26. veebruar 2016
Helve Pärna Papli paradiisist
Helve Pärna sündis nähtamatut maailma nägeva tüdrukuna – lapsepõlves saadud piksetabamus süvendas indiaaniplikana üksinda metsades seigelnud tüdruku salajast erilisust ning tänaseks on terve ja harmooniline, nooruslik ja kaunis tervendaja hinnatud teejuht nii Pärnus, Palm Beachil kui Marbellas.
Teejuht kui tootenäidis
Pärnus Tervise paradiisi juurest algavas Papli tänavas on kolme miniatuurse naise – Helve (43), Mirelle (10) ja Merilee (8) kodu. Seal kodus on samas ka nägijatar Helve Pärna stuudio, kus teistmoodi-tüdrukuna sündinud Helve võtab oma kristallide ja altari, elava tule ja jumalike lõhnade vahel vastu ka abivajajaid ning tee- ja mõttekaaslasi. Liiatigi elavad Papli tänavas ka tema sõbratarid-kolleegid Eve ja Herdis. Kreet Rosina noorema õe Herdis Elmendiga koos teeb Helve rühmameditatsioone ja ühisrännakuid ka südalinnas Mahediku keskuses. Naise pühendumise meetodid ongi meditatsioon ja rännak, maagiline reiki, aroomi- ja kristalliteraapia, jooga ning energiapiltide loomine.
„Mind huvitab viimasel ajal üha enam just rühmameditatsioonide ajal tekkiv ühisenergia. Selle kaudu toon oma Kanalisse minnes just sellele grupile ühisväljast sõnumi. Viin kooskõlas võnkuva rühma rännakule, mille järel küsitakse: mis sa nüüd tegid,“ kirjeldab Helve oma kulgemisi, mille juures tema tütred on alati kaasas – olgu emal reikiretk Tartus või Costa del Solis, laste koht on ema kõrval. Selleks nad siia ilma tulidki. „Oleme esimesed ühismeditatsioonid ka linti võtnud, laen mõne neist Youtube’i ja testin tagasiside järgi, ehk on juhendatud meditatsioonide jagamine üks väljund, mida siin ja praegu minult oodatakse ja vajatakse.
Ma tean, et hetkel oleneb just naiste ärkamisest ja tagasi enda juurde jõudmisest, kas meie planeet üldse kestma jääb. Naised väestavad oma mehi ja kasvatavad lapsi. Ent täna on lapsed antud lasteaia ja kooli kasvatada ning mehed üldse hooleta. Kui temakesed laotavad ja puistavad end laiali töö ja karjääri, raha ja edu vahel, jäävad mehed naistelt saadava taevase väeta. Vastastikku laadiva paarisuhte asemel kujuneb konkurents, kus mõlemad kütivad mammutit… Ja mees hakkab reeglina nagunii vägevama naisega konkureerimise asemel teisi naisi küttima. Selliseid, kes energeetiliselt ei kastreeri.
Paraku eksivad ka väga väekate naiste mehed end hüljatute ja alamatena tundes jahile isegi siis, kui naine teab, mis toimub ja valesti on. Minu kogemus ütleb, et teatud sündmusi ei saa ära hoida, sest meie hinged on Sealpool sedasi kokku leppinud – ning mõni suhe tulebki meie ellu selleks, et lõpetada eelmine, ammendunu. Olgem nende käivitavate inimeste ja suhete eest tänulikud ning jätkakem matka!“
Helve pole nägijatariks-tervendajaks saanud ühegi ränga tõve ega trauma tõttu. Ta on olnud sellel teel ja teenimises sünnist saadik – teadlikult pea paarkümmend aastat. Ta jälgib huviga tunglemist tänasel nõiaturul, kuhu üha lisandub neid, kes oma erialal läbi põlenud, haigeks jäänud, mõne sensitiivi juures paar korda tuunimisel käinud – ja „hakkavad“ ka ravitsema.
