12. mai 2011
Tiina Koidu – eneseotsijate suur ema
Tekst ja fotod Kati Saara Vatmann
“Tallinna noortekodu elanikud ei erine meist teistest – ka nemad tahavad teada, kuskohast on nad tulnud, mille jaoks siia ilma sündisid ja miks on vahepea kõik nii valesti ja valus olnud,” räägib noortekodu emand Tiina Koidu. “Me kõik peame end tõestama ja teostama – nende noorte jaoks on see keskmisest olulisem ja keerulisem.”
Eestimaa uhkus Tiina mõistab oma juhatatava suure kodu asukate siseheitlusi seepärast ülihästi, et ta ise on orvuna lastekodus kasvanud. Elukogemused on samas õpetanud naise oma hoolealuste probleemidest niimoodi distantseeruma, et ise suure kaasaelamise kätte ära ei laguneks.
Juured…
“Kõigile on tähtis, kuskohast me pärineme. Mõnel tekib huvi ja vajadus võimalikult palju oma identiteedi kohta teada saada küpsemas eas. Sellised noored, nagu meie kodu omad, on arusaadavalt oma raske ja kirju päritolu ja põlvnemise asjus tundlikumad ja süvenenumad,” teab Tiina. “Kui poleks meie noortekodu, peaksid need suured lapsed elama lastekodus. Siinne päris-kodu laadne ühiselu on hoopis teistel alustel. Väga erinevatel asjaoludel on need ilusad hinged üksi jäänud. Kelle vanemad on surnud. Kelle pere on asotsiaalne ja alkohoolne. Kelle vanemad on välismaale tööle läinud ja teisi omakseid pole. Kelle lapsepõlve on pea peale keeranud saatuslikud kokkusattumused.”
Sellised kokkusattumused, mis on viinud lapsed lastekodudesse, jätavad neid eluks ajaks omavahel seotuks. Tiina lastekodukaaslane Ene Oopkaup, elupõline kirstumeister ja laulja Harri Vasara õde, käib pea iga päev noortekodus Tiinaga juttu ajamas ja kohvi joomas. Kumbki ei meenuta seejuures oma enese elu algust lastekodus halvasti.
Küll aga tutvustab emand Koidu väga erilise rõhuga end: Tiina AUGUSTI TÜTAR. See on tähtis. Tiina – Eesti Orvuna Kasvanute Liidu üks juhtfiguure – veendus noortekodu vajalikkuses lisaks isiklikule kogemusele ka seetõttu, et töötas aastaid miilitsas ja seejärel politseis. Sellesse asutusse jõuab teatavasti otsekui luubi alla kogu ühiskonna pahupool.
Barakk-bardakk
Noortekodu hakati rootslaste abiga rajama 1997. aastal. Hoone, mis praegu on puhas, helge, korrektne ühiskodu, oli Tiina Koidu asutamise-juhatamise alla tulles seisukorras, mida Tiina nimetab “barakk-bardakk”.
Praegu on suurepärases korras kodu ainus erinevus tavalisest elamust trellistik akende ees. Selleks, et väljastpoolt majja ei tungitaks – Peterburi tee asukatest enamus on praegu tüdrukud. Väga ilusad tüdrukud.
“Majapidamine käib meil, nagu normaalsetes kodudes ikka. Abilisi käib ka – vabatahtlikud ja kriminaalhoolduse alused, kes saavad pahategude korvamiseks siin oma ühiskondlikult kasuliku töö tunde teha,” kirjeldab emand Tiina. “Nagu suures peres ikka, on ka meil siin abiellutud, meie lastele on nüüdseks lapsi sündinud. Ja kogemused näitavad nüüdseks, et siit välja kasvanud noored oskavad normaalset pereelu elada.
Meie noored ei häbene nime ja näoga pildil olla, sest kogu aja jooksul on vaid üks meie kasvandik oma eluga kraavi sõitnud. Kõik teised – kui tahes lootusetud nad alguses ka tundunud pole – on oma eluga kenasti hakkama saanud.”
Nii mõnigi noortekodulastest on oma tubliduse ja eduga üllatanud nii sugulasi kui ka iseennast.
Elud ja lood
Hetkel elab noortekodus kuus inimest. Ja suurema osa ööpäevast ka Tiina.
Venemaalt pärit Aleksandra kaotas lühikese aja jooksul mõlemad oma vanemad ning ei tunne ühtki oma ligimest, kes kusagil tuhandete kilomeetrite taga elavad.
“Tõenäoliselt on Aleksandra jaoks üks olulisemaid asju praegu teada saada, kus ja kas tema ligimesed elavad. Tüdruk räägib küll puhast eesti keelt ja jääb päris kindlasti Eestisse elama – aga oluline on teada, kas kusagil maailmas on keegi, kellele võiks mõelda kui omastele, kellega kokkukuulumist tunnetada,” arutleb Tiina.
Teine elutargalt distantsi hoidva Tiina hoolealustest on lõunamaiste juurtega maaliliselt kaunis Bütsants-kaunitar Marita. Tüdruku ema jättis ta Norrasse tööle minnes lihtsalt omapäi. Tänu Tiinale oli Marital muu võimalus kui lastekodu ning ta kinnitab, et on õnnelik.
Tüdruk pole seni osanud muud soovida kui juuksuriamet, ent tegelikult on tema ilu ja intelligentsi juures vägagi tõenäoline, et kaunitar saavutab elus veel palju.
“Kadi õpib meil praegu ülikoolis sotsiaaltöötajaks. Mõne aasta eest ei usutud väga raskest kodust tulnud piigast sedagi, et ta põhikooli lõpetab,” kirjeldab Tiina noortekodulaste eneseteostusi-ületamis-tõestamisi.
Need segaverelised lapsed on põhiliselt rahvaste rände tulemusel Peterburi teel ning Tiina missioon on aidata noorte inimeste juured ja ladvad sel kombel kooskõlla viia, et nad saaksid hakkama positiivse programmi ja peremudeliga.
Tiina missioon
Emand Koidu on välja teenitud pensionil ja see on… tema ainus sissetulek. Oma suure ülesande täitmise eest ta palka ei saa. Noortekodu majandatakse lastetoetustega ja rootslaste abiga – igas kuus kulub suure hoone ülalpidamisele vähemalt 1000 eurot.
Loomulikult kirjutatakse ka projekte, et Brüsselist abi leida. Sellepärast, et iga inimene on väärtus ning võimalikult kõigile tuleb anda võimalus jõuda parimate valikute ja lahendusteni.
“See, kui keegi jääb orvuks või hüljatakse, ei tohiks tänases maailmas temalt ära võtta õnne võimalust. Ei suhtumise, elulaadi ega elatise mõttes,” ütleb Tiina.
See Eestimaa uhkus elab päevast päeva koos lastega, kellest enamus alles noortekodus esmakordselt normaalset kodu ja elulaadi näeb.
Seesugune tõeline, sügavalt teadlik ja samas jahedalt oskuslik pühendumine moodustab terava kontrasti poliitikute sõnamullidega, millega nad äsja hea palga ja pumba juurde pürgisid.
Üks naine ehitab täiesti tasuta üles head uut ilma, et laps-haaval rändrahvaste hädaorust väljuda, noortele uus identiteet luua ning inimene-haaval siia maale sündinud väärikate kodanike sekka tuua.