12. mai 2011
Piia Paljak-Särlefalk – eestluse reservaadi emand
Tekst Kati Saara Vatmann
Fotod Peter von Fabry Eichner
Globaliseeruvas maailmas võiks arvata, et rahvused kaovad ja mingeid rahvuspõhiseid seltsimaju ega koole enam olema ei saa. Rootsi on aga sedavõrd konservatiivne ja turvaline riik, et seal on ilmselt igaveseks ajaks konserveetitud ja turvatud ka eestlus. “Kõik mu sõbrad teavad loomulikult, et olen eestlane, aga nad ei pööra sellele erilist tähelepanu. See on enesestmõistetav fakt,” kinnitab Stockholmi Eesti kooli õppealajuhataja Piia Paljak-Särlefalk. “Olen Rootsis sündinud ja oma vanematelt Maret ja Ivar Paljakult õppinud vanamoodsa eesti keele, mida kannavad nüüd edasi ka minu pojad Oskar ja Gustav. Ehkki meie koolis käib palju lapsi tänasest Eestist – neil on kas vanemad siin tööl või on nad peredega päriselt siia sisse rännanud – ikkagi on meie koolis kõneldav emakeel arhailine ja ilma slängita. Konserveeritud!”
Pärijanna
Stockholmi Eesti kool, kus Piia inglise ja rootsi keelt õpetab, on asutatud 1945. aastal – Piia enese esivanemate poolt. Ta asub vanalinnas 15. sajandist pärit dominiiklaste kloostri varemetel. Seepärast on põhikoolis, kus käib umbes 180 last, eriline õhkkond – aeg on peatunud ja ruum irreaalne. Ta pole ei Rootsi ega Eesti keskkond, vaid mahe ja soe inimsuse oaas. Kool, mille direktor on Jaan Seim – võõrsilsündinu, nagu Piiagi, teeb iga-aastaseid ekskursioone Eestisse, kooli koor osaleb meie laulupidudel ning kooliga külgnev pikapäevakodu Tammeleht ja Eesti lasteaed.
“Meie kool on parimas mõttes eliitkool – ta on väike, Stockholmi-suguses metropolis ülejäänud keskkonnast väga erinev – inimlik, õrn ja eriline minimaailm. Meil on ujula. Meil on koostöö mõttekaaslastest koolidega – siin saavad lapsed üsna ilmselt parima võimaliku lapsepõlve,” usub Piia.
Imposantne ja elegantne naine ise on kooli rajajate Maret ja Ivar Paljaku laps. Ta kinnitab, et Rootsis on väliseestlus endiselt elujõuline – teiseneb ajas, aga omavahel kokku hoitakse võõrsil ikka. Ameerika eestlue kuninganna – ulgu-Eesti ajalehe peatoimetaja Kärt Ulman – teeb praegu teisel pool maakera Lydia Koidula missiooniga vastupidist tööd. Tõmbab otsi kokku, kuna ei rahastajaid ega lugejaid ei ole ning aeg on sealtpoolt ära Eestisse kolida. Rootsis seisab eestlus tugevatel alustel.
Eesti majas korraldatakse sagedasi üritusi, Liiu Viru peab seal restorani, meie rahvuslik ajaleht ilmub ning Eesti kool teeb suurepärast tööd.
“Meil on nii Rootsis sündinud eesti lapsi, siia tööle tulnute kui päriseks Skandinaaviasse kolinute lapsi. Kuna see on põhikool, õpivad nad iga aastaga üha rohkem rootsi keelt, et gümnaasiumis hakkama saada,” selgitab Piia. “Minu jaoks on see ainumõeldav ja eluaegne keskkond – olen ise siin õppinud, minu pojad õpivad siin. Elujõudu lisavad Eestist tulnud õpetajad. Ja kuna meie koolil on kõrge tase, siis on ta lapsi kogu aeg tulvil.”
Võrreldes tavaliste koolidega on Piia meeskond loonud koduse ja pipiliku keskkonna, kus on küll kõrge haridustase ja asjalik distsipliin, ent erakordselt õdus, avatud ja mahe õhkkond.
Pojad
Piia pole teinud eestlusest enda jaoks elukutset – see on tema jaoks loomulik elamise ja olemise viis.
“Ma räägin, mis seal pattu salata, igapäevaselt rohkem rootsi kui eesti keelt – ka poegadega. Aga selle eest on see kaunis, traditsiooniline ja arhailine eesti keel, mida kõnelesid minu vanemad. Väikese aktsendiga muidugi ka,” naeratab Piia. “Pojad on mul musikaalsed ja loovad – mängivad pilli, laulavad ning Oskar osales just hiljuti meie kooli muusikalis “Estside story”.”
Musikaalsus on poistel geenides, nende isa Stellan Särlefalk on maailma tipp-helitehnikuid ning oli omal ajal ka Peter Gabrieli helimees. Maailm ongi väike ning kõik on kõigi ja kõigega seotud.