„Neid kahe seansi järel tervendajateks põrganuid tekib kindlasti veel ja veel – ju see on meie keerdus aegade ja inimeste üks peegeldus. Mõistan täiesti nende skepsist, kes arutlevad: alles ta oli üleni haige, käis nõia juures – ja nüüd on ise nädalaga nõid valmis. Minu meelest peaks tervendaja ise terve olema. Jah, on haavatud tervendajaid ülistavaid teooriaid – ent ideaalis võiks teejuht ja abistaja olla ise oma „tootenäidis“.
Mõistan ka nende vastsündinud meistrihakatiste rõõmu, kellele palju helistatakse ja nõu küsitakse. See on õppimise faas. Tegeliku Meistri tunnus on, eet teeotsale aidatud abivajaja ei klammerdu ega helista lakkamatult. Mina tunnen üsna kohe ära, kas minu poole pöördub energiapilti tellima, maagilise reiki või meditatiivse rännaku seanssi saama – nii Papli tänavas, skype kui telepaatia teel – arenemiseks avatu või klammerduja. Olen nende päralt, kes töötavad kaasa. Ja tüssata meiesuguseid tüdrukuid ei saa, sest me oleme… teistmoodi.“
Välgust tabatud metsapiiga
Helvel oli väikese tüdrukuna oma emaga kokkulepe, et ta ei räägi, mida Näeb. Pärnumaa männikutes ja rabades eelistatavalt ise ja omaette uidanud tüdruk nägi juba pisikesena inimesi ja loomi, taimi ja kivimeid värvilistena. Kui mängukaaslastele neid värve kirjeldas, koges suhtumist jube-pull-kuidas-sa-seda-teed-igaks juhuks-kardame-sind… Ja ema soovitas Nähtavast üksnes kodus, mitte võõrastele jutustada.
„Minu Koht on Häädemeeste rannametsades. Seal on mul alati olnud ühendus esivanematega, keda ma füüsiliselt kohanud pole. Nii nagu lapsepõlves, sõidan ka praegu mõnikord Liivi lahe äärsetele luidetele, uitan ja Olen. Kui oled kusagil 7aastasena välgutabamuse saanud, jääb see sinu Kohaks, sest seal oled sa valgustunud,“ teab Helve. „Tulin läbimärjana ujumast ja vadistasin vanaisale, mida nägin – ning ühel hetkel sööstis vanamoodsasse musta voolumõõtjasse löönud välk sealt sirgelt minusse. Mäletan teravat valu liigestes – ja järgmine hetk oli paar tundi hiljem vanaisa süles ärgates. See oli juhtunud.
Lisaks värvidele jõudsid nähtamatu maailma ligiolekust kõnelevad aroomid minuni 25aastasena, kui lahkus mu ema. Ta oli selleks ajaks kõik siin ilmas ära teinud, sai insuldi ja lahkus jalapealt. Oli nii üleloomulikult ja ebamaiselt kaunis seal lamades – ja ümber tema oli hüatsindilõhn. Tugev ja trööstiv. Inglid olid temaga!
Ehkki ema on ammu taas tulnud, on tema üks sagedus jäänud paralleelmaailmas minu teejuhiks ja hingesõbraks. Meil on pikad jutud – kõrvuti vestlustega Mai-Agate Väljatagaga. Need naised on mulle leebelt, aga kindlalt selgeks teinud, et oma Teelt me keegi kõrvale kalduda ei saa.
Olles juba oma tervendavatest võimetest teadlik, püüdsin siiski tavalise inimese kombel ameti õppida, tööle minna ja niiöelda turvaliselt ja normaalselt elada. Töötasin Pärnu Kommertspanga Häädemeeste kontoris, suhtlesin sealkandis vaid paari inimesega ja varjusin igal võimalusel Loodusse kui oma tõotatud maale… Ning tegin hotelli Pärnu oma aroomiteraapia kabineti.“
Kuuldused tillukese temperamentse terapeudi erilistest võimetest levisid aastatuhande vahetusel hotellist kõigile kontinentidele ning ta mõistis – kinnituseks Mai-Agate naeruturtsatus „ära loodagi, ei lähe läbi!“ – oma andeid ja missiooni riiulisse panna ei saa.
