21. aprill 2014
21.aprill
Tuhisesin uude nädalasse, energiad jahmatavalt laes, tahet – usku-lootu-armastust – pilvedeni täis. Nagu väga suures nukutoas loov ja lehviv parim-enne-Pipi Viisin Valtu kooli-Andresele flaierid. Leppisin Indira klassijuhatajaga kokku, et nende klassi piknik tuleb siin 30.mail. Pildistasin ja levitasin vigursaagimise päeva jaoks foto – mu endakoostatud raamat, sinililled, kõrged kännud, mis eile issanda ja haldjate abiga püsti jäid
– ja tegin kõned. Jagasin kolme kutsika pilte. Koostasin talgupäeva tegevuse teksti. Koostasin kahele kirjastusele paketid. Tegelesin säde-kuninganna-Sarri piltidega. Lugesin heinakõrsi – homme lähen aga jälle järele – ja riisusin hooviservad puhtaks. Vestlesin paari sõber-eduriga.
Paaril korral jahmusin tõlgenduste pärast – kes oli vigursaagimise päeva valiku pärast ühel, kes teisel põhjusel pahur – ent on täpselt nii, nagu on. See-eest tunneb üks Harjumaa ja üks Järvamaa pere kutsikate vastu huvi, nii et kõik on hästi.
Avesta ütles ka, et on teadmiste ja heatahtlikkuse päev, milles peitub palju võimalusi. Nende leidmiseks peavad mõtted olema puhtad ja selged. Rumalate mõtetega tuleb võidelda ja valed suhted katkestada – andku issand oskust ja jõudu! – märgid ja salatarkused on täna kõikjal meie ümber Väljas – kiidetud olgu kosmilised seadused ja püsivus.
Täna enam ei tundu mulle, nagu eile. Et parem on mitte midagi teha – siis ei juhtu. Ja et tahaksin vampiiride eest maailmalõppu varjuda. Ma saan nendega teisiti ka hakkama. Indira emme saab alati hakkama.
Keskpäevase hobustevahetuse ajal arutasime Maruusjaga kaelakuti püherdades – jah, ma kah – et seni on meid kõiki parasjagu, kuni ma jõuan iga päev igale molule musi anda, päriselt silma vaadata ja südamega kuulata. Manni osavõtlikkus on lihtsalt… ninalikukutav
Ta toetab mulle koonu seljale, kui mootorsae küljes koogutan. Nühib koos minuga tallivahet, kui bokse puhastan. Tassib ja rassib ja assisteerib. Milline taevalik loomakene – ja milline õnn, et me kohtusime.
Indira puhul näen meie kõigi ohupunkti – parimad asjad tunduvad enesestmõistetavad.
Keskmise tütre puhul näen-kuulen, kui üks-ühele me süüdistame ligimest just täpselt selles, mis on meie endi isiksuse nõrgimad lülid. Vanim tütar õpetab – kes teeb, see jõuab.
Ja nii me üksteise eludesse õpetajateks saabumegi. Tere jah. Tore on. Täna saabusid mu ellu eluaegsed sõbrad. Kreekast naasnud lasteisaga lobisesime pool tundi. Ja siis saabus teel läbi Pärnu Lätist Inga Raitar tütrega. Vahetult enne seda maalis Indi mulle sellise näo, nagu seeni söönud padjaklubi beibedel
Seitse tutti peas, põsed huulepulgaga punaseks maalitud – nii kaunis
Kutsikad – kelle ees aiaaluse kinni ehitasin – nautisid külalisi. Mina selgitasin, milline on kiskjate ja rohusööjate psüühika erinevus ja veendusin, et järgmisena kirjutamisele tulev raamat on väga ja väga ja väga vajalik. Nibiru näitas, kui palju naturaalset edevust meisse kõigisse on pakitud. Kahenädalane hobuseneiu edvistas ja tantsis, keksis ja trallas – ja rõõmustas selle üle, et inimesed imetlesid ja naersid. Aitäh, väike tüdruk
Neelasin Inga-toodud Suhtesõlmedest kolmandiku hetkega alla – tunnikese ilunäpet otsa – ja tegin Maruusja boksi põhjani puhtaks. Alla sai nüüd väimehe toodud saepuru – oiiii, milline lõhn! – ja peale kogu hoovist kokku riisutud põhu ja heina pärad. Indi harjas seni Manni.
Kui Indiga Padjaklubi saatel õhtust sõime, klaarisid nemad oma seenesöömise sarisitta, minul oli ikka tütre maalitud klouninägu nelja juuksetutiga – paar tükki kadus tallis sahmides ära Koostasin Lemmiku loo telje ja – paradoksaalsel kombel olin ülivägaütlemata rõõmus, et Alo on Eestis tagasi.
Ja õhtuses vestluses tädi Kaiga sain ka ise aru, mis-kes mul enim puudu on. Mänekas. Suudan ühitada kirjutamise ja loomalapsed, kirjutamise ja talu, kirjutamise ja kirjutamise. Sinna kõrvale sponssi ja värki välja unnata… Palun, Soone Saara vajab produtsenti, impressariot, manageri – kes turundaks ja rahandaks ja küsiks ühelet toredalt tellijalt näiteks, miks kaks nädalat laekumist pole… Praegu just tuli meelde. Ma ei taha, et enne voodissepugemist sellised asjad meelde tulevad. Head ööd!