Euroopa uimastiturul on süvenemas põhimõtteline muudatus – suureneb lokaalsus ja väheneb uimastite sissetoomine. Vastilmunud Euroopa narkoraporti kohaselt (link http://www.emcdda.europa.eu/news/2013/6) on rahvusvaheline narkokaubandus Euroopas vähenenud ja üha tõusev suund on kohaliku tootmise kasv ehk riigisiseselt valmistatavad sünteetilised uimastid. See tendents on sarnane ka Eestis.
Sünteetilised narkootikumid on laboris kunstlikult valmistatavad ained, näiteks narkoturul juba tuntud ecstasy, amfetamiin, LSD, GHB ja ketamiin, aga ka kõige kangem turul leviv sünteetiline droog fentanüül, mis põhjustab Eestis üle 80% surmaga lõppenud narkoüledoosidest. Kusjuures üledoosi surevad peamiselt pikaaegsed sõltlased, kelle keskmine vanus on 31-aastat.
Sünteetiliste uimastite maailm areneb kahjuks sama kiiresti mõne tööstusharu omaga – tootmismeetodid pidevalt uuenevad ja uusi uimastavaid aineid toodetakse üha juurde. 2012. aastal lisandus raporti andmetel ringlusse 73 uut ainet, mida narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjas veel ei leidu. Eelkõige näitavadki Euroopas kasvutrendi uued sünteetilised psühhoaktiivsed ained, mis tekitavad muret paljudele liikmesriikidele. Nende sõltuvust tekitavate ainete kiire avastamine ja keelustamine on sageli võti, mis aeglustab uue aine levikut või kaotab selle üldse turult, sest vastasel juhul on sellised uimastid legaalne alternatiiv juba olemasolevatele droogidele.
Paljudes Euroopa riikides levivad uued ained pea sama kiiresti kui info nende turuletulekust. Eestis on see mure küll mõnevõrra väiksem, kuna meil puuduvad „smart-shopid“, kust saaks vabalt osta aineid, mida keelatud ainete nimekirjas veel ei ole. Ainus võimalus nende omandamiseks on välismaalt või interneti teel ja neid kanaleid püütakse ka üha enam kasutada.
Uute psühhoaktiivsete ainete leviku tõkestamisel on oluliseks sammuks nende ainete kiire lisamine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ehk niinimetatud varajase hoiatuse süsteem. Ainete nimekirja lisamiseks on määrav kiire siseriiklik reageerimine ja erinevate riikide asutuste tihe ja kiire infovahetus. Selle süsteemi ülesehitamise ja vajalike õiguslike aluste loomisega tehakse hetkel jõudsalt tööd. 2013. aasta eduks Eestis selles valdkonnas on GHB ehk korgijoogi lähteainete 1,4-butaandiooli ja gammabutürolaktooni (GBL) lisamine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja.
Siseministeerium on selgelt politsei prioriteediks seadnud uimastite leviku tõkestamise ning eraldanud selleks märgatavalt täiendavaid vahendeid. Näiteks on aasta jooksul Põhja prefektuuris läbi viidud viis ja Ida prefektuuris neli mahukat tänavaoperatsiooni, mille käigus on kinni peetud kokku 64 inimest. Piiripunktides on eri asutuste koostöös viidud läbi mitu suurt operatsiooni, et tabada üle piiri toodavaid narkootikume. Selle aasta esimese kolme kuuga viidi 76 koolis läbi narkoreidid, mille käigus kontrolliti ligi 3000 õpilast.
See loetelu saab kogu aeg täiendust selleks, et üha tõsta uimastitega vahelejäämise tõenäosust. Nii hoiame ära nii mitmedki kuriteod tulevikus.