Nagu ema, nii on ka pojad esinduslikud, imposantsed ja parimas mõttes endisaegsed – härrandliku ja väärika käitumisega. Särlefalkid on oma erilises keskkonnas õpetlikult ülemaailmsed isiksused.
Maailm
Mis puutub maailma tulevikku, siis Piia ega tema sõpruskond ei usu, et aastal 2012 midagi hirmsat juhtuks.
“Rootsi ühiskond on harjunud asjadesse rahulikult suhtuma. Siin räägitakse küll palju kliima soojenemisest ja Maa ökoloogilisest tervisest. Ent mingit apokalüpsist tulemas ei usuta.
Eks Skandinaavia poolsaar on ka nii kõrge ja kivine, et maavärinad ja üleujutused ei tule siin ka mitte teoreetiliselt nii kergesti kallale kui mujal maailmas,” arutleb Piia. “Ilmselt peabki siinne piirkond andma globaasele tervikule juurde seda rahumeelset ja stabiilset, turvalist ja positiivset energiat, mille mujal maailmas toimuv ära rikub ja paigast nihutab.
Rootslased ja üldse siinne rahvas pole rumal ega naiivne. Aga siin ei häälestata ennast millekski hirmutavaks ega dramaatiliseks. Rootsis osatakse hinnata tasakaalu ja heauskset meelsust.
Ega asjata Rootsit üleüldiseks turvakoduks nimetata. Ega muidu kõikjalt maailmast siia kiputa. Ikka sellepärast, et siin on hea.”
Stabiilne ja helge keskkond nii Eesti koolis kui kuningriigis tervikuna on ilmselt üks osis, mis on aidanud Piial ka Stellaniga pea paarkümmend aastat rahulikku ja stabiilset abielu elada. Abielu ja perekond on küll inimeste omavaheline asi, ent selle toimimisele ja õnnestumisele annab ikkagi keskkond tausta. Oleks see kõigil meil nii mahe kui Piial!
Eesti kooli põhiprintsiibid:
MEIE PÕHIPRINTSIIBID
* Kõigil on õigus omandada teadmisi ja oskusi.
* Kogu kooliperel on õigus viibida rahulikus ja stimuleerivas keskkonnas, seepärast võtame tarvitusele abinõud kõige vastu, mis võiks segada tööd ja mängu.
* Kõigil on õigus tunda end koolis kindlana, seepärast sekkume, kui keegi tõenäoliselt kannatab.
* Kõigil koolis on õigus, et neid koheldaks respekti ja austusega, seepärast võtame tarvitusele abinõud vägivalla, diskrimineerimise, kiusamise ja solvamise vastu.
* Kogu kooliperel on õigus tunda end hästi ja saada omavahel sõbralikult läbi, seepärast aitame lahendada konflikte.
Meie põhiprintsiipide järgi pead:
* respekteerima kõiki koolis.
-Ära kiusa teisi.
-Püüa aidata seda, keda kiusatakse.
-Paku oma seltsi nendele, kes jäävad sageli üksi.
-Räägi koolis või kodus, kui kellelegi tehakse liiga.
* käituma viisakalt ja olema abivalmis.
-Kuula ja ära sega vahele, kui teised räägivad.
-Hoolitse uute õpilaste eest.
-Tervita esmakohtumisel.
-Ole tähelepanelik ja abivalmis.
-Tõuse püsti ja tervita õpetajat tunni alguses.
* hoidma oma kooli.
-Ära riku raamatuid, pinke ega muid vahendeid.
-Ära sodi pinke.
-Ära reosta enda ümbrust, korista enda järelt.
-Ära riku kooliruume.
* tulema õigeaegselt kõikidesse tundidesse ja teistele kooli üritustele.
* tegema ära kõik kodutööd ja muud ülesanded.
Ei ole lubatud:
* luba küsimata koolist lahkuda(eelkooliklass-6. kl),
* loata vaheaegadel sees olla(eelkooliklass-6.kl),
* loopida koolis lumepalle,
*sõita rula, rulluiskude, jalgratta vmt kooli territooriumil,
* olla üleriietes ja peakattega klassis või sööklas,
* avaldada kõrvalistele isikutele kooli uksekoodi,
* süüa kommi või maiustusi, närida nätsu, juua karastusjooke vmt koolis,
* võtta kooli kaasa teisi kahjustavaid esemeid,
* tuua kooli kaasa väljastpoolt sõpru, vähemalt päev varem vastava õpetajaga kooskõlastamata,
* tunnis helistada või lasta heliseda mobiiltelefonil.
Peale selle:
ära võta kooli kaasa väärtuslikke esemeid(kadunud esemeid kool välja ei maksa),
tuleb koolis tekitatud aineline kahju endal välja maksta,
koolis ja kooli ajal on keelatud suitsetada, tarvitada põsktubakat, juua alkoholi, tarvitada narkootilisi aineid.
Allikas: www.estniskaskolan.se