27. juuni 2010
Tere, lugupeetud mõttekaaslane!
Toompea haridusseminar toimib aastaringselt ja mitte ainult nende istungite vormis, mida peetakse nüüd Riigikogu konverentsikeskuses, vaid seisukohavõttudega kõigil neil puhkudel, mil on vaja otseselt või kaudselt kaasa aidata hariduselus vajaliku selguse saamisele ning ka rahuldavaks peetavate otsuste tegemisele.
Meile ei sobi vaadata, käed sorgus, kuidas tehakse poolikult läbi mõeldud otsuseid ega sedagi, kui jäetakse vajalikud otsused tegemata.
“Kutseharidus” on olnud ja on järkuvalt haridussüsteemi vajalik aga nõrk lüli.
Haarasin hiire, et kutsuda kõiki, kellel pole ükskõik, mis Eestist saab, kaasa mõtlema selleks, et “kutseharidust” edendada..Saatsin õpetajate listi ja HTM võtmeisikutele allpool oleva kirja (Lisasin praegu paar detaili tööõppe kohta.)
Ülo
——– Algne kiri ——–
Teema: | Re: [EHF:24380] Kutsehariduse uudiskiri nr 20 |
Kuupäev: | Sun, 27 Jun 2010 01:47:17 +0300 |
Kellelt: | Ylo Vooglaid < vooglaid.ylo@gmail.com > |
Kellele: | org.ehf.haridusfoorum@lists.ut.ee , Andres Pung < Andres.Pung@hm.ee >, kalle.kuttis@hm.ee |
———————————————————
22.06.2010 10:05, Ene Koitla kirjutas:
[http://www.innove.ee/img/meiltpl/pais.png] Kutsehariduse uudiskiri nr 20 22. juuni 2010
——————–
Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorsoo volinik Androulla Vassiliou ütles: „Me tahame muuta kutsehariduse ja -koolituse imagot kogu Euroopas ja kohandada seda tänapäeva oludele. Kutseharidus ja -koolitus on oluline ühenduslüli kooli ja -tööelu vahel. Praeguses majanduskliimas on olulisem kui kunagi varem koondada oma jõupingutused ja muuta see atraktiivsemaks võimaluseks praktikantide, üliõpilaste ja kõigi teiste jaoks, kes soovivad oma oskusi täiendada.”
Selle dokumendi pealkirjaks on:
“Uue hoo andmine Euroopa koostööle”. ( vt http://www.innove.ee/23214 )
Järelikult on põhjust süvenemiseks. Ehkki võib kasvõi kihla vedada, et mitte keegi ei pööra vähimatki tähelepanu sellele, kes midagi kuskil kuidagi selle dokumendi kohta ütleb, tuleks meil enne kiitma ja täitma tormamist siiski veidi mõelda.
Dokumendis seisab: (edaspidi kursiivis):
Kavas, mille komisjon täna vastu võttis, kirjeldatakse erinevaid võimalusi kutseharidusele ja -koolitusele uue hoo andmiseks. Need on:
– tagada, et juurdepääs koolitusele ja kutseoskuste omandamisele oleks paindlik ja avatud kõigil eluetappidel;
Arusaadav on nõue TAGADA JUURDEPÄÄS KOOLITUSELE. Samas on õppesisu ja õppe-eesmärgid endiselt avamata. Kutse, eriala ja amet ning vastavalt siis ka kutsealane, erialane ja ametialane ettevalmistus ei eristu ei eesmärgina ega nõudena. Kutse ei rakendu! Oskused ei rakendu! Rakendub (kui võetakse?) ISIKSUS, kellel peab olema nii üldhariduslik, kui ka erialane, kutsealane, ametialane, loomealane, tunnetusalane, kaitsealane, eluaalane… ettevalmistus, mis on kooskõlas VAJADUSTEGA (mitte pelgalt kunagi kuskil kellegi poolt koostatud õppekavaga), PRAKTIKAGA, milles eeldatakse teadmiste, oskuste ja arusaamise ühtsust, keskkonna tundmist, orienteerumist ühiskonna- ja kultuurielus, ettenägemise, äratundmise ja adekvaatselt reageerimise võimet, iseseisva mõtlemise, otsustamise, tegutsemise ja vastutamise võimet jpm.
