31. jaanuar 2013
31.jaanuar
Mina olengi vaigutaja đ Hommikul kell neli Ă€rkasin selle peale, et Puhh â kihnu kuulikindel kĂ”uts â hoidis esikĂ€ppadega mu pahkluust kinni, nurrus ja krĂ”titas kĂŒĂŒntega. AitĂ€h, vanapoiss, liigagi ammu pole keegi öelnud, et mul on ilusad ja armsad jalad đ TĂ€nu tund vajalikust varem Ă€rkamisele jĂ”udsin sumesoojas hommikus klaarida heinarullide platsi, lume kĂŒhveldada â laudarahva emmöömine nagunii â ja idikariida laiali harutada. See on see va 20-90sentimeetriste halgude reibaskretiinne kaos, mis tegijat liigagi ilmekalt meelde tuletab, ent nĂŒĂŒd umbes nĂ€dalaga lĂ”plikult ahjudesse kandub. Töötoast kolme Liust armsaks saanud lampi tuppa tuues â vĂ”tame pĂ€evavalguslambid maha, need lĂ€hevad asemele â korjasin ĂŒhtlasi kokku tĂŒhjad pakendid-potsikud-ammendunud terad-kettad â ja vaatasin saeketid ĂŒle. Teritama, mis muud. Ent neljane Ă€rkamine nĂ€itas mulle lisaks liikumise mĂ”nule ka Eesti telekanalite kuritegelikkust. Heakene kĂŒll, et kosmoseavarustes on inimeste hakkimise filme nĂ€itavad Ă€ksonkanalid, mida ei pruugi oma valimisse vĂ”tta. Aga millisel faking pĂ”hjusel nĂ€itas TV3 neli nĂ€dalat jĂ€rjest Ă”htuti praimtaimis ja öösiti korduses LĂ”pp-punkti-laadset maniakaalset inimeste tĂŒkelamise seeriafilmi??????? Leidsin noore mehe teleka eest ning ĂŒle pika aja ja enne pikka pausi viisin selle rĂ€iguse tĂ”ttu tĂ€iesti magamata selli vet-Anne auto peale Kaereperre. Minu meelest on habraste inimhingide hullutamine rĂ€nk kuritegu. VĂ”i mida mina, seapoisi toapoiss tean đ
Enne Indi lasteaeda viimist vastasin kirjad, haldasin koduka ja vastasin kirjad. Hobused musisime niikuinii. TĂ€nasest vĂ”tan kasutusele Sanna kuivilo rullid â need on selle talve parim sööt ning kuna nad on talli ja elektrikapi vahel, kuhu kevadel poolemeetrine tiik tekib, on aeg, on aeg, on aeg.
â10 lihtsat loogikat:
1. Ronin mööda mÀgesid mitte selleks, et maailm mind nÀeks, vaid selleks, et mina nÀeksin maailma.
2. Negatiivne mÔtleja nÀeb igas vÔimaluses keerukust.
Positiivne mÔtleja nÀeb igas keerukuses vÔimalust.
3. Uskumused on magnetid, mis loovad mu reaalsust.
4. Elutark inimene promob seda, millesse usub,
selle asemel, et anda obadusi sellele, millega vastandub.
5. Avan oma sĂŒdame enne kui oma suu.
6. Minevik on lihtsalt lugu. Olles seda teadvustanud,
puudub sel mu ĂŒle vĂ”im.
7. Ăks pĂ”hjus, miks inimene vĂ”ib hoida millestki vĂ€ga tugevasti kinni on hirm, et niivĂ”rd suurepĂ€rast asja kaks korda ei juhtu.
8. Iseendale loodud piiranguid nĂ€htavaks tehes suudan neid ĂŒletada.
9. See, millesse investeerin oma energia, investeerin oma elu.
Ka naeratamine on energia.
