on heade juurdepääsudega, maalilise vaatega Loovuskosele ja majesteetlikule veskihoonele. Asub Raplast 5 ja Tallinnast 55 kilomeetri kaugusel.

Ühise tuleviku loomise kaaslasteks on Altveski kultuurirahvas, Kuusiku mõis, tall, lennuväli ja sõbralik vallavalitsus. See on maailma ainus nii väärikas ja väärtuslik pakkumine!

66901:001:0267

*

https://soundcloud.com/kuunaine/kare-kauks-sild-le-vaevavete

 

Kui su palgeil kustub naer,

kui pisaraisse loojub helk su näol

ning murejões end leiad sa -

su kõrval seisan ma,

nagu sild üle vaevavete

siis ma laotan end…

 

Ööst kord päeva loob meile aeg

ja kui on käes see päev,

leiab õnn me juurde tee.

Vaid meeles pea, kui vajad mind veel,

su juurde ruttan ma,

nagu sild üle vaevavete

siis ma laotan end…