19. juuni 2011
Tee laua all
Kati Saara Vatmann
See Tüdruk oli kasvanud ilma isata. Ta ei tundnud mehi. Tema ilusa ja väga naiseliku ema juures käisid küll mõnikord ajutised armastajad teed joomas, ent neil kõigil olid paraku seaduslikud naised kodus, nii et need teejoomised jäid liiga lühikeseks, et Tüdruk oleks jõudnud teada saada, mida mehed endast kujutavad.
Kuna ema oli nii õrn ja haavatav, võttis Tüdruk nende väikeses kahenaiselises meeskonnas vaid paariteistkümne aastasena Mehe rolli – tütarlapsest sirgus mees. Tüdruk remontis, otsustas, töötas, saavutas – ja talle siginesid nähtamatud munad. Ta püüdis kogu edasise elu neid oma püksist mõne väärilise Mehe püksi ära saata, ent mitu aastakümmet põrkasid need ikka oma nähtamatu vääramatusega tagasi.
Ehkki Tüdruk meeldis poistele, suutis ta kaheksateistkümnenda eluaastani oma süütust hoida. Poistele meeldimise eest nimetati teda koolis küll ammu enne seda litsiks, aga midagi muud kui teed tema noortele hoogsatele austajatele nende väikeses kahetoalises neitsikorteris ei pakutud.
Teekond meeste maailma algas alles ülikooli minnes. Ja tee mis sa teed – iga algus on raske ka sellises valdkonnas. Kui sa ei tea, mis liik inimesi see meessugu on, siis ei oska sa seda ka kohelda. Ei oska valedele partneritele ei öelda. Tulemuseks on tagajärg.
Tagajärg – ülimalt probleemne Poiss – oli üks nendest kursusevendadest, kellest moodustus mõne aasta pärast taastatud Eesti Vabariigi esimene valitsus. Suhe algas sellest, et Poiss ironiseeris Tüdruku kulul auditooriumis, Tüdruk hakkas vastu ja Poiss armus. Tüdruk ei kujutanud ette, millise laviini selline armumine vallandab – ta lubas Poisi oma voodisse. Poisil oli kaunis välimus, terav huumorimeel, jõuline isane varustus ja eriline intellekt.
Poiss kolis kohe järgmisel päeval Tüdruku juurde. Tüdrukult küsimata. Poisi sõbrad kogunesid alates sellest hetkest Tüdruku erakasse väga tähtsaid asju arutama. Teed nad nende arutamiste ajal ei joonud. Kastide viisi õlut. Väga palju õlut ja väga palju suuri sõnu. Neile sõnadele järgnesid ka suured teod, ent tookord oli Tüdruku erakal ühispeldik kuue erineva korteriga. Nii mõnigi Poisi kambakaaslane jäi sinna vetsu magama – ja naabrid ei pääsenud pissile.
Mitu vanainimest, kes kempsu ukse taga pahandas, ei saanudki teada, et tulevane valitsus oksendas trepikotta – vanainimesed jõudsid enne ära surra. Ka Tüdruk tundis, et sureb ära, kui see Poiss pikemalt tema elus peatub. See Poiss oli ilmselt juba geneetiliselt paranoiline, ehkki väitis, justkui oleks nõukogude sõjaväes käimine tema katuse viltu sõidutanud.
Ka siis, kui noorte suhted olid suhteliselt korras, käis Tüdruku erakas üks ekstsess teise otsa. Armukadedus. Nõudmised. Ebavõrdne tööjaotus. Ja pidevad külalised, kes ei lasknud Tüdrukul õppida. Nad jõid Tüdruku esimese oma majapidamise tühjaks nii teest kui kohvist ega võimaldanud hetkegi omaette olemist.
Poiss teatas, et tal ei seisa, kui ta peab katkestama. Tulemuseks oli jällegi tagajärg. Pärast ab-d lamas Tüdruk kägaras oma erakas lukus ukse taga, ei lasknud tuppa ei Poissi ega sõbratare. Poiss vihkas tüdruku sõbratare. Ometi käis ta neist kõigist pärast selle eksikombel juhtunud suhte lõppu üle. Nende kursust hakati ülikoolis seetõttu nimetama Kihnu saareks. Enamasti karismaatiline ja vaimukas Poiss muutus kedagi vihates kohutavaks matsiks.
Kuidas sõbratarid said sellise mölakaga… Vaevalt nad neist lühisuhetest midagi saidki. Neil oli uudishimu, milline on see Poiss, kellega Tüdruk… Poiss oli selline, et ta oleks tohtinud napsu asemel ainult teed juua. Igasugune alkohol loomastas ta hetkega. Kuna meestemaailmas esimesi orienteerumisringe tegev Tüdruk polnud nõus loomaga erakat jagama, jättis ta ühel päeval taas joogisena saabunud Poisi ukse taha.
