27. jaanuar 2011
Marge Muhuste
Hällist hauani otsivad inimesed armastust-nad õitsevad selle soojuses,aga närbuvad ja koguni surevad selle puudusest. Armastuse tähendus on muutunud aina raskemini tabatavaks….ainult Piibli õpetus armastusest on siiski selge-“Armastust võib näha ainult tegudest,mida see esile kutsub”……see tähendab armastust ,mida juhivad põhimõtted:järelikult on see lihtsalt rohkem ,kui vaid tunne ,mis tekib teise inimese vastu iseenesest.see on avaram ning lähtub rohkem mõtlemisest ja tahtest…..ennekõike on see armastus omakasupüüdmatu…..ja seda ei ole võimalik välja teenida Me kaugeneme ülehelikiirusel ka kõige lähedasematest inimestest………..krabisev pangatäht on mammona ja varavalgest hilisööni vehitav töö on esmatähtsad…. Abielu muutub haruldaseks……sest lihtsam on ennast mitte siduda……sel kombel hülgamegi paratamatult intiimsuse ja armastuse…….kui jääaeg tuleb ju niikuinii! Seetõttu ongi hing sageli lausa nii tühi,et koju minnes lausa tajud,kuidas see õõnsalt ulub…..!? Sõbra saavutustest siirast rõõmu tunned, tema õnne enda õnnex loed. Sõbra kirja südamele pannes rõõmsat kohtumist sa juba ette näed. Kui su ümber au ja särav kuulsus, pead sa sõprust sõnakõlksux vaid. Alles siis,kui tunned eluraskust, õiget sõpra ära tunda võid Sõber tõeline ka elu raskel hetkel annab nõu ning aitab,lohutab. Sellist sõpra hoiad eluretkel, kuni surmani ei unusta.