6.-7.november

Koos kahaneva kuuga peab konn-koorekirnus-aeg lõppema. Rama-rama, A’How ja Halleluuja – Shalom, Namaste ja päriselt ka noh! Iga päev palju tunde dokusid-projekte-avaldusi. Kusjuures ma meenutan endale… iseennast. Mullutalvel-kevadel ehitusraha pärast pablamas. Mõisahärrat otsimas. Tuuri alates tuhande probla otsa põrkamas. Jälle ja jälle ikka samad mustrid.

Täna hommikul sain tänu Elele ja Helile kummi jälle täis. Eile õhtul rääkisime ühe käsitöö-fakiiriga:

Sirje: Olen aru saanud, et elus pole garantiid, et läheb tingimata paremaks. Sain ühel päeval aru, et ma ei saa surma ega leinaga hakkama, ja see tundus vabastav. Ma ei peagi saama. Ma ei pruugigi sellest üle saada. Aga see ei sega ega muuda mind. See võibki nii jääda. Eesmärk ei ole ju, et peaksin kõigest kogu aeg üle saama. Tänapäeval küll tahetakse kõigest kangesti üle saada, vältida kurbust ja konflikti. Aga ma arvan, et seda ei pea vältima. Kui ma seda ei väldi, siis tähendab, et lähen sellesse sisse ja elan selle läbi. Ma võin tülitseda. Ma võin olla kurb. See on tunne nagu rõõm või eufooriagi. See on okei. Kui selle sees ära käia, on võimalik edasi minna. Vältimine on pigem edasilükkamine ja võib hiljem muutuda millekski, mis hakkab sind segama.

Kati: Olen selles mõttes ühe oma hiljuti-intervjueeritud mentoriga nõus, et tühjagi kõik sitt, mis meiega juhtub, alati õppetund on – lisaks sellele, et me ei pea kõigest üle saama – me ei saa tükati mööda mentaalseid mune ka mitte selleks, et õppetundi omandada, vaid lihtsalt sellepärast, et kvantväljas hulbib igat värki ringi ning loogiline on, et kellegagi see hulpiv sitt ju põkkuma peab – niipea, kui oletame, et oleme üle saanud või ära õppinud, tuleb kohe värske laks, mis itsitab – tühjagi!

Kuni tütrepoja sünnini on meil ühised hommikud – Reti ja Hannaga vennat mõõtmas-kuulamas. Eile liitus ka Indi – läksime koos Angala väekotta, kus lõpetasin Sirje loo – Indi kapillaarid ja immuunsüsteem Fohow masina all sobivad reklaamplakatiks: nii peab ideaalis olema Ja edasi pannkoogile. Indi sealt edasi Tartusse – pärast vanaema-vanaisa kallistamist Brigitaga kahekesi Vehendisse kodu, koeri ja kollast kassi hoidma, joonistama ja teineteise kaisus tuduma. Papa kaitseliidu õppustele. Ja Saara prožega espaki-Janekit kollitama – tahan peldiku külge püstitada sama lambi, mis mul Lius oli – ledpirn sisse vaja. Telliti.

Lobisesime õhtul Margotiga end tühjaks, nii et täna hommikul neljast sooritasin oma koorekirnu-hüpped neljast keskpäevani ette ja taha. Nende hulgas oli riiklikule kirjanikupalgale pretendeerimine kah jah.

Pärast puudevedu-boksitegu-jne tuli Kaupo, kellega koos nii lambertitele kui hobunditele uued rullid ette surusime. Tüdrukud mmsisid sinna vahele äsjajoonistatud pilte. Ja on Linda Murutari surma-aastapäev. Kohtasin Asseri ajakirjanikust ema korra elus – pulmas, kus ta ütles, et vanaemalt saab alati abi. Kaks kuud hiljem läks minema. Kui tema peiete järel ämma majas nõudekandikuga trepist alla vankusin, kandik Riksu-küllase kõhu peal, pani sinder mulle jala ette – trahh – suhted ämmaga kohe korraldatud. Tuus abi vanaemalt, jummala eest

Kõigi mu tuttavate kuulid on koos. Tervised läbi. Üks neist on Rapla haiglas. Kuni tiksumas olime, nägin teda üle hoovi aknal. Põrnitsesin ainiti – ta ei tundnud. Mööda koridori sinna kapata ei saanud – Hanna istus mul süles ja üldse. See hoolimisenäitamine oleks tulnud liigaväga tüdrukute arvel. Hirmsal aastaajal on kõigil emmet vaja. Minul ka…

Aga minul on krae. Namaste krutib end ümber minu, kui koplis askeldan. Võrratu roosa ime.

Öösel on mul tekk. Jordan valvab und mu voodi ees ja Taavet-Lilli teisel pool – nood ei luba üleväsimusest norskama hakata

Ja tänu eriliigilisele perele on õnneks põhjus õue minna ja liikuda, puhata ja mängida.

Uuel nädalal tuleb üks Pärnu – Endla vaibale – üks Otepää – ja reedeõhtul telk. Aitäh.

Maitjaa, millal tuleb üks Koonga – Madam C ülevaatus, Ördi Kolgasse, noor jäär siia – ainult O’Hara ja Omariigitar veel sedavooru vist veel jäära ootavadki…

Mina jagasin täna fb-s oma kontonumbrit – EE272200001103755044 – sest ikka liiga mitu inimest pole nõus läbi hooandja doneerima. Tahavad privaatsust. Mis muud kui tõstan sealt summad sõbra kontole, kes tõstab hooandjasse ümber. Andrei Sõritsa soovitas katkendeid avaldada. Ee… aeg…

http://www.hooandja.ee/projekt/taisring-indiaanlane-moisavalitsejaks

Ma tean ja tunnen, et kohekohekohe saab paljupaljupalju kergem ja lihtsam ja… Aitäh.