Poiss ronis mööda seina teisele korrusele, aga akent lahti ei saanud. Imelikul kombel ka alla ei kukkunud. Jumal hoiab – keda? Kas Jumal ikka teab alati, keda ta hoiab? Ust ei hoidnud. Selle sai Poiss jalahoobiga lahti. Õppiski niimoodi jalahoopidega uksi avama. Hiljem vallandati selle ebavajaliku oskuse eest mitmelt ülimalt mainekalt töökohalt.
Tuli eksamisessioon. Hõbemedaliga keskkooli lõpetanud Tüdruku jaoks oli oluline kõik eksamid ja arvestused maksimaalselt hästi sooritada. Aatemehed panid ühikas rõõmsalt tina, kavandasid Eestimaa tulevikku – ja pärast neid kõnekoosolekuid saabus Poiss taas ja taas Tüdruku ukse taha lõhkuma.
Tüdruk tõmbas kardinad tihedalt akna ette ja keetis kottpimedas köögis teed. Tüdruku emal oli samal ajal teises linnas kahepoolne kopsupõletik ja koeral tagakeha halvatus. Stress ja kahe linna vahet voorimine ähvardas mõistuse viia ja südame seisma panna. Tüdruk ronis teetassiga laua alla, süütas seal küünla ja kavatses konspekte ja õpikuid endasse ahmima hakata, ent kohutav närvipinge mõjus paradoksaalsel kombel tema alakehale. Ta rahuldas esimest korda elus end ise.
Pärast orgasmi laua all joodud tee resoneerus orgasmijärgse surinaga. Teel ongi hõrk orgastiline aroom. Mistahes marki see tee ka on. Ikka on teel orientaalse naudingu aura. See aitab naised tagasi naisteks.
Juhul, kui ukse taga ei lõhuta.
Lõhuti. Tüdruk jõi laua all teed ja õppis küünlavalgel. Tee. Meepurk. Küünal. Konspektid. Saiaviilud, mille peale mett tilgutada.
Tee rahustas, aitas keskenduda. Liiatigi polnud Tüdruk seal laua all üksi. Temaga koos oli hulkuv kass Kadža, kes kolis omal algatusel Tüdruku juurde, nagu Poisski. Kass jõi koos Tüdrukuga teed. Vaikis. Nurrus sosinal. Seiras konspekti kirjaridu.
Pärast seda laua all koos kassi ja orgasmi, konspekti ja küünlaga, pimendatud eraka ja ukse taguse tagumisega õhtut harjuski Tüdruk teed jooma. Mitte kohvi. Teed on raske, isegi võimatu kihva keerata. Kohvi keetmine on palju keerulisem – nagu ka inimese seisund pärast kohvi joomist.
Teed ei tohi lihtsalt üle kuumendada. Ta tõmbab ja valmib ise.
Tüdrukust valmis magister ja taluperenaine.
Mis valmis Poisist pärast seda absurdset teejoomist laua all? Võttis naise loomulikult. Kaotas järjest kõik töökohad. Naine sai tänu talle implantaadi kaelaluule toeks. Lapsi nad ei saanud, sest naine kartis sääraseid geene paljundada.
Tüdruk ja Poiss on pärast ülikooli kolleegidena loomulikult mitmeid kordi kohtunud. Alaliselt roolis istuv Tüdruk on neil puhkudel teest toetust saanud – soe, pehme, mahe ja turvaline lõhn ja maitse – Poiss ikka ja alati napsisena tüli norinud ja paranoiliseks pööranud, nii et kõigil ümbritsevatel teekaaslastel oli piinlik ja valus.
“Sa ei oska. Sa ei suuda. Sa valid alati valesti.”
Need katkised kohtumised tõid Tüdrukule paratamatult tagasi püksi munad, millest ta kogu elu vabaneda oli püüdnud. Nende munade tõttu tegi ta haiget igale Mehele, kes tema teele sattus. Tegi nii haiget, et igast Mehest jäi järele vaid mees ilma suure algustäheta – kuni mõni Naine need haigetsaanud mehed jälle Meesteks armastas.
Õhtuti üksinda teed juues püüdis Tüdruk endas naist leida. Aga Meheta Tüdruku tee on vaid töö, töö, töö. Iga Mees, kes Tüdruku teele sattus, sai haiget ja põgenes. Kuni tuli nii Mees, et Tüdruku poolt tallegi põhjustatud valu tema mehelikkust ei kahjustanud. Nad astusid ühisele TEELE.