21. jaanuar 2016
Kreet Rosin: kõik on kõigega ühenduses
„Tänan! Kuidas saab veel paremaks minna? Mis on veel võimalik?“ on vaimse enesearengu õpetaja Kreet Rosina tunnusväljend, mille sagedase kordamise järgi tunneb ära inimesed, kes on tema raamatuid lugenud ja koolitusi-seansse kogenud. Ja neid on palju.
Pärast ärijuhtimise-kõrgharidusega hotellitöötaja-perioodi oma tõelise kutsumuse juurde jõudnud Kreet võttis mõne aasta eest oma valgustuslikku-tervenduslikku missiooni nii tõsiselt, et pingutas inimeste avitamisega üle. Ajupiirkonna põletik tuli õpetajaks, naine sai teada oma mõõdu ja määra ning on tänaseks otsekui kehastunud kinnitus kõige võimalikkusele siin ilmas.
Ka neile, kes asunud teadveloleku ja avanemise pühitsetud teele, antakse katsumused – neile eriti. Kes on võtnud vastutuse, on üksiti otsekui alla kirjutanud lepingule Looja tahte vastu mitte eksida. Autasuks oma tegelikust east paarkümmend aastat noorem välimus ning planeerimatult, kosmilises sünkroonis voogav loovus.
„Nii hiljuti ilmunud „Piirangutest priiks“ kui teised tekstid voolavad minust täiesti iseenesest. Kas lennukis, kui olen teel oma inglannast õpetaja juurde – või öösel, nii et magan, märkmik voodi ees. Koos Mai-Agate Väljatagaga anti läbi meie vähiraamat – läksime koos alfa-tasandile, ja sealt tuli! Minul jäi tulemus vaid lindilt maha kirjutada. Uued raamatud on juba teel,“ on Kreet tänulik. „Ma ei planeeri midagi. Kõik tuleb – vastusena küsimustele, kuidas saab veel paremaks minna ja mis on veel võimalik. Planeerimise ajad said mu elus ümber siis, kui hotellinduses üha tabeleid ja aruandeid, plaane ja numbreid ritta lükkisin. Nüüd on mul midagi hoopis enamat jagada.“
Juuksed kui kujund
Kreet meenutab, kuidas ka temaga toimus see, mis on nii paljudele tuttav. Tegi iseenda arvelt nii palju tööd, et põletik pidi tuliselt appi tulema. Laagerdas seiskunud suhetes nii, et juuste kasvamine üle paari sentimeetri oli väljakannatamatu – maha!
„Kui hakkasin ennast rohkem väärtustama, korraldasin suhted ümber – siis tahtsin üle aastate tagasi tunnet, mis oli kooli ajal, vööni juustega. Ja õppisin nii palju – jälle! Kui tavaliselt kasvavad juuksed umbes sentimeeter kuus, siis teades, et nad on armastatud ja sinus on küllaldaselt elujõudu, kasvavad nad aastaga lühikesest poisipeast rohkem kui õlgadeni! Ma räägin nendega. Ja pesen ainult looduslike vahenditega, nt meeveega.“
Ühtlasi sai mitmeid aastaid Viimsis elanud Hiiumaa-päritolu piiga juured mulda Haanjamaal. Ta liigub ladusalt Tallinna ja Lõuna-Eesti vahel ning lisaks juustele on osanud kasvatada eelmisel suvel lisaks köögiviljadele ühest kotitäiest tatrast terve tonni uut ja head tatart. Kreet on seda vilja alati üle kõige armastanud, kinnitab, et tatrapadja kahinast paremat unemuusikat pole – ning see on tema igapäevase menüü telg.
„Inimese arengutee on loogiliselt ja loovalt kulgedes kena ülesmäge tõus – eeldusel, et igapäevaselt tegeletakse mingi vaimse praktikaga ning et katsumuse korral lahendatakse sisimas see probleem süvitsi. Ühesugune ülesanne antakse meile kolm korda, nagu eksam – iga kord jõulisem proovimine, kas ikka saime asjast aru,“ teab Kreet. „Teadlik eneseareng loob suuremat sisemist rahu. Kui tegutsed kooskõlas Looja tahtega, kaob võistlemis- ja saavutamisvajadus. Kulged pürgimusteta osapoolte kõrgeimaks hüvanguks samal ajal endaga tööd tehes.
Tüüpilisim erinevate eneseabimeetodite ja tervendajate vahet sebivate isikute elutee on aga hektiline siksak. Kui häda käes, minnakse järjekordse abistaja juurde, hangitakse esmaabi – toimub hoogne tõus. Ent kohe kui leevendus käes, lõpetatakse töö endaga ning langetakse tagasi. Järelikult pole valu olnud piisavalt suur, et oleks motivatsiooni teha enesega tööd järjepidevalt nii et tõus saaks jätkuda.
