18. september 2017
Maestro Jüri Arrak elustab Kehtna mõisa Vana Testamendi legendidega.
25. septembrini on Kehtna mõisas iga päev kell 10-18 nauditav Jüri Arraku 16 graafilisest šedöövrist koosnev isikunäitus Vana Testamendi legendide teemadel. Näituse korraldas Kumma küla sädeväärikas Toomas Raud, kes on muu hulgas ka Kehtna Kaunite Kunstide Kooli kuraator.
16.septembril tõi Arraku-Raua vaimne tandem Kehtna mõisa kaunisse interjööri kokku meie koorekihi ja maasoola: maa-, valla- ja külavanemad, kunstide kooli ja kandlekoja rahvas, külaettevõtjad saekaatritest loomakasvatajateni, õpetajad ja aednikud Piiterist Mahtrani. Kujunes otsekui vägede koondamine kõrvuti üle mõisa lendavate kureparvedega. Märgiliseks faktiks eakate Siberisse küüditatud ja naasnud taluperenaiste põimumine lastega – kellega koos pildistamine oli Arrakule-Rauale eriti oluline.
Valtu teeneka koolijuhi poeg Toomas Raud on pärast Siberit-represseerimisi-tagastamisi Peterburi kõrghariduse pealt aastaid juhtinud kunstikombinaati ARS ning pühendunud nüüd Kumma külas esivanemate talu ülesehitamisele vähemasti sama kaunina kui see oli enne ajaloo karme ülerullumisi.
Praeguse suurnäitus korraldati läbi kahe sajandi kestnud sõpruse ja hingesuguluse pealt – mehed on läbi homo soveticuste labürindi toonud endisaegse härramehelikkuse, mis samas toetab mõtestatud töörügamist lisaks peale ja südamele ka kätega. Kuna mõisaseina ei tohtinud lüüa ainsatki naela, meisterdas härra Toomas (78) ise leidlikud stendid.
Kohilast pärit Meister Jürile (80) on seesinane 85. personaalnäitus. Avamisel, kus sõna otseses mõttes „terve vald oli kokku aetud, kihelkond kokku kutsutud“, väitis Arrak, et enam kui Piibli pühakirjalik aspekt paelus teda graafiliste Lugude sarja luues juutide ajalugu. Mõistagi pole ka pühalik taust talle tundmata – pastor Kalev Raave palvel maalis Arrak ju Halliste Halastava Kiriku altarimaali.
„Näen, et tänases maailmas valitseb veelgi suurem Paabeli segadus kui toona, mil rahvaste ja keelte kaos korraldati ja torn kummuli kukutati,“ kõneles suurvaim, kes kinnitas, et ei kavatsenud küll loengut pidada – ent jutustada meeldib talle väga. „Sama moodi kehtib ka praegu Taaveti ja Koljati suure ja väikese seadus. Kui nõukogude ajal polnud kuidagi teisiti kui läbi muinasjutu-võtmes lillede okupeeritud Eesti olukorda kirjeldada, siis nüüd võime sama pilti silmitsedes tõdeda, et oleme globaalsete suurmoodustiste ees samasugused väikesed vaprad Taavetid.“
Iseäranis soovitas maestro leegitseva mõõga pilti vaadates mõtiskleda, miks ikkagi juhtus nii, et inimesed aeti paradiisist välja – loomad aga jäid Eedenisse. Et alg-harmooniaga ühenduses olla, palus ta meil kõigil võimalikult palju looduse ja loomadega suhelda – loomrahvaste seas valitsevad taevariigi seadused on ka meile toeks ja õpetuseks.
Spontaanne loeng, millega meister oma loomingu siitkandi rahva ette asetas, oli Kingitus – publik sai värskendava kogemuse karismast ja elegantsist, täpsusest ja haritusest, suure pildi nägemisest ja seoste loomisest, headest maneeridest ja humoorikast inimlikkusest.
Jüri Arraku siin käimine ja loeng hõljub Kehtna mõisa kaunites saalides lootusrikkalt lühtreid ootavate alasti lambipirnide vahel. Minge püüdke meie seast suurimate sõnum sealt kinni ja saage vastus küsimusele sic transit gloria Mundi… ja ka kõigile teistele küsimustele, mille esitamisele vanad targad mehed teed näitavad.
Kati S.V. Murutar