„Kui mu tütred olid tillukesed ja Mai-Agate tuli meile külla ning jälgis minu ja tütarde isa kooslust, muigas ta rõõmsalt: jajaa, sulle on seda kogemust väga vaja… Ning pärast kümmet aastat kooselu läks tütarde isa jahile. Ta sõitis mu ellu nagu kiirrong, kui olin oma täiskasvanud poja isaga 17 aastat koos olnud. Raputas mu sellest kooslusest välja. Ja tuhiseb nüüd järgmiste jaamade poole. Aitäh talle. Nii kogemuse kui tütarde eest, kes on minuga kõikjal kaasas, mitte riigi kasvatada.
Kogemusteta ei oleks ma nii teadlik teejuht ja tervendaja kui praegu. Inimesed on nii paaniliselt keerdus ja kinni, et kohati tundub uskumatu, et Looja on sellist kaost ja kapseldumist, pimedust ja kurjust tahtnud. Ma käin poes, pilk maas, et endale nendest reptiloidjatest keerdudest mitte auke sisse saada. Mu tütred on korduvalt nõudnud koduõppele jäämist – ehkki Pärnu Vabakool Noorteväljaku taga on võrratu väike haridusasutus. Lapsed peavad mõõdukalt sotsialiseeruma, et paratamatud kontaktid reptiloidide agooniliste sabalöökide käes väänlevate inimestega liiga valusad ja vilutamatud ei saaks.
Õnneks on neid hetki, mis taastavad usu, et maailma ja inimkonda on veel võimalik päästa, piisavalt palju, et ma suudan ja tahan veel ja veel inimesi vastu võtta ja juhatada, abistada ja nende kanali ja oma kanali koosloomes edasi aidata.“
Kolm last kolme tunniga
Helve kõik kolm last on Nägijad.
Neist keegi pole traditsioonilises mõttes planeeritud – igaüks neist on kingitus. 17aastasena saadud poeg Roland on 26aastane autoärimees, kes on vaatamata asisele ametile spirituaalne noorhärra, kes saab aegajalt emalt kui parimalt sõbralt ja seikluskaaslaselt energiapilte ja soovitud seansse. Automaailmas ringleb muide mitmeid vaimseid isiksusi ja tervendajaid – Altroff, Lilienthal…
„Nii poega kui tütreid sünnitades kogesin, kuidas peavad lapsi ilmale tuues olema paigas suhted oma vanemate, sündiva lapse ja eelkõige iseenda naiselikkusega. Mul on õnnestunud sündijatega sõlmida sellised kokkulepped, et lapsed on kolme peale kokku alla kolme tunni sündinud. Mul on alati ligi olnud suur hele Kristuse energias vaimolend – mu enese kõrgem mina.
10aastase tütre nimi pidi alguses oleme Mirelle-Merilee – ent kui ta saabus, teadsin kohe, et tema on Mirelle – Merilee keegi teine. Ning kahe aasta pärast tuligi esimesest nii erinev kui veel võimalik noorem tütrekene. Tütred on minuga juba ammu kaasas. Sajandeid.
Me olime nende isaga palju aastaid tagasi indiaanlastena koos. Kahest erinevast hõimust. Pealikud ei lubanud meil abielluda – aga meie vandusime teineteisele siiski kaljutipul truudust. Mu armastatu lasti tookord noolega surnuks ja loodetud lapsed jäid ootele. Kui tütarde isa mu ellu tuhises, saime toonase kokkuleppe täita ja siin mu lapsed nüüd on! On jah hämmastav, et me oleme vanema tütrega mõlemad indiaanlaste moodi. Väga ühest puust – ja mitte siinsest keskkonnast pärit.
