06. oktoober 2013
Koolis õpetatakse inimesi, mitte õppeaineid
Villu Mengel on pedagoog, kes juhib Tallinna Sikupilli Keskkooli ning ühtlasi on Õnnelakeskuse pedagoogiliste teemade koolitaja, ütleb: „Pedagoogika nurgakivi on tegelikkusele toetuv inimkäsitus. Pedagoogil on oluline mõista inimese tõelist olemust. See on iseenda ja õpilase mõistmise aluseks. Kahjuks õpetajate ettevalmistuses seda teemat välditakse. Peamine põhjus on see, et ei taheta loobuda nn teaduslikust maailmavaatest, kus pole kohta hingel, sest seda ei suudeta kuidagi teaduslikult tõestada. Aga ma pole kohanud veel inimest, kes väidaks, et tal pole hinge. See on tegelikkus. Hingeharidust võib nimetada ka harituseks. See on hariduse põhieesmärk, sellega kaasneb teadmiste ja oskuste omandamine. Haritud inimese käsutuses saavad teadmised ja oskused tõeliselt väärtuslikuks. Seevastu harimatu võib omandatud teadmiste ja oskustega kahjustada ennast, oma pere, oma rahvast. Vaadake, millise hariduse on saanud riigireeturid, korruptandid jne. Harituse tunnus on see, et inimene rakendab oma teadmisi eetiliselt ja loovalt igas eluvaldkonnas“.
Maslowi püramiidi lõks
„Kui kool seab põhieesmärgiks teadmiste, oskuste omandamise, mitte inimese olemusliku arengu, toetatakse eelkõige inimese ego, mitte mina arengut. Pedagoogide koolitustel kasutatakse eksitavat Maslowi vajaduste püramiidi esialgset versiooni, kus inimese kõrgeim vajadus on eneseteostus. See pole mitte inimese mina vaid ego kõrgeim vajadus. Ego määratleb end oma saavutuste, teadmiste, ühiskondliku positsiooni, vara jne kaudu. Inimese tõeline olemus, tema mina püüdleb valgustumise poole. Tõenäoliselt mõistis seda ka Abraham Maslow oma elu hilisemal perioodil ja täiendas oma skeemi kõrgemate, üleloomulike vajaduste astmetega. Üldjuhul kooli pole see teadmine jõudnud ja eesmärgina domineerib ego vajaduste rahuldamine, kujundatakse väär mina-pilt ja egokeskne maailmavaade.
Südamekandle häälestamine
Senisest enam on vaja koolis tähelepanu pöörata teadlikule mina avaldumise vormide: Armastus, ausus, sallivus, julgus, õilsus jne kujundamisele. See on kui sajakeelse südamekandle häälestamine, mis eeldab õpetaja, lapsevanema eeskuju ja teadlikke tegevusi enda ja lapsega.
Oleme Sikupilli Keskkoolis selliseid tegevusi teadlikult kollektiivselt kavandanud. Alustasime aususest. Kõikides klassides oli ülesandeks arutleda aususe teemal ja koostada oma klassi aususe manifest. Koondasime tulemused ühtseks stendiks vaatamiseks, mõtlemiseks kõigile. Selle juurde kuuluvad rollimängud, situatsioonülesanded, arutelud jne. Oluline on, et me käivitame protsessi elus oluliste väärtuste ja iseenda määratlemiseks. Tagasisidena olen õpetajatelt kuulnud, et nüüd on probleeme aususest lähtuvalt lihtsam lahendada, on ühine, kõigile mõistetav väärtus, millest lähtutakse.
Selle õppeaasta esimeses pooles on prioriteetseks väärtuseks sallivus.
Algklasside koolipäev algab sel aastal otseses mõttes muinasjutuliselt. Hommikuse muinasjututunni kaudu häälestub laps positiivsusele, loob ideaale, kujundab endas kõlbelisi väärtusi. Muinasjutud kätkevad endas iidsete aegade tarkust nii sisult kui ka vormilt. Oleme kujundamas sellist pedagoogika kontseptsiooni, mis taotleb lapse arengut kõikidel tema olemistasanditel. Kaasame sellesse ka lapsevanemad ja õpilased.
Täiskasvanute eeskuju
Tegelikult on õpilased kõlbelistele väärtustele väga avatud ja tundlikud. Vaadake kuidas nende silmad löövad särama kui kohtavad kedagi, keda usaldada, austada, armastada. Mõnikord aga täiskasvanute maailm näitab väärat eeskuju. Üks näide meil omast käest võtta. Koolimaja peauksest 15 meetri kaugusel on „tondiloss“, eraomand, mille kõrvalhoone on põlemise tagajärjel varemetes. Kuna neil puudub prügikonteiner, siis olmejäätmed lendlevad tuule käes hoovis ringi. Aeg-ajalt tehakse „hädasid“ oma hoovis, klassiakende all. Tõenäoliselt pole neil wc-d. Vaatamata korduvatele pöördumistele linnaametnike poole, pole seni „tondilossi“ ja selle elanikega midagi olukorda muutvat ette võetud.
Ühiskond terveneb hariduse edenes
Kahjuks on selliseid näiteid ja „eeskujusid“ pea igast eluvaldkonnast. Koolil on oluline roll ühiskonna tervendamisel. Samas ootab kool ühiskonna toetust eelkõige üldhariduse sisu ja eesmärkide uuendamisel. Sellel teemal järjekordne näide.
