21. juuli 2016
Soone talu Valtu lähistel Kumma külas on omaette nähtus, mille ümber koonduvad vägevad inimesed ja kus toimuvad erilised sündmused. Selle suve tähtsündmuseks on neli korda toimuv Mustrimuutjate etendus.
Kati Saara Vatmann elab selles talus seitsmendat aastat. Väerahvas hakkas Soone tallu ilmuma siis, kui Kati elust kadusid mehed – nii kaasad kui sulased. Loodus ju tühja kohta ei salli. Viimased kolm aastat on Kati Soonel kahekesi 10aastase tütrega, abiks tütremees Mihkel ja väerahvast sõbrad, puhastanud, lammutanud, ehitanud ja siis jälle puhastanud, lammutanud, ehitanud…
Soone on elupaigaks inimeste kõrval ka mitmetele loomadele. Üheteistkümne kana üle valitseb valge majesteetlik kukk Kuukulgur. Nendega jagab maid Part Donald oma kahe kaasaga. Kasse, kes kõnnivad omapäi, on kolm – Lilli, Taavet ja Notsu, Kihnu Virve kingitus. Külaliste tulles annavad sellest haukumisega teada Jordan ja Bella. Hobuste nimedega on juba keerulisem. Kui paberite järgi Bohema nimi Maruusja on lihtne, siis Namaste Bonita Garcia, By Nibiru Curandera ja Silbersee’s Madonna on koos noorima varsa nimega – Santa Shamantra Sibelius…nagu sõnumiga laulud. Kõige nooremad Soone elanikud leiab aga kihnu maalammaste seast. Omega ja Opeia. Lambatallede ema keeldub Opeiat toitmast. Talle on siis Kati ema eest, iga nelja tunni tagant teda söötes. Aga see vaev tasub end ära selle armastuse ja kiindumuse näol, mis lambalaps nii siiralt väljendab – ning tulevikus aruka inimkeelse utena karja ja inimesi vahendab.
Soone talukoht on vana, küla ise lausa iidvana (arvatavalt üks vanimaid külasid Eestis, esimesed andmed pärinevad aastast 1241). Talust on aegade jooksul sirgunud näiteks vankrimeister, korvmööbli meister, Marju kohviku omanik ning Kodutunde saatesarja üks esimesi, Orvi. Elu on viinud omavahel kokku kunagise Soonel üleskasvanud naise ja praeguse perenaise Vatmanni. Kodutunde produtsent Kristi Nilov pakkus Katile, et kirjutagu ta Kodutunde seitsmenda hooaja puhul raamat. Kumma külapäeval külastas Soone talu selle kunagine elanik Virge, nii et Kati sai käsitsi kartulit mullates teada, et tolle naise üks õdedest, Orvi Aasumets oli Kodutunde esimesi abivajajaid. Juhtumisi elab Nilovi ema omakorda Soonelt mõnesaja meetri kaugusel Kaereperes. Öelge veel, et juhuseid pole olemas.
Kati arvas pärast kahe eelmise suve ülikoormust, et lastelaagreid tema enam ei korralda. Kuid laste omal soovil algab 22. juulil kuus päeva kestev selle suve teine tüdrukute laager Soonel. Laagri juhendajaks peale Kati enda on keraamik ja waldorf-õpetaja Kristiina Laasi. Tutvutakse keraamika, hobuste, kristallide, lammaste, Terje Luige imedeaia ja balletiga. Laagrit toetab Kultuurkapital ning see võimaldab osaleda ka vähekindlustatud lastel.
Eriti suured sündmused saavad alguse väikesest mõttekillust. Selle suve tähtsaim Soone sooritus, etendus “Mustrimuutjad – viimane eestlane” lugu sai alguse Katinoorima tütre Indira Maria Murutari ideesööstust Kirna mõisa Täheväravas. Mulluse näidendi “Täisring” asjus mööda Eestit tuuritades käis Saara Kirnas põõsas kirjutamas. Nüüd on lisaks 3osalisele Täisringi-raamatule ka Mustrimuutjate lugu raamatuna – ja ka publiku jaoks valmis. Esietendus toimub kohas, kus see lugu loodi – Kirna mõisas. Etendused toimuvad 20. ja 21. juulil kell 19.00. Peale etendust toimub vestlusring ning šamaan Evald Piirsisilla ja Soone Indira trummitseremoonia koos parmupilliga.
Soone talus toimub Mustrimuutjate etendus 22. juulil kell 19.00. Pool tundi varem õnnistatakse šamaani ehitatud Päikeseväravat. Mustrimuutjaid mängivad Evald Piirisild (šamaan), Liina Meta Kuusman, Heli Vahing (nunn), Riina Joost (moslemitar) Tiiu Kreim (metsavaht), Ivo Lambing (poliitik), Tenno Alamaa (ärimees), Indira Murutar (viimne ise).
