29.-30.juuni

Selleks, et mitte tänasel tootmisnõupeol Meritonis teisi daamesid-üksikemasid-göölpauerruulereid mitte oma isikliku kaheksajalaga lämmatada, harutan teisi siia lahti – ehkki olen iseendast kaks päeva maha jäänud. Eile õhtul käisin Koonga-loo kirjutamise asemel Maruusjaga vastniidetud väljadel trallamas. Praegu teen siin Tiibeti-loo kirjutamise asemel inventi – järelikult on kaks lugu juba ootelehel iseendal jalus, krt. Ent Maruusjaga ratsutamata oleks mu tukk veel hallim kui ta juba niigi on. Ja eile lubasime endale Indiga ka tõelise suvepäeva – tema trallas sõpsidega Estonia järves, mina lugesin Lea raamatu lõpuni. Ainult laste läheduses ja looduses see viimane valus veerand sujuda saigi. Maruusjaga mingit hämmastavat allüüri harrastades – esijalad galopis, tagajalad traavis – Vaatasin kadunud pendli-Veeliksi kirjeldatud Teid, millest Lea oma valgusejoonistamise raamatus jutustab. Rahatee on mahesinine, tervisetee õrnroosa, suhetetee leebekuldne. Tänu kass Taavetile, kes mul uinumise eel lahkesti seljas turnis, Nägin ka, mislaadi kollkljäksatid nende kristalltunnelite seintel on. Aitäh!

Eile küsis Kessu, kas ma üldse hingata ka jõuan. Tänu loomadele, kellega koos Hingan, saan hakkama. Ja kui Ingrid küsis, kas mul mitte liiga laialt ette pole võetud, siis vastus on selline, et kitsalt võtmine pole kuhugi viinud – täpsemalt – on viinud laiema võtmiseni. Think big. Behave as if. Palju tahad… Ja nii edasi.

On sedasi, et tänane Täisringi management peab tasustama nii trupi kui valmistama finantsbaasi kaheks järgmiseks lavastuseks – Mustrimuutjad ja Sammatussud. Väga tõenäoliselt on meil uuel hooajal paralleelselt kolm etendust mängukavas ja seega on meil juba jõulist manageerutamist eeldav TEATER.

Selle kõrval on MTÜ Ingli puudutusel romaanide paralleelmaailm – Täisringi, Mustrimuutjate ja Sammaltussude raamatute eel kirjutan lõpuni triloogia kolmanda romaani Ingli puudutus. Selle valmimine aga eeldab, et meie naiskond võtab kirjastuselt üle ka müügitöö ja tõukab triloogia tervikuna turule.

Tori raamat on osa mu isiklikust elutööst – edasine parkuur dr. Õie, buliimikute, endiste naisvangide-ettevõtjate ja papa Ulmaniga on rida iseseisvaid projekte, mis on samas MTÜ managemooride töö.

Oma enese arved maksan ajakirjanikuna.

Hetkel kortsutab juhet eelkõige see, et kõike tuleb korraga teha – inglipuudutajatele reaalne hing sisse tõugata ning pria-meetme eest Soone õu tehnikat täis tassida. Eile veetsin 2 tundi traktoreid ja lisasid tutkides. Ja 2 tundi kaubikuid valides. Panda tuleb eile välja vahetada. Kallis Eesti maksusüsteem surub mu pirukasse – sõiduauto võib 200 prossa ametiautona fungata, ikka lähevad vaid pooled kulud arvesse ja see on järjekordne Eesti valitsuse tavaemminäitus. Nii ma siis pirukaid imetlengi. Krdikrt. Kirjutamise asemel. Iseendast kaks tööpäeva maas.

Traktor aga on Soonel ülimastaapne misjonär – lisaks igapäevasele heina-sõnniku haldamisele toon temaga metsast välja tuleval kevadel valmiva maneeži materjalid. Augustis pean saama hinnapakkumised pvc-seelikule, pinnasematerjalidele ja ehitusele – et Leadri vaibale viskuda.

