25. veebruar 2013
25.veebruar
Aitäh, Kati Sa teed mulle rohkesti rõõmu juba praegu. Hetkel tunnen küll, et Sinu sõprus tuleb mulle avansina, et ma ei oska veel võib-olla endast midagi väärilist anda. Kui lubad, olen lihtsalt üks suur silm ja kõrv, kuni sisemised loksumised tasanevad.
Muuseas, peale Sinu viimaste raamatute lugemist olen alati tundnud suurt tungi Sulle kirjutada tänusedeleid (reaalselt, mitte virtuaalselt) aususe ja julguse eest. Sinu ridade vahel, Sinu pere ja muude loomade näitel, olen ka oma ellujäämises, sahmerdamises, otsimistes ja leidmistes tuge leidnud.
Ja Sinu hobuseid tulen kindlasti joonistama! Enne seda aga loodan teid Jaanikaga meil näha ja loodetavasti ka teiega naistepäeva-ringireisile tulla.
Mis võiks olla parem algus nädalale kui selline kiri?
Või mis võiks olla parem moodus riigisünnat tähistada kui köögis lastega küülikut tükeldades ja laste šampust luristades – ja kui raadios just sel hetkel miski ninnunännu lastelaul algab, südamest naerda rõkkad, samas kui pinksid elutoas telekas omasoodu ähivad ja nühivad. Kontserti vaatan korduses uuesti – Ulmani Tuulepealset maad samuti – ahjud ja saun, loomad ja küpsetamine võttis värgi väga auklikuks ja kui olin Retu ja kõtu tagasi Juula-külla viinud räntsatasin hoobilt voodisse.
Ühte ma ütlen. Mitte sellepärast, et mind vastuvõtule ei kutsutud 😀 Kui ehk, siis pisukese naiseliku õelusega. Või siis mitte. Lihtsalt tähelepanek. Kui Evelin Ilvese vandlivärvi kleiti presidendi kõne ajal nägin, imetlesin elegantset kaelust ja šikki soengut. Ent püstine madam oli täielik šokk. Kleit küsis: kuhu talje teeme? Ja kuna ta oli eest põlvini, tagant maani ning materjal plink, nägi see välja nagu autoukse vahele jäänud jäätisetuutu, mille alt paistvate kohutavate kohmakate täiskontsplatvorm hõbekingadega võinuks konkureerida vaid rulluisud – Ärma leedi fassong lubab arvata, et need on ta sootuks ära kaotanud. Kohutavalt suure ja nurgelisena mõjunud moodustise naljakaim osa oli tõlge. FBs Evelini profiilil oli seletus, mis läänemerelained ja muu sümboolika seal kõik oli. Kleitidega on sama lugu nagu inimsuhetega – kui on vaja seletada, polegi õieti midagi seletada. Kannis. Palju õnne.
On see minu asi või?
Mul on kapis sõbrataride ja nende tütarde väikseks jäänud kleitide paraad. Pruugib tahta ja siuhti – hobusedki naervad 😀
Tükalapiti.
Selle sõna üle sain ma ise mõnuga naerda. Pärineb Kristi Treumuthi vanaemalt. Kristi on Vändra-kandi hobutalu perenaine, kes ostis äsja Bee Monzalt ära. Sain sellest tänu FBle teada. Kõigepealt ehmatasin, et Monika müüs oma hingelooma ära. Milleks talle siis enam treiku, kui ta ilmselt samal päeval ka teise hobuse ära müüs? Seejärel tuli rõõm Bee pärast. Rännakud on lõppenud. Kohtusime tinkeritibiga, kui ta oli nädalane ja sooltepõletikust toibumas. Nime panin Kärt Ulmani idee järgi talle mina. Siin elas aasta – ja Monikaga rändas läbi kolme talu. Nüüd on see ilus ja muhe neiu paigas. Tänu taevale. Misjärel tuli tänulik rõõm raha asjus – kohe saan ju siduriarve, siis tuleb igakuine arvete kadalipp, millele sekundeerib üks kolmesajane väljaminek. Järelmaksurahval oli mäletatavasti kooris peetumine.
