15. veebruar 2013
Jutud sellest, et politsei verest tühjaks jookseb, on ilmselgelt liialdus. Täiendav raha, mis politseinike ja piirivalvurite palkadeks on eraldatud, peab tagama ka värsket verd. Verevahetus, mis seisneb selles, et on lahkujaid, samamoodi nagu on ka uusi tulijaid, on iga toimiva ja tegutseva organisatsiooni puhul loomulik. Praegu on personalivoolavus PPAs jäänud 5 % piiridesse, mis on tavapärane näitaja.
Eesti on pea ainuke Euroopa Liidu riik, kus 2013. aastal avaliku sektori palgaeelarve sellises mahus tõuseb. Kui keskmiselt on see riigiasutustes 4,3 %, siis politsei palgafond tõuseb tervikuna 6 %. Kuid politseinike miinimumpalga osas on tõus märgatavalt suurem – lisaraha võimaldab meil tõsta oluliselt rohkem nende töötajate palka, kes palgaastmestikul just kõige madalamal asuvad. Tervikuna puudutab palgatõus 85 % politseiametnikest ehk ca 3400 inimest, sealhulgas kõiki politseinikke kõrgendatud riskiga ametikohtadel nagu näiteks korrakaitse- ja piirivalve patrullid, piirkonnakonstaablid ja kriminaalmenetlejad.
Lisaks, sel aastal viime PPAs läbi aastaid veninud palgareformi ehk palkade korrastamise, mis nõuab 7 miljoni eurosest lisarahast märgatava osa. See on vajalik kogu PPAd puudutava uue palgasüsteemi täielikuks rakendamiseks, mis sulatab ühendasutust senisest enam ühte ja tagab töötajate võrdse kohtlemise.
Seega teeme tõsist tööd selle nimel, et inimressurss PPAs oleks stabiilne ja inimesed motiveeritud. Lisaraha aitab leida ametikohtadele häid tegijaid ning täita vabu ametikohti. Näiteks hakkab värskelt täidetud Lihula konstaabli palk olema vähemalt 855 eurot, selle ametikoha palk tõuseb võrreldes senisega 23%.
PPAs toimus 1. jaanuarist palgatõus, mille järgi näiteks kõigi 266 piirkonnapolitseiniku ehk rahvakeeli konstaabli palgad tõusevad vähemalt Eesti keskmise palgani (ehk 855 euroni), mis tähendab keskmiselt 14 % tõusu. Ka kriminaalpolitseinike palgad algavad edaspidi vähemalt Eesti keskmisest palgast.
Patrullpolitseinikel kogu Eestis tõuseb palk keskmiselt 9,7 %. Tõsi, Põhja prefektuuris oli patrullpolitseinike palk juba varem keskmisest kõrgem ning seetõttu jäi Põhja patrullide palgakasv muu Eestiga võrreldes tagasihoidlikumaks.
Selleks, et saaksime kõikidele politseinikele konkurentsvõimelist palka maksta, peaksime üldse riigina oluliselt rikkamad olema. Oma võimaluste piires oleme politseinike motivatsiooniks loonud olulisi eeldusi ja siseministrina on minu eesmärk seista jätkuvalt selle eest, et maksutuludest laekuv raha ka edaspidi kajastuks politseinike pangaarvel.