Enne Mustrimuutjaid toimub samal päeval Soone talus muinaspäev, kus Liina Meta Kuuskman õpetab väeehete ja ohutiste valmistamist ning enne etenduse algust pühitseb šamaan Evald Piirisild enda ehitatud Päikesevärava. See võimendab Soone talu praegugi ilmset ja mitmetist kinnitust leidnud toimimist tsivilisatsioonide-vahelise suhtlemise portaalina. Pärast etendust toimub soovijatele higitelgi tseremoonia.
Viimane ja kõige vastutusrikkam Mustrimuutjate etendus toimub Raikküla mõisas, Kärajate konveretsi järel 24. augustil kell 17. Mustrimuutjate etendus räägib loo seitsmest inimesest, kes elavad metsa-reservaadis. Tegemist on ajaga, kus linnad on getostunud. Keset metsa püüavad koos mustreid muuta erinevad vägivalla-taaka kandvad isikud – nüüd tahetakse nende mets maha võtta. Kõik tegelased peavad ühendama oma jõu, et välja mõelda viis, kuidas Eestimaa kestma jääks. Lõpuks hakkavad kõik tegelema sellega, mida nad päriselt tahavad, oskavad ja armastavad. See on lugu meist kõigist, mustritest, mis meid iga päev saadavad. Mustreid aga saab muuta, esmalt neid teadvustades.
Nädal enne esietendust tuli kirjastusest Hea Tegu trükisoe Mustrimuutjate raamat. Ning uusi raamatuid on tuleva aasta 21. märtsil 50aastaseks saava Kati sulest tulemas ridamisi. Pilguheit Eestimaa peredesse ja kodusesse tuleb lastelaagrite põhjal valmivas raamatus “Ingli puudutus”. Kuna Soone ja Kati on hobustest ja hobustega ümbritsetud, siis tuleb ka neist kirjutada – lausa mitu raamatut. Nii on ilmumas Tori hobusekasvatuse 160-nda aastapäeva auks valmiv raamat. Ja koostöös Juuru mehe Vello Tammega valmib raamat 21. sajandi töötava hobuse kohta. Kui hipoteraapia (ratsutamisteraapia) on aina enam populaarsust koguv, siis metsa- ja maastikuhooldajana kasutavad hobust hetkel napp paarkümmend inimest. Arvestades aga keskkonnas toimuvaid muutusi, hakkab hobune tulevikus olema samasugune asendamatu abiline, nagu ta oli enne tööstuse võidukäiku. Valmiv raamat saab olema justkui õpik selleks ajaks, kui nafta otsa saab.
Kati kogemustest loomadega, nendega suhtlemisest on aastaid kogunenud raamat “Loomad, lausujad”. Loomadega suhtlemise kohta ütleb Kati: “Kui suhtud loomasse kui massi, siis ongi ta üheülbaline. Kui aga võtad teda kui indiviidi, suhestud temaga, võtad ta oma südame ligi, siis loom avab end sulle sinukeeli ja mõistetavana. Minu missioon on inimestele loomarahvaid tõlkida ja vahendada.”
Kogu raamatukirjutamise, näitlemise, mustrite muutmise ja lambatalle lutitamise kõrvalt jõuab Kati teha ka ka koostööd Eesti-Soome ühistöös valmiva filmi “Igitee” võtetetel. Taska filmigrupile on leitud õiged hobused ja nende käsitsejad. Õnneks on peaprodutsent Ilkka Matila üdini hobuinimene, nii et see lihtsustab hobulausumist. Tegemist on 1930ndate filmiga Karjala okupeerimise kohta ning põhineb Soome kirjaniku Antti Tuuri samanimelisel romaanil. Filmis kasutatakse ainult Eesti omamaiseid tõugu hobuseid ja näidatakse, kuidas käis tollel ajal viljalõikus ja rehepeks hobuste abiga – sooritajaks ikka Juuru mees Tamm.
2. augustil on Soonel aga tulemas Arne Lauri disko, 20. augustil osaleb Soone rahvas Kärajate ürgturul Raikküla mõisaõuel. Ja 27. augustil toimub Soone riituseplatsil suvelõpupidu indiaanistiilis. Unenäopüüdjaid õpetavad valmistama Reti Toriella ja Liina Meta, Evald Piirisild maalib kotkasulgedele ja telgitseremoonial teenib Lauri- Kare Laos.
Kes teeb, see jõuab. Teeb ja parandab maailma ning mustreid. Loob ja aitab luua. Elab elu täiel rinnal.
Helerin Väronen