Minu isa on imeline näide sellest, kuidas suure kannatuse ajal tekkinud taipamine võib viimaks viia teadlikkuse kasvule ja püsivale tõusule. Isal oli selleks vaja kuut lõikust ja paarikümmet keemiaravi, et mustreid muuta ja terveneda. Nii mõnigi mu lähedastest on ummikusse jõudes, käed puusas küsinud – miks sa mulle varem seda oma reikide ja koputamiste värki pole rääkinud? Kuid ma ju ei saanud talle sellest rääkida – ta ei olnud valmis vastu võtma. Minu arusaama kohaselt ei tasu kedagi vägisi aidata ega õpetust jagada, kui ei ole palutud. “
Kreet on huviga jälginud tõelisi skeptikuid ja ratsionaliste, jäigalt teadmatuid, kes üha sõdivad, otsivad süüdlasi ja ei kavatsegi oma nabast kaugemal silmapiiri näha. Ehkki inimhinge esimesed 150 elu elatakse väidetavalt instinktide-inimesena, ei pruugi kapseldunud tegelane tegelikult noor hing olla – ka mõni vana hing valib kogemiseks ja lepingu täitmiseks teiste hingedega skeptiku-vastalise rolli. Selleks korraks.
„Sama hingepere liikmed võivad omavahel hämmastavaid rollimänge mängida ja elust elusse üksteisele vahelduvaid taustu pakkuda. Mai-Agate tundis minus meie esimesel kohtumisel liftiuksel ära oma kadunud tädi – kes oli mõni aeg peale lahkumist andnud teada, et on nüüd tagasi ja lubanud, et alustab temaga koostööd. Nii on läinudki!“ on Kreet tänulik nii ühiste loengute ja raamatu-kanaldamiste kui sõpruse eest. Sellest on paljud võitnud.
Koputuste kiirabi
Igaühe jaoks sobivad teatud vibratsiooniga raamatud, igale maitsele on kõigis Eestimaa linnades avatud sobivad väekeskused ja tervendus-stuudiod. Kellele reiki-jooga-regressioon, kellele kristallid-gongid-mantrate maalimine, kellele laul-tants ja trummid.
Avanemisse ja vaimsusse pöördunud edumees Urmas Sõõrumaa üllatas mõne aja eest üldsust, kirjeldades oma spirituaalseid praktikaid ning õpetades järgijaid hommikuti oma organeid tervitama ja ärkvele koputama. Sama soovitus tuleb ka Kreedalt – inglasest õpetaja Kevin Laye kaudu, kes on taas Eestis õpetamas 2016.a. märtsis. Sel korral õpetab ta lisaks koputustehnikale ka ärksust ehk teadvelolekut (ingl k “mindfulness”). Ärksus aitab meil tulla ja olla praeguses hetkes. Miks see kasulik on? Kuna meie vägi on käesolevas hetkes. Kui oleme oma mõtete ja tähelepanuga ekslemas kahetsusega minevikus või hirmuga tulevikus, siis ei ole meil väge tegemaks vajalikke muudatusi. Ärksameelsust uuritakse teadusmaailmas jätkuvalt ning selle efektiivsust on korduvalt tõestatud. Väidetavalt võib see aidata alandada stressi, tugevdada immuunsust, ennetada haigusi, kiirendada paranemist, parandada unekvaliteeti, kogeda senisest enam sisemist rahu jne. See on olemise kunst, kus pole vaja pidevalt võrrelda end teistega või enda vastavust kokkulepitud standardile, anda hinnanguid ja olla pidevas rahulolematuses. Ärksust praktiseerides oled üha enam tähelepanuga praeguses hetkes, su elus on vähem stressi, rohkem elurõõmu ja kirkust ning tänu sellele pääsed automaatpiloodil toimetamisest ja ennast hävitavalt elust läbi tormamisest. (Täpsemalt saab sellest lugeada www.teadlikareng.com.)
Kui inimene vajab tasakaalustamist ja ühendust tõelise endaga, pole enamasti aega kuhugi reikirühma, pilatesesse ega juhendatult mediteerima minna. Kõige lihtsam ja sõna otseses mõttes käepärasem on koputamine,“ soovitab Kreet meenutada, mida teeb heitunult ennast tõestav gorilla: kõmistab rusikatega vastu rinda – peksab hirmu minema. „Kõik on kõigega ühenduses. Kõik sind ümbritsev on mingi aspekt sinust või peegeldus sellest, millega sul on vaja eneses tegeleda. Meie sõrme bioväli sisaldab informatsiooni kogu meie kui terviku biovälja kohta. Ja meie keha meridiaanid on planeedi meridiaanide koopiad.