Traktor selle pinnase teeb ja edaspidi Soone Saara Sirkuse hooldab ka. Ja sirkuses õpivad noored hobused teatrit tegema – kui seoses tehnika valimisega isand Vello Tamme terrassil asjatasin, kandus jutt mistahes fiskarsitelt-belarussidelt ikka hobustele trikkide õpetamisele Aastaringne koostöö hobunatega ses sirkuses annab aastaringsed tiivad ka inglipuudutajatele – nad on kujuneva teatri orgaaniline osa juba seeläbi, et ühendavad meie MTÜ telgtädi ehk minu Algallikaga. Aho!

Aga. Kui kogu selle Täisringi piletimängu-promo-öömaja-tulujagamise-kuluvähenduse ralli kõrval traktorit valida, pirukat otsida, Indi logistikat korraldada, kahe Reimoga asju ajada – et asjad meid ei ajaks – emad Petronega aspergerite spektrihäire kaunitesse kurvidesse süveneda… on seda kõike tõesti palju.

Väga lihtne lahendus oleks. Hihii. Traktori-piruka-heinateo-metsaveo-maneežiehitusega peaks tegelema Mees. Ja kui ma nüüd ka selle parkuuri – nagu eelnenud ehitus-lammutus-katusesõidutus-maratonigi – ise ja üksi, Mihkli ja Karla ja metsarahva ja inglipuudutajate toe ja abiga läbin… Kas ma olengi siis ise lõplikult see Mees, see kümme ühes ja ürjamist orkester?

Istusin eile korraks koos kassi-Lilliga köögipõrandale maha ja tahtsin nutma hakata. Ainult üks pisar tuli. Siis oli vaja Ogre-Aloha lutipudelid täita ja kanadele haljast viia ja neljapäevaks Karla niitmisralli täisringile kutsuda – kogu trassi vikat-läbimine on üks täispikk päev – ja mul seejärel iga päev paras kogus haljast üle koplipiirde heitmiseks ees. Haljasheide. Spordiala selline.

Ja nüüd lähen läbi Indigo Tomi residentsi – Indi jääb sinna, et Kirna mõisahärraga sealt läbi Pirita Pringile kulgeda – Meritoni. Ootan väga võimalust emand Kariniga vestelda – õigupoolest on ta ainus Murutar, kellest pidevalt, aga see-eest sügavalt puudust tunnen.

Homme lähen ise pringile – ja kui kossmossi saadetud kutsung kõliseb, vahetan enne auto välja. Aitäh.

Ingel Undusk:

sel hommikul, mil sinu suurim unistus on täitunud
sa tunned seda maailma enda sees
ja näed, kuidas sa arvasid, et see saab olema teisiti
sa ei teadnud, kuidas

ikka on lärmi
ikka keegi hyyab ymberringi teisele sõnu, mis pole nii ilusad
kõik ei ole lilleaed
asi on muus

see on miski vabanemine
sissepoole
hoopis teisiti, kui oskasid aimata
sa ei saanud aimata

sa näed läbi sõnade ja sa näed enese sisse
nende kihtide alla
ja sa näed, kui palju seal oli ebavajalikku
kihtide kaupa
ning et see pole midagi väärt

need sõnad, mille eest sa võitlesid
alati sõnadeks jäid
aga õnn
on väljapool neid
enne neid

surm jääb ju ikka alles
kuid sellega on nyyd teisiti sus eneses
ning see ei tähenda, et enam kunagi
miski ei põrkaks su vastu
lihtsalt on teisiti

sel päeval, mil Miski on sulle kohale jõudnud
sa mingil moel taipad maailma korda
sa vaatad silmadesse, mis on kõndinud su kõrval
kuid see, mida sa öelda tahad, seda ei saa öelda

sa tahad kummardada, aga isegi seda sa ei saa
nyyd sa taipad, mida see kõik tähendas
kuid kui sa avad sõnuks suud
sa jääd vakka
ja sa jääd vakka