8.juuni

Täna täitub meil viis aastat Soonel.

Kui tütardega mere lähedusest ära väsisime, näitas Margot meile Soone talu Kumma külas kätte. Senised omanikud usaldasid meid siia esmalt enda kõrvale kaugjuhtimise teel ehitama ja siis uude koju kolima veel enne kui talu päriselt välja oli ostetud, sest meie eelmine talu osteti ära alles jõulu eel. Aitäh! Tänu sõpradele Vihtrast ja Hanilast oli meie kolimine muinasjutuliselt kiire-efektiivne-jõuline.

Esimestel aegadel elasime siin paljukesi. Saime teada, mida kõike siin teha vaja… ei ole. Suurekssaanud lapsed pudenesid oma radadele. Turismi ja ratsakooli, lehmi-kitsesid-sigu-küülikuid enda kõrval katsetasime ja õppisime… ära. Tulemuseks Soone Saara mitu uut väga avameelset raamatut – nendeta poleks karmidel katsumustel ja loom-inimkatsetel mõtet olnud. Kui õpetlikud ristkülastajad meie eluteel olid oma teed läinud, selgisid sihid. Koos sõbratar Kessuga uue hea ilma kommuunist unistades visioneerisin sellise talu, nagu minul ja noorimal lapsel tegelikult olla võiks. Sõbratar Ingrid küsis siin majaderohkes-töömahukas kaoses ringi vaadates, miks ma ei võiks sellise sobiliku väiketalu siiasamasse luua.

Tänan metsatalu rahvast, kes meid raskeimatel aegadel lapsendas – ja on meie kõrval ka täna, mil kallis Karla aegajalt meil abiks käib, sest meist on saanud perekond. Tänan kõiki loomade kaudu sugulasteks saanuid, kes on meilt ostnud-vahetanud hobuseid ja koeri, lambaid ja küülikuid. Tänu paljudele kümnetele Soone talu kutsikatele-talledele on moodustunud isemoodi üle-eestiline perekond. Meie aga oleme jäänud hobuste-kihnu maalammaste juurde ning lehmade-sigade sõprust naudime kallite teekaaslaste taludes.

Hetkeks, mil sõber Dardo Nägi meie tulevast talu, oli mummi Saaral see juba tööjoonistena roosa mapi vahel. Ilukirurgiline projekt Katus sõidab algas jõulude ajal. Alustasime liigsete hoonete lammutusega selleks, et osa ehitusmaterjale võtta taaskasutusse siin, üle poole aga sõitis mu vanima tütre talusse, sest just tema koos oma fenomenaalse mehega kogu selle katusesõidutamise ilukirurgia teoks tegigi. Jaanuaris 2015ehitas väimees mu tütre abiga mulle uue magamistoa. Veebruaris ehitasime senisesse magamistuppa sauna. Märtsis lammutasime senise sauna ja aida. Aprillis ehitasime uue talli. Mais lisandus metsa väike majakene laste ja teiste külaliste jaoks meie elus. Juunikuusse jõudsime nii, et vanima tütre talu on valmis samasuguseks maratoniks – sinna sünnib uus tuba ja saun, kõrvalhoonesse väimehe kodune töökoda ning seega on pooleks-jagatud vanast Soonest sündinud kaks uue hingamise ja kvaliteediga Kodu.

Tänu Karlale ja Joelile ja mitut ringi üle meie talu käinud talgulistele on mummi suutnud ehitus-lammutus-ehitus-lammutus-ehitus-ralli kõrvalt oma ajakirjalood ja uued raamatud-näidendid rahva rõõmuks ära kirjutada ning kirjatööde parkuur on järgmiseks 3-4 aastaks ette valmis pandud. Indi on koduse sigrimigri kõrvalt tublisti iluvõimelnud-ujunud-laulnud ning täiesti iseseisvalt väga tubli tunnistuse saanud.

Meie paar maalappi on kenasti musta kile all, nagu õpetas Terje – tuleval aastal saavad siin olema ürdiaed ja mustsõstraistandus – härra Raud kasvatab meile istikud. Istanduste taha püstitame tuleval kevadel ringikujulise pvc-maneeži – Soone Saara Sirkuses hakkame ratsutama ja teatrit tegema, loomi ja inimesi igal mõeldaval moel ühendusse viima. Ning senise talli kohale reastuvad lähitulevikus mummi punase panda – auto noh – kõrvale väike traktor, Indi roller ning hobuauto, millega Indiisu sõidab hobuteatrit ka kodust kaugemale tegema. Elumajale aga on juba öeldud, et ükspäev-teisehomme saab ta päikesepaneelid ja väikese tuulegeneka ning iga päevaga tundub mulle üha enam, et siit ma vist kuhugi ei koligi…

Olen näinud unes end tänasest Indi toast läbi praeguse akna asemel ehitatud ukse hobusekoplisse astumas – elumaja selja taga laste madinat-vadinat täis. Ju need mu noorima lapse lapsed on… Saagu nii! Aho. Namaste. Aamen. Shalom.

Veetes tänast revisjonipäeva home alone – Indi on Agnesega talinas – teen kolm kirjatööd, rohin ja riisun, boksin ja talitan – ja olen Soone Saara!