Rangluude alla kinnituvad neerumeridiaanid. Seal peituvad pea kõik hirmud, nii need, millest oled teadlik, kui ka need, mille olemasolust sul pole õrna aimugi. Iga häiriva tunde taga on mingi hirm – armukadedus, viha, eraldatuse- ja abitustunne – kõikide lõhkuvate tunnete all on hirm.“
Need segajad ajavad tasakaalust välja ning panevad energiad blokki. Tasakaalutu inimene nullib oma hirmudega kõik taotlused ja unistused. Kõiksus ei saa seni aidata, kui hirmud pole koputades või teiste avavate-äratavate-teadvele toovate tehnikatega ületatud. Seda õpetangi piirangutest-priiks-raamatus.“
Kreet möönab, et füüsilist tööd tegevad ja loodusega kooskõlas toimides oma keha kasutavad inimesed saavad loomulikul teel energiad liikvele. Linlik elulaad seiskab nii kasutamata kehad kui energiad. Ühtlasi kasutavad füüsiliselt aktiivsed inimesed rohkem energiat – ja vajavad seega tugevamat toitu.
„Mõne aja eest sõin veel lisaks taimetoidule kala – nüüd olen sellestki loobunud. Mulle hakkab igasugune liha vastu – lihtsalt keha ei taha. Minu keha pole kunagi ka alkoholi tahtnud – ainult Egiptuse reisil unise peaga joodud roiskunud vee peale on konjak soolestiku desinfitseerimiseks sobinud. Ent ma ei tee kellelegi etteheiteid ega ettekirjutusi. Kui osa inimesi vajab veel oma õppetundideks alkoholi energiat, on neil selleks vaba valik. Kui kellegi füüsiline intensiivsus ja elupinge eeldab liha-kala-munade-piima tarbimist, ei peaks veganid neilegi etteheiteid tegema. Ja vastupidi – ka taimetoiduliste hurjutamine-hirmutamine on kurjast.
Oluline on, et mida iganes keegi sisetunde ja vajaduse järgi sööb – tänulik tuleb olla ja toit väärib õnnistamist, siis on ta tõeline Toit,“ ei näe Kreet niiöelda madala vibratsiooniga toidu tarbimises hukkamõistuväärivat pahet ning naerab, et ka veganitele võib ju väita, et porgand piiksub hamba all ja goji-mari tahtis äkki hoopis põõsaks kasvada. Ma ei ole põhimõtteline taimetoitlane, ma vaid kuulan oma keha, mida ta käesoleval momendil vajab. Kui mu keha peaks mingil hetkel vajama nt kala, küll ma siis selle ära söön. Ka oma lapsi olen julgustanud kuulama kehatarkust ning nende menüüs on liha täiesti olemas. Noorem poeg osaleb lisaks karatele ka tennise-, jalgpalli- ning ujumistrennis – seega on füüsiline koormus ja keha vajadused minu omadest erinevad.
„Paljudele meist on saadetud piiritult arukad kosmilise südametarkusega lapsed. Mida rohkem inimesed oma väikeste Meistritega koos viibivad, seda enam õpivad ja seda mänglevamalt neile nende kõrgemale vibratsioonitasemele järgnevad.
Enamus lapsi pannakse paraku võimalikult vara lasteaeda, edasi kooli ja huvialaringide edurallile. Seega jäävad lapsevanemad neile kingitud võimalusest enamasti ilma. Minu noorem poeg käib minuga loengutel sageli kaasas. Elame temaga samas teemas ja väljas. Ja mõnikord ütleb Oskar mulle, et peaksin sellest või teisest olulisest asjast ka rääkima.“
Kreeda vanem poeg otsustas tavapärase keskhariduse asemel aegsasti ametit õppima hakata ja iseseisvuda – õpib programmeerimist, nagu emagi omal ajal. Mõlema pojaga koos kasvades on naine teada saanud, et on suur õnn, kui su lapsed on su parimad sõbrad.
„Tavatsen inimestele, kes saavad kellegi öeldust või kirjutatust haiget, öelda: ära võta midagi isiklikult – igaüks kirjeldab iseennast, igaüks näeb, tõlgendab, hurjutab vaid ennast. Meisse puutub kõik seetõttu, et kõik on välja kaudu kõigega ühenduses, kõik on mingi aspekt või peegeldus enesest.“