5.mai

Sild üle vaevavete on rajatud!
Kui Teeme ära! staap helistas Kuusiku Atveskile, sagis sündiva silla ümber 7 meest ning Loovuskose ja noortestuudio talvepuid konveieeris vanasse talli riita 7 tüdrukut.
Printsess Fiona korrastas peenraid, Valgre põletas kolm hiidlõkke jagu oksi-räga, mis tekkis kanalikaldaid puhastades ja metsaalust korrastades.
Tegelikult pani päeva jooksul käe ja südame külge 21 inimest.
Täname Kuu peale ja tagasi, fenomenaalne ehitusmeister Mihkel Babtsenko – oled üks õnnelik mees, kes teeb seda, milleks on sündinud. Võimas!!!
Meistrit assisteerisid Uno Green ja El Ka Tikas koos Ullaga, naabrimees Mihkel ja tema kaasa, papa Tikas Kaasaga. Sillatöödel assisteerisid ja kordamööda pesid tuletõrje voolikuga munakiviplatsi peremees Robert Borodin ja iga-töö-mees Virgo Juurik.
Mis peamine – suur enamus noortestuudiot oli kohal – kusjuures talgute alustuseks tegid nad omal algatusel ja täitsa ise tantsutrenni! Aitäh, Kaidi Alamaa, Elis Elis ja teie imeline ema Marge Järvi, Emma Kuulpak, Maria Indira Murutar, Mari Pärnoja, Sirle ja Siret emaga ning Jasmin!
Kreeka maasikad olid vähim, millega teid tänada.
Kui eelmisel aastal olid seiskunud Altveski loovuskoseks äratamise 3 järjestikust talgut massiivsed, suurte masinate ja tohutu füüsilise koormusega, siis seekord järgnes insenertehnilisele mõtlemisele kiire-vaikne-täpne ehitustöö.
Lõunaks valmistas peremees tiheda seljanka-põhjalise roa – nüüd tagantjärele võib tunnistada – jah, see oli lambast tehtud Tüdrukutele jäi aega ja jõudu veskipaisul trallata, paadiga sõita ja silla valmides kanalisse kukkuda
Mihkli konstrueeritud-püstitatud – ja teiste meeste abistatud-täiendatud Sild üle vaevavete sai palju ilusam, kui Mummi unistas. Sümboolne ja ajalooline niikuinii – aga tänu toestusele-diagonaalidele ilus ka veel! Väga ilus.
Sama ilus oli naabrikoerte Susi ja Sheiki südamlik-leebe suhtumine kogu päeva kõikjal kaasas trallanud jäärajumbu Lamborghinisse. Urrmuss, peninukid! Chickil on tõeliselt head sõbrad
Olen nii ütlemata õnnelik ja tänulik, armastan teid KÕIKI kogu südamest. Ja aiman, et selles Loomises oli midagi palju enamat kui lihtsal talgud ja sild. See on kummardus olnule, rahu ja tasakaalu algus ja äratõuge tulevikku. Aitäh!

Tänan ka eilse vastuvõtu eest Vääna-Jõesuu külaseltsis – publikus oli palju beebisid ja MINA OLEN truppi kuulus 9päevane Lamborghini, kes korraldas küll meie misanstseenid ümber – aga me ei teinud ühtki tõsist kala, kohanesime ja mängisime tõeliselt. Väga värskendav kogemus.

Nagu ka käik Kessu ja Tiidu juurde – nad olid etendust vaatamas ja me lasime noortel end nende Suurupi-kodu batuudil, mere ääres ja mänguväljakul tühjaks möllata.

Tänantänantänan!

*

Meil on kevadel MINA OLEN etendused veel 18.mail Valtu koolis, 2. ja 9.juunil Rapla üritustel – suvel on Merehädaliste proovid, tantse juba õpime – ja neid va katastroofikoomilisi mängime augustis. Septembrist algab töö turulooga Tervist, Aafrika! – selle ettevalmistustöödeks lendame mehega mai lõpus taas Ugandasse.

Aga seni – nauditagu meie ülivõrdeid-pälvinud lugu MINA OLEN.

*

See on lugu latinopoisist, kes tuleb Eestisse ja jääb. Ja mitte üksi. Miks ja mida tegema, näete etendusel. Lisaks noortele mängime ka meie koreograaf Reginaga tükis ise kaasa. Mõnuga mängime. Ja arutleme, miks inimesed varjuvad ekraanide taha, miks nii paljud noored kasvavad vanemateta, kui keeruline on vastata küsimusele, kelleks tahad saada.

Puudutatud saavad kõik vaatajad. Oleme juba ära hellitatud hiirvaiksest jälgimisest, südamest-naerust ja liigutuspisaratest, mida publik meile kinkinud on. Iga vaataja on pärast etendust kinnitanud, et teab vähemalt korraks selgemalt ja helgemalt, kui oluline on võimalikult sageli ja veendunult öelda: MINA OLEN!