26. juuli 2011
Tere!
Suvisele mõõdukale füüsilisele koormusele vahelduseks soovitatakse
alati
ju ka pisut vaimset tegevust, seepärast paluksid H. H. Luige head
sõbrad, meie klubi liikmed, anda oma hinnang alljärgnevale
innovaatilisele artiklile, mis saadeti “Ekspressi” toimetusse. Ette
tänades!
Pealkiri: ” Ühest heuristilisest uurimusest valguse tekkimisele ja
muundumisele” ehk ” Eesti loodusteadlased jätkavad elu seaduspärasuste
uurimist kaasaegsete infotöötlusvahenditega.”
Tänu meie avatud ülikoolidele ja uute innovaatiliste uurimiskeskuste
ja teadusparkide rajamisele on Eesti teaduse maine Euroopas praegu
vägagi sarnane Silicon Valle`is paikneva teaduse mainele USA
läänerannikul.
Toomas-Hendrik Ilves on öelnud: “Erinevate teadusvaldkondade juhtivad
teadlased saavad meil kokku, suhtlevad ja selles kokkupuutepunktis
tekivad uued ideed, uus sünergia”.
Peale kaasaegse teoreetilise füüsika suurima autoriteedi S. Hawkingi
hiljutist teadaannet, (milles S. H. nimetas kõike maailmas toimuvat
Jumalikuks ettemääratuseks) või nagu on öelnud ka J. AL-Khalili:
“Teaduslikult täiesti põhjendamatu ja argumenteerimatu avaldus nii
olulisel teemal”, on meie Eesti kolleegid hakanud otsima võimalust
leida mingi selgitus niisugusele ilmselgelt emotsionaalsele järeldusele
ning on jõutud ka vägagi tähelepanuväärsete tulemusteni.
Osaliselt just meie Eestimaa ja Suurbritannia pinnal paiknevates
teaduslikes tõmbekeskustes dislotseeruvad ja vastavatest
tõukefondidest
finantseeritavad teaduslikud uurimisrühmitused, HTMLD Science ja
THMFI Solutions, millede uurimusi
toetavad ka paljud meie oma, Eesti matemaatikud, kosmoloogid ja
religiooniteoreetikud, olles oma
uurimustes ära kasutanud kõige uuemaid avastusi kosmoloogias,
mikrofüüsikas ja
bioloogias, on töötanud välja uudse loogilise teooria, sisuliselt võib
isegi öelda, et visiooni,
millega muuhulgas nad soovivad lähendada teaduslikku ja
religioosset
maailmavaate ja luua võimaluse ka ühendväljateooria
matemaatiliseks lahendamiseks.
Laialdased baasteadmised ühildatavatelt erialadelt, samuti kindel
toetumine ainult tõestatavatele faktidele, on paljude juhtivate
teadlaste arvates
suutnud allpooltoodud uurimuse muuta igati
aktsepteeritavaks ja tõepäraseks, mille tundmine annab olulist
selgust ja arusaamist maailmas toimuvate protsesside mõistmisel;
samas on avastus kohanud juba ka mõningast vastuseisu – on ka neid, kes
ei soovi fakte niimoodi näha ja meid ümbritsevat tegelikkust selliselt
seostada.
Meie uurimisrühmitused, mõistagi, ei
soovigi välja pakkuda mingit vastuvaidlematut tõde, pigem saab seda
vaadelda kui visiooni, et faktide sellisel seostamisel saab kokku panna
sellise terviku ja igaühel on täielik
õigus ja kindlasti ka meiepoolne täielik heatahtlik soovitus
suhtuda sellesse tervikusse täiesti oma äranägemist mööda.
Mingil hetkel pidi ju tekkima olukord, kus teaduslikult põhjendatud ja
usaldusväärsete meetoditega vaadeldavaid, seni arusaamatuid, fakte
koguneb sel määral, et see annab võimaluse täiesti uue, müstikast,
religioonist ja igasugustest illusioonidest täiesti vaba ka teadlaste
fakti ja eksperimendi põhistele
kriteeriumitele vastava teooria tekkeks. Me peame vajalikuks
teadvustada, et eri infoallikatest pärinevasse
informatsiooni suhtume ka meie erinevalt ja eri rollis olles peame
mõistlikuks avaldada ka
erinevat teavet; samas peame möönma, et infol on eri asutustele ja
üksikisikute jaoks kindlasti ka erinev väärtus.
Me teadvustame, et väheveenev ja ebausaldusväärselt esitatud tõde
ja
teadusavastus on tekitanud alati suurt segadust, seepärast on meile
seda
soovitatud esialgu esitada fragmenteeritult, osade kaupa, just
nagu koolis, et kui ühe osa teadmised on sujuvalt ja
tõrgeteta omandatud, saab järgmise
osaga kohe ilusasti edasi minna.
Sellisel, kõigile kergesti arusaadaval ja vaieldamatult
ülipopulaarsel, samm-sammulise detailiseerimise
meetodil esitlemisel, on ka see oluline eelis, et igal lugejal on
võimalik
kauem kaasa
mõelda, vajadusel süveneda ja ei ole vaja võtta ka enda jaoks mingit
vastutust
otsustada kiirustades ja ülepeakaela antud informatsiooni õigsuse üle,
piisab
lihtsast ka konstanteeringust, et see võib ju ka nii olla: kuid, et
kogu
projekt ei tunduks kohe alguses liiga kuivana ja igavana,
matemaatikute ja füüsikute omavahelise mõttemänguna, sobib öelda;
avastusest
järeldub muuhulgas, et mõningad Maal kujunenud energiad, mida
mõningatel
juhtudel saab nimetada ka inimesega seotud energiateks, saavad ühineda
Päikesega ja ka mõningate teiste objektidega kosmose (ruumi) erinevates
lokaalsetes piirkondades.