Enne uusi teemasid saan ka arvutis lahti olevad failid ühele poole. Vaatasin ja analüüsisin Tuulemaad. Tühjendasime Minniga kahekesi tallis kunagise Bee boksi – sümboolne… – viimsest saepurust, mis oli ühtlasi hoovimaja lammutusjääkide lõpp. Mina viskasin sitta, Indi sorteeris allapanust jama välja, koos laotasime puhta pesu boksidesse – ja siis kühveldasime lund ka. Heinarullide ja aiamööbli ja kaevu pealt. Päike lausa lõõmas. Viiruste pealetungi tõrjusime õhtupoolikul autole järele minnes karmi C-vitamiini klõmakaga. Oma auto! Ja mul oli loll mõte teist vahetama hakata… Mitte niipeagi. Täna said Oscarid Pii elu ja Hüljatud – ja Indiisule jõudis kohale, et ta on maailmakodanik. Auhinnatakse filme, mida tema on juba näinud… Ilus otste sõlmumise aeg. Aitäh.
Mulle meeldib päevsõna tänane ja homne sõnum – sulle on andeks antud:
Kui Jumal andestab sulle, kuid sa ise pole nõus endale andestama, lükkad sa tema armu põlglikult tagasi ning otsustab olla õnnetu. Sellest tuleneb:
- 1. su lähedased satuvad ohtu – kui püherdad süütundes, on sul kalduvus teistest kaugeneda, kriitiliseks muutuda, olla vähem avatud ja armastav. Koos sinuga kannatavad kaasa, lapsed, vanemad, töökaaslased, sõbrad ja lemmikloomad
- 2. su tervis satub ohtu, mõttemaailm mõjutab keha – arstid ütlevad, et kibestumine toodab ühendeid, mis mõjutavad elutähtsaid organeid – süda, vererõhk, hingamine, lihaspinged, kolesterool, mõtlemine…
iga kord, kui heietad mineviku äpardustest, vallandad kehas tervist hävitavd ühendid. Teadus kinnitab seda, mida Jumal on öelnud – neil, kes endale ja teistele ei andesta, on suurem kalduvus haigustele ja ärasuremisele.
- 3. Tulevik satub ohtu – kes halastab meie peale, kui me aina selle üles kaevame, mille Jumal on juba maha matnud? Hakka ettepoole vaatama, muidu vajud minevikusohu – jumaliku andestusega kaasneb tarkus ja oskus minevikku üle elada ja seeläbi tugevamaks saada.
Meil on kalduvus andestada teistele kergemini kui endale. See kehtib eriti siis, kui ebaõnnestumine tähtsates valdkondades – abielu, karjäär – on teistele haiget teinud, kui meie harjumused on meid ennast kahjustanud või kui teame, et ei tee seda, mida peaksime. Siis
- 1. Tunnista eksimust – ära karda tunnistada, mida oled teinud – sa pole ainus – ei esimene ega viimane ebaõnnestuja
- 2. Kustuta eksimus – sageli ei pane meid halvasti tundma mitte eksimus ise, vaid käitumise meelespidamisega kaasnev süütunne ja stress – probleemiks on meie reaktsioon – oma eksimuste pidev meelde tuletamine ei aita üldse, tekitab pigem Jumalale pettumust. Valva end, et sa seda ei teeks – vajuta kustutamise nuppu. Keskendu faktile, et Jumal on sulle andeks andnu – ja jäta see asi selja taha.
- 3. Kasuta asendamist – vali süütunde asemel tänutunne, seda pole raske teha – hakka mõtlema Jumala heldusele, nagu tegi Taavet: ära unusta Tema ainsatki heategu – Tema annab andeks kõik ülekohtu, parandab tõved, lunastab elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halstusega nagu pärjaga – kui hakkad otsima, leiad lõpmatuseni, mille eest tänada. Jah, aitäh 😀