Ent olulisemgi on minu jaoks, et tervendaja oleks ise terve ning teisi naisi aitav naine oleks ise oma naiselikkuse ja emalikkusega kontaktis nii, et tema eluloo õnnelikud-kerged-helged sünnitused tasakaalustaksid infovälja ummistavaid ööpäevapikkuste-õmblusküllaste koll-sünnituste kangelassaagasid.“
Papli paradiis
Helve naiselikkuse-emalikkuse-uue hea ilma inimlikkuse kool ja kliinik on tema Papli tänava ridaelamus keset elavat tuld, kristalle, taimi ja loomi. Ta proovis küll rendipindadel praktiseerida, ent aeroobikasaalide energia ja tümps polnud taustaks päris see.
Helve 14aastane kiisu näeb emanda loodud energiapiltides midagi, mis kassi keskendunult pikkadeks minutiteks neisse piltidesse ja kaasnevatesse värssidesse sukelduma saab. Ning samas tänavas pulseerivad sõbratarid-kaasteelised Eve ja Herdis.
„Olen Usui õpetusest inspireeritud maagilise reiki praktiseerija – ent õigupoolest pole oluline, kuidas seda energiatööd nimetada,“ on Helve täiesti päri sellega, kui Hagal-Pesa meister Ralf nimetab universumi väge harmoonia energiaks, ent mõni valgustunud loomakasvataja tajub reiki kui sõna mõju ja väge nii tundlikult, et kasutab seda sõna ja praktikat ka otseselt õppimata, sest süda on tark. „Kui keegi võtab minuga ühendust, siis on see abipalve ning ta on andnud mulle loa minna tema kanalisse. Ajal ja ruumil pole mingit tähtsust. Väljas on kõik üks ja ühenduses. Saan läbi kanali inimese iga kehaosaga kontakti – nii, nagu meie keha reageerib infole kananahaga, kõneleb iga meie organ blokeeringutest ja valudest. Nii silmast silma kui kaugseanssidel on kanalis võimalik blokeeringud lahustada. Seansi lõppedes väljun kanalist ega jää teise inimese tagatuppa kooserdama. Olen hea nõid. See sõna, tõsi küll, on devalveerunud. Nõidadest on saanud artistid selgeltnägijate tuleproovides, kes harrastavad oma hirmuäratavate kostüümidraamadega musta maagiat ning toidavad keerdus televaatajate paradoksaalset õõvajanu. Ajutine arengufaas!“
Paralleelmaailmad
Helve, kes kohtub ema ja esivanematega teistes sagedustes ja maailmades, rändab teejuhtidega teistel planeetidel ning pulseerib Kristuse energias. Tema ümber on väenaiste kogukond, kelle seas mõni on roheliste sõrmedega taimetark, mõni tervendava häälega kehakunstnik, mõni lootosena avatud südamega loomalausuja.
Naine möönab, et samas sageduses võnkujatega lävides võib tekkida illusioon, et inimkond ongi selline – ning seetõttu tulevad teistlaadi vibratsiooniga massidega kokkupuuted karmide üllatustena. Ent just omasugustega kokkuhoidmine Muhu saarest Marbellani – ka hoitud ja kindlustatud naised on muide praegustel ülikiirete muutuste pulbitsevatel aegadel sageli end kaotanud! – aitab läbi talve kevadesse kesta.
„Tundke ära endale sobiv teejuht. Tunnetage, kus on teile sobiv energeetiline oaas, kus turvaliselt ja usaldavalt koos hingesugulastega mediteerida ja rännata. Sealt naastes on ihu paranenud – hingest rääkimata. Koos saame retk-haaval mänguliselt ja õnnestavalt teada, millised lepingud meil siia ilma tulnuna seekord täita on,“ julgustab Helve.
Ruum tema ümber on tulvil jasmiinitee ja viiruki, Angel-parfüümi ja vaikelu täiendavate küülikute õrna elusat aroomi. Mirelle koob vaikides Papli paradiisi toataimede vahel ning Merilee võtab kamina ees enesestmõistetavalt meditatsiooniasendi ja ütleb tasakesi: OM. Mitte keegi meist pole mitte kunagi üksi – seda on lumehangedes pakasevõitlust pidades hea teada.