18. veebruar 2013
Anatoli Nekrassov 1″Emaarmastus”” Lk. 115 – 118
Nüüd vaatame täiskasvanu iseloomustust, mis on välja töötatud psühholoogide poolt ja hindame ennast – millises vanuses meie saavutasime täiskasvanud inimese taseme ehk küpsuse ja kas ikka saavutasime?
KÜPSUSE NÄITAJAD
Nagu eespool öeldud, võib inimene ennast täiskasvanuks ja küpseks lugeda siis, kui ta pole peatunud mõnel varasemal etapil oma psüühilises arengus: lapsepõlves, poisipõlves, noorukieas ja omab järgmisi iseloomustavaid omadusi.
Täiskasvanud inimene austab teiste inimeste õigusi ja püüab nende vabadust mitte rikkuda.
Tema maailmakäsitluses on ühest küljest “mina” ja “tema” individuaalsed ja iseseisvad, kuid teisest küljest – osa tervikust.
Elus ei oma suurt väärtust mitte kvantiteet, vaid kvaliteet.
Täiskasvanud inimene on võimekas õpilane, ta oskab juba õppida, teab, mida õppida ja kasutab saadud teadmisi ja teiste inimeste kogemusi enda elus.
Ta realiseerib teadlikult oma loomingulist potentsiaali.
Tema püüdlused on suunatud isiksuse arengule.
Ta on tasakaalustanud oma omadused.
Ta on painduv ja mitte kategooriline.
Temas avaldub elutarkus.
Ta tunnetab Maailma ühtsust ja oma kohta selles.
Kaastunnet püüab ta väljendada konkreetsete kannatusi vähendavate tegudega.
Tema elusfäär on laiaulatuslik, mitmekülgne ja selles on välja ehitatud tõene väärtuste süsteem.
Ta on aktiivne ja dünaamiline.
Täiskasvanud inimene oskab elust mõnu tunda. Armastada ennast – ei ole talle lihtsalt sõnad, vaid elu alus.
Tema jaoks töö on üks eneseavamise vahendeid ja sellepärast töötab ta intensiivselt, sihikindlalt ja rahuloluga.
Täiskasvanud inimene teab füüsilise keha hinda, saab looduse tähendusest aru ja püüab eraldada aega oma tervisele ja aktiivsele puhkusele.
Mehe ja naise vahelised suhted, sealhulgas seksuaalsed, on tema elu lahutamatu osa.
Paar, perekond ja suguvõsa pole temale lihtsalt üldised kategooriad, vaid tema maailmavaate olulised väärtused.
Ta saab aru oma elu ülesandest ja hakkab seda täitma.
See on näitlik nimekiri täiskasvanud (ehk küpsuse saavutanud) inimese omadustest, millest võib näha, et paljud ei saavutagi vanaks saades küpsuse taset ja lahkuvad siit elust end realiseerimata. Vähe sellest, usun, et varane lahkumine on tingitud sellest, et inimene ei saanud küpseks temale eraldatud aja jooksul, ei arendanud suurt osa mainitud omadustest ja ta hing otsustab lahkuda sellisest “ebahuvitavast” kehast.
Ainult isiklikud, perekonna ja suguvõsa karma ülesanded võivad teda kuigi kaua veel Maa peal hoida.
Peale selle klammerduvad inimesed tugevalt elu külge isegi siis, kui see on õnnetu ja täis kannatusi. Tihti võib näha, kuidas vana ja jõuetu inimene, võimetu ise midagi elus enam muutma, elab ise kannatades ja tuues kannatusi lähedastele.
Kui näed eakat inimest, kes on solvuv, karjub kõigi peale, türanniseerib teisi, on dogmaatiline, kitsi, siis võib julgelt väita, et ta pole veel küps ega saavutanud veel esimestki küpsust.
Kui inimene hakkab küpses eas, veel parem kui noorena, mõtlema nendele küsimustele, pingutama ja püüdma leida vastuseid, siis avanevad talle uued elu etapid.
Ta võib jõuda pensionini teises psüühilises seisundis, teise teadvusega ja jõuda õigeaegselt küpsuse teisele tasandile.
Teine küpsus saabub siis, kui inimene täitis küpse inimese
ülesanded, mõistis teise tasandi ülesandeid
ja on valmis neid täitma Vaatlemegi neid omadusi, mis iseloomustavad teist tasandit. Need omadused on seotud esimese küpsuse omadustega ja arendavad neid edasi.
Teise küpsuse ajal on väga tähtis vähendada monotoonset, füüsilist tööd ja kõiki tegevusi, mis on seotud sõnaga “peab”.
Tuletage meelde, kui palju kordi Te kasutasite sõna “peab”!
Kui Te hindate objektiivselt kõiki neid kordi, selgub, et suurem osa neist polnudki vajalikud!
Nüüd võimaldab Teie küpse seisund läheneda palju targemalt sõnadele “peab” ja “on vaja”.
TEISE KÜPSUSE NÄITAJAD
Teine küpsus on suurima vaimse kogemuse ja elutarkuse kogumise periood.
Kaob võidujooks ajutiste väärtuste järele, inimene läheneb situatsiooni ja tegude hindamisele kaalutlevalt.
Tekivad tingimused isiksuse teadlikuks arenguks, enesetäiendamiseks ja realiseerimiseks nendes valdkondades, milles seni ei saanud inimene oma põhitegevuse tõttu aktiivselt osaleda.
Teine küpsus on isikliku kasvu aeg, võimalus tegelda armastatud tegevuse ja vaimse sfääriga, oma annete avamisega, mida polnud erinevatel põhjustel varem võimalik teha.
Selles eas väljendab inimene üha rohkem selliseid omadusi nagu jälgimine, enda tundmaõppimine. Põhilised pingutused Maailma tundmaõppimisel suunab ta enda sisse, mitte väljapoole.
Ta formeerib teadlikult oma elavat maailmakäsitust! See tähendab, et maailmakäsitus on pidevas arengus eesmärgiga kaasata lähedasi ja kaugemaid õpilasi.
Tema teadvus väljub Olemise tasandile. Ta leiab Jumala.
Talle avaneb elu mõte.
Ta mõistab igavese elu Algallika seadust.
Tarkus on elu alus.
Kaob kategoorilisus kui tuimuse ja inertsuse tunnus, milles väljendub ebapiisav armastus ja austus Maailma vastu.
Uut ei lükata eemale, vastupidi – selle poole püüeldakse üha enam. See on hinge nooruse tunnus.
Elu nautimine omab aina suuremat tähtsust.
Elurõõm koos tarkusega muutuvad ühtseks eksisteerimise aluseks.
Inimene muutub suguvõsa täielikuks patriarhiks, tema tarkuseks, südametunnistuseks, vaimseks õpetajaks ja määrab suguvõsa, rahva ja inimkonna arengu tee.
Toimub oma ülesande teadlik täitmine.