– edendada liikuvust, et muuta välismaal või teises majandussektoris kogemuste omandamine lihtsamaks;
Suurepärane! Lisada tuleks, kuidas praktiseerimine teistes maades ja teistes eluvaldkondades peaks olema ette valmistatud ja korraldatud. Praegu on ka kohalik praktika enamasti korraldamata; juhendamine formaalne ja pealiskaudne. Kogemused, mida kogutakse praktikal, ei ole (ei saa olla) väärtuseks omaette; nad muutuvad väärtuseks koos (süsteemsete ja kindlate) teadmiste ning (täpseks viimistletud) oskustega. Vajalik on mitte õpe, vaid kõrge kvalifikatsiooni, tugeva motivatsiooni ja õige orientatsiooni ühtsus. Oluline on ka lai eruditsioon, hea tevis, ühiskonna- ja kultuuriseos, millega kaasneb tahe, julgus, viisakus jpm.
– tagada hariduse ja koolituse võimalikult kõrge kvaliteet;
Paraku on siiani sõnastamata, mis see on, mida nimetatakse hariduseks. (NB! paljudele piinlikkust tekitav teema.) Küllap oleks vaja jõuda aru saama, mis iseloomustab haridust ja haridussüsteemi, harirtud inimesrt ja haritud ühiskonda nind aduda, et haridus kui protsess on subjekti valmisolekute kujunemise elukestev jada.
Seni, kuni HTM ametnike hulgas on inimesi, kes räägivad hariduse andmisest ja rahastamisest, kutseharidusõppest jms, pole mõtet loota, et nn haridusjuhte ja nende jutte saaks võtta tõsiselt.
Haridusotstarve ja toime on mitte ainult koolil ja lasteaial, vaid ühiskonna kõigil institutsioonidel! Töökasvatus on Eestis tervikuna alla käinud. Kooliaiad on likvideeritud. Elukestva toimega tööharjumused ei kujune pelgalt tööõpetuse tundides.
Õnneks on nn eurokeeldudest hoolimata tööõpe veel mitmetes koolides rahuldaval järjel, aga pedagoogilised mõttekonstruktsioonid tööarmastuse, visaduse, järjekindluse, käelise täpsuse, eriliiki tegevuste süsteemiks seondamise, rakendusliku mõtlemise jms kujundamisel on veel väga palju reserve nii kodus kui koolis ja muidugi ka igas asutuses-ettevõttes, kus on tööandja ja töövõtja suhe. Kutseharidusest ja õppest rääkimisel ei ole kõne all ainult pedagoogiline, vaid ka adragoogiline problemaatika.
Olukorras, kus HTM-s, Majandusministeeriumis ja selle haldusalas olevas EAS-s, Sotsiaalministeeriumis ja selle haldusalas olevas Töötukassas, Arengufondis ja Koostöökogus ei ole tegevussüsteemi, eri tegevuste (sh töö), keskkonna jm õppeks-kasvatuseks olulise kohta ühtki mudelit, ei saa seal käsitleda ka tööd ja töökasvatust kui probleemi, rääkimata siis probleemide põhjuste avastamisest, sõnastamisest ja avalikustamisest…
Jääb mulje, et käib mäng vestlemiseks aktuaalsete teemade ümber. Süsteemi pole ja juttudega ei kaasne reaalset tegevust.
– pakkuda rohkem võimalusi ebasoodsas olukorras olevatele inimrühmadele, näiteks koolist väljalangenutele, madala kvalifikatsiooniga inimestele, töötutele, rändetaustaga ja puuetega inimestele;
Väga head nõuded! Nüüd oleks vaja muuta nad konkreetseks tegevuskavaks, sõnastada eri tasandi ametnike õigused, kohustused ja vastutus, korraldada isde, edasi- ja tagasisidestus ning tulemusta ja tagajärgede avaliksutamine.
