31. märts 2018
Rahvastik kui TEEMA on tõesti paljude meeli köitnud ja… rohkemgi. Eestis on üha süvenev RAHVASTIKUKRIIS, mida mõned (tuleta ise meelde, kes) kas ikka veel ei näe või näevad küll, aga kas valetavad nii, et sil ei pilgu, või eelistavad mingitel poliitilistel või muudel konjunktuursetel kaalutlustel ignoreerida. Udujutte a’la “Oi-oi kui koledad jutud! Tegelikult pole häda midagi...!” ei ole mõtet ajamas ja kuulamas käia.
Vaja on konstruktiivseid otsinguid kriisi põhjustest jagu saamiseks. Enam-vähem arukal ja haritud inimesel ei tohiks olla liiga raske aru saada, et enne ettepanekute tegemist põhjuste süsteemi muutmiseks, tuleks need põhjused AVASTADA, SÕNASTADA, SÜSTEEMIKS PÕIMIDA JA AVALIKUSTADA.
Küllap oleks aeg vaadata, kas selle valitsuse ajal, mil lõpuks ometi on peaminister sõnaselgelt välja öelnud, et “rahvastik on minu valitsuse prioriteet”, on õnnestunud midagi (NB! ükskõik, mida) selgeks (veidi selgemaks) mõelda ja ka praktikas midagi sellist teha, mis toimiks mõnele rahvastikuprotsessile nii, et oleks põhjust veidigi rõõmustada. (Siin ei ole kõne all nende artiklite ARV mis on avaldatud rahvastiku või rahvastikupoliitika kohta.)
Püüame olla konkreetsemad! Vaatame, millistel eeldustel oleks võimalik saada kokku usaldatavad ja süsteemsed ANDMED, mille varal oleks võimalik midagi öelda
- sooidentiteedi kujunemise,
- perekonnaõppe ja -kasvatussüsteemi,
- terviseõppe- ja -kasvatussüsteemi,
- perekonnaõppe ja -kasvatussüsteemi,
- noore perekonna toetamise süsteemi,
- “perekonnaplaneerijate” jt kahjurlike organisatsioonide,
- lootetapmise,
- sünnitoetuste,
- pesahariduse (vastava õppe, kasvatuse ja kogemuse)
- kasvukeskkonna,
- osalise õppe- ja tööajaga rakenduse,
- paljulapselise perekonna toetusprogrammi,
- põlvkondade järjepidevuse,
jpm kohta.
Minu meelest on see KÕIK PROBLEEMIDENA SÕNASTAMATA. Kui sulle tundub, et eksin (olen halvasti informeeritud), siis kirjuta, mis mul on jäänud kahe silma (kõrva) vahele ja kuidas ma saaksin need lüngad täita. Käsituste tase on madal!
Küsin, kas kellelgi on õnnestunud tuvastada, et rahvastikuprotseeide eest keegi millegi (mille?) eest vastutab?
Kas Siseministeeriumis, Sotsiaalministeeriumis või mõnes muus keskasutuses on keegi (kes, kus?), kes
- oskab sõnastada probleeme nii staatikas kui dünaamikas,
- teab, kuidas koostada indekseid elu-olu iseloomustamiseks,
- hoomab elanikkonna sidususe tegurite süsteemi,
- teab, mis on ja kuidas saavutada side,
- oskab oma ja teiste tegevust edasi- ja tagasisidestada,
- teab, mis on ühiskonnas vaimne, psüühiline, sotsiaalne, majanduslik, õiguslik…,
- teab, millest sõltub ja kuidas kujuneb kindlusetunne,
- oskab esile kutsuda sünergiat,
- teab, kuidas kujuneb inimeste vastutustunne ja aktiivsus,
- kujutab ette, mis saab ühiskonnast, kus õigused, kohustused ja vastutus ei ole seotud,
- saab aru, mis siis juhtub, kui Eestis ei õnnestu kehtestada kompetentsusenõuet?
Statistikaameti kogutud andmed sündimise ja suremise, abiellumise ja lahutamise ning sisse- ja väljarände kohta võiksid olla vajalikud minevikus tegutsenud poliitiliste jõudude ning nende tehtud otsuste otstarbekuse ja efektiivsuse hindamiseks. Kahjuks ei ole midagi sellist veel näha olnud. Need arvjadad, mida demograafid näitavad, võimaldavad üht-teist öelda paari lähema aasta kohta, ent EI VÕIMALDA TEHA PIKAAJALISI PROGNOOSE.
Rahvas EI OLE loll, hoolimatu, ükskõikne, saamatu jne. Rahvas on mõtlemisvõimeline. Haritlased ei tohiks rahva eest varjata tegelike olude, tegeliku olukorra ja situatsiooni toimeid.
Rahuldavaks saab kujuneda vaid küllalt süsteemne ja kompleksne käsitus.
Rahvastikuprotsessid EI OLE fataalsed.
Eestlaste elujõud ei ole raugenud. Hingekella lööjad kutsume korrale ja kui sellest ei piisa, leiame midagi tõhusamat.ivar
Inimestel on tahe, huvi, usk, Inimestel on vaimsus.
Vaja on RAJADA Eesti rahvastikuteadus, st saada ükskord aru, et demograafia on STATISTIKAHARU.
Teadusliku uurimise objektiks on PROBLEEM. Kirjeldused EELNEVAD uuringule ja on vajalikud probleemide sõnastamiseks. Teadusliku uuringudǵa on vaja tuvastada probleemide kui tunnetatud vastuolude PÕHJUSED (LOE: KAUSAALSETE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE SÜSTEEM nii staatikas kui dünaamikas).
NB! Kõigi rahvastikuprotsesside tegurid asuvad KÕIGIL regulatsiooni- ja juhtimistasanditel ja oma osa on ühiskonna kõigil institutsioonidel. Ilma mudeliteta saab selle kõige üle vaid lobiseda.