Just meie, arvult küll väikesel, kuid vaimult nii uskumatult suurel
Eesti
rahval, on harvaesinevalt head eeldused antud loogika mõistmisel.
Mitmed meie elu näinud suured kirjanikud, nagu Hans Luik, kes oma
hiilgavas, suurepärases, vaieldamatult dokumendiväärtusega epopöas on
korduvalt
viidanud n. n. nähtamatule, tema imelist elu juhtinud dimensioonile,
samuti viitas ju ka Jaan Kross eluõhtul
ähmaselt nagu temal tekkinud mingile teel olemise tundele, (peab
tunnistama, et see tunne ei ole petnud kogenud sõnameistreid) ka selle
loogika
järgi
me olemegi teel, millel on kaks otsa- üks neist viib Päikesesse ja
teine
ühele ka füüsikaliselt konkreetselt määratletavale vastandväljalisele
energiale, mille
omadusi me ka just praegu intensiivselt uurime.
Kuna küllaltki paljud inimesed ei aktsepteeri isegi Darwini
evolutsiooniteooriat, neile on mõistetamatu, et oma arengu varasemas
etapis võis inimene olla näiteks ahv või siga, siis on ka ilmselge, et
seda
enam
on
neile vastuvõetamatu, kui öelda, et arengu järgmises etapis võib
inimene
olla osa Päikesest.
Väikese kõrvalepõikena tuleb objektiivsuse huvides öelda, et
teduslikult on vaadeldav ka uue tekkiva Päikese tekkimine, mis ilmselt
saavutab oma koha ja parameetrid teatava perioodi möödudes.
Oluline on siinkohal selgitada ka seda, et Päikest ei saa mitte mingil
juhul
seostada teatavas populaarses raamatus mainitud tulejärvega, meil on
konkreetne
teaduslikult
tõestatud, ja väga usaldusväärne infoallikas,
kust saame teada, et ühes olulises ruumi punktis kvanttasandil
aineosakesed
teisenevad nii, et nende omadused muutuvad täpselt vastupidiseks.
Võimalik, et seda nähtust tuleb arusaadavuse huvides edaspidi pisut
pikemalt selgitada ,mida me kindlasti ka teeme.
Antud projekti tutvustamine sarnaneb küll ka meil
ajakirjanduses kajastunud uudisele, kus kaasaegse suhtlemisteooria
aluseks saanud ideid, milles küllalt otseste viidete järgi tehti
loogiliselt paikapidavaid järeldusi, ei soovitud esialgu tunnustada
ja
alles mõne aja möödudes saavutas see oma õige, vaieldamatult väärilise
koha
teadusloos.
Teooria loojad möönavad, toetudes senise teaduspraktika
kirevale, kohati kurvale, kogemusele, et mõningatel üksikutel
juhtumitel on teadusavastuse tegemine
mõnevõrra lihtsam kui selle avalikustamine.
Kaasaegsel teaduslikul uurimistasandil tehtud avastused ei pruugi ju
kattuda selles teadusvaldkonnas mitte orienteeruva inimese
mõttetasandiga ja ei ole aktsepteeritavad seni, kuni ei ole kujundatud
ka
avalikku arvamust avastuse kasuks; näitena sobiks siinkohal tuua
kasvõi avastuse maakera pöörlemisest, mida vist keegi ei soovi
enam
vaidlustada, kuid
omal ajal olid sel vägagi ebameeldivad tagajärjed. Pisut isegi
ebamugav, aga sedalaadi
teaduskogemusd on ka kasulikud selleks , et osata selliste võimalike
arengutega
arvestada, antud projekti
võib olla raske mõista eelkõige seetõttu, et see
nõuab
suhteliselt kõrget seniste teadmiste taset, ja baasteadmisi
suhteliselt erinevatelt elualadelt, ei ole ju võimalik kuidagi
seostada
teadmisi, mida inimesel ei ole.
Me ei pea ka õigeks aktsepteerida neid meie töödele antavaid
hinnanguid,
mis antakse nii, et ei ole peetud vajalikuks tutvuda selle olulise
baasinformatsiooniga, millelt lähtudes on võimalik nendele tulemustele
jõuda, seepärast peame vajalikuks soovitada J. Einasto, J.
Engelbrechti, R. Villemsi,
F. Cricki, E. Tulvingu E, Schrödingeri ja J. Alliku töid.
Akadeemik Jaan Einasto on öelnud: “Sellest on vähe kui teadlased
püüavad oma häält
ühiskonnas kuuldavaks teha, on vaja ka ühiskonnapoolset soovi
teadlaste
häält kuulda võtta ja sellega arvestada”. Me nõustume sellega täielikult
ja lisaks arvame, et
ühiskonnal on täielik õigus mitte vastu võtta uudiseid ja uurimusi,
milleks ei ole soovi avaldatud ja mida ei ole tellitud. Me soovimegi
selle kirjutisega tekitada esialgset huvi ja tellimuse ära
oodata.