- Kes ja kus teeb (milliseks kuupäevaks?) analüüsi Eestis kujunenud olude, olukorra ja selle põhjuste avastamiseks, sõnastamiseks ja avalikustamiseks?
- Kes teeb nendele ametnikele, kes on siiani hoolimatult suhtunud ebasoodsas olukorras olevatesse inimestesse, ettepaneku tegutseda edaspidi mõnel sellisel ala, kus nad ei saa enam teisi inimesi kahjustada?
- Kes loob uue haridusstrateegia?
- Milliseks kuupäevaks peaksid olema viidud vastavad parandused eelarvesse?
- jne
– arendada üliõpilaste seas loovat, uuenduslikku ja ettevõtlikku mõtlemisviisi.
Ehkki me oleme selleüle korduvalt rääkinud, tuletan veelkord meelde, et arendada ei saa mitte keegi mitte midagi; areng on objektiivne; võimalik on luua ja hoida arengu eeldusi. Küllap on siin tegemist eksitava tõlkeveaga.
Kui oleks vaja senisest enam toetada loovust ja loovat, iseseisvat, ettevõtlikku mõtlemisviisi, siis oleks vaja avalikult välja öelda, millised peaksid olema need inimesed, kes sobivad edaspidi õpetajaks ja kooli juhtkonda.
Alustada võiks sellest, et selgitada välja, mitu % praegu ametis olevatest õpetajatest,-meistritest jm õppega seotud isikutest
- on ise kunagi midagi kuskil loonud ja suudab innustada ning julgustada õpilasi midagi looma;
- on ise kunagi kuskil midagi uurinud ja suudab (söandab) õpilasi suunata midagi uurima (NB! mitte küsitlusi korraldama…);
- oskab iseseisvalt mõelda; tunneb mõtlemismeetodeid ja loogikat;
- valdab süstemide üldteooriat ja suudab midagi käsitleda rahuldava süsteemsusega (eristada ja seostada osi, alasüsteeme ja süsteeme, metasüsteeme janende süsteeme…);
- oskab käsitleda inimest kui indiviidi, isiksust, subjekti, rollide kogumit, ühiskonna liiget, kultuuri esindajat jne);
- valdab inimese psüühikat (terve ja haige inimese psüühilisi protsesse, seisundeid ja nähtusi);
- teab, millest sõltuvad inimsuhted ja suhtlemine/kohtlemine; suudab väärtustada sõprust, koostööd, austust, usaldust, hoolivust, sõprust, armastust ning oskab käsitleda õelust, variserlikkust, valelikkust, alatust, jõhkrust, konflikte jms;
- kujutab ette, milline osa noortest tunneb end tõeses ja milline osa mängulises situatsioonis; milline osa valiku- ja milline osa sundsituatsioonis, millne osa probleemses ja milline osa absurdses situatsioonis; milline osa stabiilses ja milline osa labiilses situatsioonis, milline osa ekstreemses konfliksituatsioonis…;
- teab, mis on ja millest sõltub võõrdumine ja võõrandumine, indolentsus ja marginaalsus, konformsus ja deprivaatsus, anoomia ja rollikonflikt, dissidentsus, kõgenemine, elupõletamine, äng, üksindus…;
- valdab keskkonnateooriat ja suudavad midagi käsitleda keskkonnas (loodus- ja tehiskeskkonnas, füüsilises ja vaimses keskkonnas, sotsiaalses, psüühilises, virtuaalses jm keskkonnas);
- valdab tegevusteooriat ja suudab koos õpilastega avada töö ja puhkuse, õppimise ja õpetamise, mängimise, uurimise, loomise, juhtimise, valitsemise, haldamise, sidustamise, korraldamise jm tegevuste eripära;
- valdab eluteooriat; teab mis on ja millest sõltub elustiil ja -laad, elurütm ja -pinge, eluväärtused ja -normid, eluruum ja aeg (sh individuaalne minut), elutulem ja -kvaliteet…;
Küllap sobiks meie vastava dokumendi pealkirjaks “Uue hoo andmine Eesti haridussüsteemile”?
Ülo