Sel aastal lahkus koolist noor meesõpetaja, kes oli valitud kooli ja Tallinna aasta noorõpetajaks, koolist tulusamale tööle. Kuigi õppeaasta algul oli tal veel plaan koolijuhtimist õppima minna. Koos tiitliga tuli ka abielu, isadus ja noor pedagoog ei suuda tõepoolest peret elatada. Tundub, et selles osas pole oluliselt kolmekümne aasta jooksul midagi muutunud. Olen nõuka ajal ise sama olukorra läbi elanud ja koolist ehitusele tööle läinud. Sellises Eestis me elame.
Hariduse vaimne mõõde – haritus
Praegune töö Sikupilli Keskkoolis on tõeline väljakutse. Mitmel erineval põhjusel on kooli pidaja seda kooli püüdnud paarikümne aasta jooksul kas sulgeda või põhikooliks teha. Siis on jälle otsuseid muudetud. Aga lapsevanemale, õpilasele ja kooliperele ei tekita see turvatunnet. Seetõttu oleme kaotanud mitmeid häid õpetajaid ja palju õpilasi. Õpilaste arvust sõltub aga kooli eelarve jne. Usun, et sellest nõiaringist väljatulemiseks on vaja täiustada eelkõige meie koolis omandatava hariduse sisu, võtmesõnaks on haritus. Oleme selles suunas juba esimesi samme teinud. Kui see harituse puu, mida lapsevanemad, ühiskond väga vajavad, hakkab vilja kandma, oleme otsitud kool, kuhu tahetakse tulla, siin olla, siin õppida ja töötada. Selleks vajame vähemalt kolm aastat turvalist tegutsemisruumi.
Kui töötasin Pärnumaal Surju Põhikoolis koos abikaasa Üllega, korraldasime 2000. aastal uue koolimaja avamise puhul hariduskonverentsi. Juba siis pööras Ülle oma ettekandes tähelepanu harituse prioriteetsusele.
Kui üldhariduskoolis taotletakse lapse arengut, siis pole lahendus mammutkoolide loomises vaid väikeste ja keskmise suurusega koolide õppesisu ja eesmärkide arendamises. Kool on just see koht, kus laps õpib ka iseendasse süüvimist, keskendumist, mõtlema elus oluliste väärtuste üle, otsima vastuseid elu põhiküsimustele, isaks-emaks olemist, pereelu. Mammutkoolid pole see keskkond, kus pedagoogidel iga lapse jaoks eluliste põhiküsimuste jaoks aega on. Siin on oluline osa lapsevanema teadlikkusel ja oma soovide, ideede avalikustamisel.
Lapsevanemate teadlikkus
Lapsevanema teadlikkus ja julgus selle avaldamisel võiks olla murranguline mõju Eesti hariduselule. Järjest rohkem on neid lapsevanemaid, kes mõistavad esimese klassi koolikatsete kahjustavat mõju lapse mina-pildi ja väärtusmaailma kujunemisele. Nii katsetel õnnestuja kui ka ebaõnnestuja saab kogemuse, et tema väärtus sõltub testi sooritamisest. Nii kujuneb sooritus peamiseks, olemine jääb tahaplaanile. See muster on juba paljunenud meie ühiskonnas, soorituskeskne ühiskond, kus „vaim on vardas ja härg väntab“.
Järjest rohkem on ka neid lapsevanemaid, kes otsivad oma lapsele alternatiivset võimalust hariduse omandamiseks, sest tavakooli ei soovita oma võsukest panna.
„Õnneks on ka loovaid ja sensitiivseid õpetajaid, kes uutele suundadele avatud ja entusiastlikud. Ja laps tunneb ära, kas õpetaja tuleb klassi temaga või õppeainega tegelema,” naeratab Mengel.
Vabaduskasvatus
Vabaduse kasvatus on inimese mina vabastamine ego vangistusest. Inimene on siis vaba kui ta on iseenda peremees, mitte ego. Ego õhutab küll meie pürgimusi ja karjäärijanu, ent on ühekülgse külluse, võimu jms. jahil paratamatult tasakaalutu. Minale keskendumine viib lõpmatu arengu ja avanemiseni, mis tasakaalustab isiksust, avardab tema teadvust ning viib ta tõelisse osadusse universumiga, Kõiksusega.
Sellepärast on ülimalt oluline, millised õpetajad, isiksused meie koolides lapsi kasvatavad ja õpetavad. Kuivõrd kodudes pole pahatihti soodsat arengukeskkonda, peame koolides selle korvama,” kinnitab Villu. „Täiesti kindel on, et eeskuju, olemine ja oma suhtumiste-käitumiste jagamine noorega on võrratult olulisem ja toimivam kui epistlid. Õpetaja ja lapsevanema eesmärk lapse, õpilase kasvatamisel võiks olla kasvatada õpilane, laps oma õpetajaks.
Oma tegeliku olemisega kasvatavad lapsi lisaks vanematele ja õpetajatele ka avaliku elu tegelased ning meedia. Siin on veel palju arenguruumi. See on rahva tulevase hariduskongressi teema.