10. november 2015
Seoses kasvatusteadlane Tiiu Kuurme ettekandega loodab akadeemik Ülo Vooglaid arutleda alljärgnevail teemadel:
meil tuleb kõne alla üks Eestile eksistentsiaalse tähtsusega küsimus ja sissejuhatust tuleb looma väga hea asjatundja .
Loodetavasti me ei väsi poolel teel, ei jäta arutlust pooleli ja saame ühtlustada arusaama,
- mis see on, mida nimetatakse hariduseks,
- kellel on haridusasjade üle otsustamiseks mingid (millised?)
- õigused,
- kohustused ja
- vastutus (kes, kelle ees, millal, kus ja kuidas peaks vastutama);
- kellel on lapse haridustee valikul otsustav sõna,
- mille üle otsustamise õigus on teistel, neil, kes ei ole lapse vanemad ega seaduslikud hooldajad:
- mis soodustab ja mis raskendab haritud inimeseks ja haritud ühiskonnaks kujunemist,
- mida saab õppida ja millisel teel koguneb inimesel veel palju teadmisi,
- mis on kasvatus,
- kuidas Sa eristad eksimusi, õnnetusi ja sigadusi (millal ja miks on vaja andestada, innustada, julgustada, lohutada, imestada, imetleda… karistada);
- kuidas kujunevad, seonduvad ja toimivad
- hoiakud ja suhtumised,
- väärtused ja normid,
- müüdid ja tabud,
- aated ja ideaalid,
- voorused,
- kuidas hoida ja äratada, kujundada ja tugevdada huvi, tahet, usku,
- kuidas saavutada, et õpe ja kasvatus kujundaks ja tugevdaks inimese
- eneseteadvust,
- grupiteadvust,
- iseseisvust,
- koostöövalmidust,
- loovust,
- töökust,
- järjekindlust, ja et
- tundmine-mõtlemine ja käitumine oleksid kultuuriseostes, tasakaalus ja kooskõlas?
Mis Sa arvad, kas on lootust saavutada haridusalast edu sellises riigis, kus pole õnnestunud kehtestada personaalse vastutuse printsiipi ning kus ühiskond on edasi- ja tagasisidestamata?
- milline on haridussüsteem,
- milline on koolivõrk,
- milline on ja peaks olema preaegu ning lähemas ja kaugemas tulevikus
- kodu osa haridussüsteemis,
- lasteaia osa haridussüsteemis,
- kooli osa haridussüsteemis,
- MC -süsteemi osa haridussüsteemis,
- kultuuriasutuste osa haridussüsteemis,
- spordiasutuste osa haridussüsteemis,
- kiriku osa haridussüsteemis,
- kaitseväe osa haridussüsteemis jne.
- millised on hariduskontsentrid,
- mis on ja mis peaks olema koolis põhiprotsess,
- mis iseloomustab indiviidi ja ühiskonna haritud olekut,
- mis iseloomustab (mille alusel saaks hinnata)
- teadmiste väärtust,
- oskuste väärtust,
- teadmiste, oskuste ja arusaamise-mõistmise ühtsust;
- mis iseloomustab kogemust,
- millist osa etendab haritud inimeseks kujunemises ja harituna püsimises kogemus,
- kuidas seondub haritus, informeeritus ja kogemus KVALIFIKATSIOONIKS,
- kuidas seondub kvalifikatsioon, orientatsioon ja motivatsioon,
Ehk saame mõelda, kuidas rahvas saaks saavutada taseme, kus on võimalik kasutada Põhiseadusega ette nähtud õigusi ja täita põhiseaduslikke kohustusi.
Haridus (väga vilets haridus) on Eesti kidumise peamine põhjus.
Ehk saab igaüks veidi mõelda, mis on haridussüsteemi kidumise peamised põhjused ja mida saaks teha, et tõkkeid vähendada ning vajalikku tugevdada?
Mida saaks teha ja peaks tegema, et õpetajate ning õppejõudude valik, ettevalmistus ja täiendusõpe kujuneks rahuldavaks?
Kohtumiseni!
Ülo Vooglaid