10. MÔnikord soovin, et mu silmad suudaks fotosid teha.
TĂ€na ma lĂ€hen zumbasse. Kuitahes palju vĂ”i vĂ€he enne kirjutada jĂ”uan â lĂ€hen. Iga pĂ€ev peab olema kolm suurt ja olulist tegu â teine fail lĂ”puni kirjutada, ĂŒlemise astroloogia venekeelne tekst lĂ”puni lugeda, et saaks selle vĂ€ljatrĂŒki postiga Ritale Vahakulmusse saata ja zumba. ĂlejÀÀnu tuleb nagunii đ
âTĂ”elise rahulolu saladusâ PĂ€evasĂ”numitest: Igale asjale on mÀÀratud aeg. Aeg nutta ja aeg naerda⊠Optimistid kalduvad uskuma, et leu on enamasti hea, pessimistid seevastu, et enamasti halb. Elu on mĂ”lemat. Ăksnes need, kes selle tĂ”e omaks vĂ”tavad, suudavad leida rahulduse. Teised muutuvad osavĂ”tmatuks, astuvad igale raskusele vastu Ă”lakehituse ja ohkega. Nad ei saavuta edu, sest edu saavutamiseks tuleb sĂŒndmusi ennetada. Edukad inimesed teevad alati seda, mis on Ă”ige. Need, kes pole edukad, kalduvad ootama, et tunneksid end hĂ€sti enne, kui teevad seda, mis on Ă”ige. PĂ€rast suure mĂ€e otsa ronimist leiab ronija eest veel rohkem mĂ€gesid, mille otsa ronida. Tuleb vĂ”tta puhkehetk, et kogu tĂ€helepanuga ĂŒmbritsevale vaatepildile anduda ja vaadata tagasi, kust oled tulnud. Puhata on aega vaid hetk â vabadusega kaasnevad kohustused, ei saa viivitada, sest pikk teekond pole veel lĂ”ppenud. Kkui teed hoolimata enesetundest Ă”iget asja, oled endaga rahulâŠ
Ja siis saad olla ka teiste ĂŒle rÔÔmus, nagu soovitab tĂ€nane pĂ€eva SĂ”na đ
Ma olen rÔÔmus Sumbergide ĂŒle, kelle lugu ilmus veebruarikuu Eesti Naises â ja Taavi ĂŒle, kes on tĂ€naste Naiste eriline.  Ja mĂ”nusa metsamehe ĂŒle, kes Haua Mikul siin kraavipervi harvendas. Ilmus mulle korraga ukse taha â teie koer ja minu kinnas kinnas jooksnud, ĂŒtles ta kanges, aga pĂŒĂŒdlikus eesti keeles. Kinnas tĂ”esti meie Ă”uele jooksnud, mĂ€rg olnud, aga terve ja alles đ Lootsin, et ka Miku ise astub lĂ€bi â ehk homme. Nagu ka Reimo, kes mulle sigala mĂ€el kĂŒlg ees vastu sĂ”itis, aga siia ei jĂ”udnud. Ehk. VĂ”i mitte. Siis Kaupo đ VĂ€ga selge jutt â aga mis siin rÀÀkidagi.
Ja siis olen ma rÔÔmus dr. Tiina Paeoru Ă”e ĂŒle, kes saatis Aare tervisetĂ”endi jaoks sujuvalt kopsupilti tegema ja vĂ”tab ta homme hommikul vastu. Ning tegelikult oli see pĂ€evahakkiv ja planeerimatu arstilesĂ”it â muidu asendustaluniku diplomit ei saa â selge Ă”nnistus. Röntgeni ukse taga istus minu kĂ”rvale kaunis kĂŒpses eas daam, ĂŒtles, et ta on Irja Avandi ja vĂ€ga tĂ€nulik selle eest, kuidas ma Liis-Katriniga valusatel hetkedel rÀÀkinud olen. Ja et nad tulevad Liis-Katrini ja MĂ€rdiga kindlasti Soonele, kui lapsed siiakanti tema juurde tulevad. Ja see oli mu selle aasta ĂŒks helgemaid ja kirkamaid hetki. Ehkki midagi muud ei juhtunud kui kaks naist vaatasid teineteisele silma, ĂŒtlesid hĂ€id siiraid sĂ”nu ja mĂ”istsid teineteist sĂŒgavalt. AitĂ€h.
Sel hetkel, kui lugesin Anu Valsbergi saadetud ĂŒlemise Sodiaagi tekstist, et meie omadele on uni ĂŒlitĂ€htis,  sest siis oleme seal selle juures, kes meid maale missiooni tĂ€itma saatis â ja omade juures laadimas ja ilma selleta ei peaks me pidevale vĂ”itlusele Maal vastu, laguneksime vampiiride kĂ€es, kes meid pidevalt ohustavad â ja kukkumine oleks kĂ”rge – jĂ€in magama. Ja magades jĂ”udis loetud tekst ja minu enese elu siit nurgast ja sealt nurgast keskpĂ”randale kokku. Enne Indi jĂ€rele lasteaeda minekut pĂ”rkasin sĂŒgava unetunni jĂ€rel istuli ja kĂ”ik oli selge. See selgus vĂ”ib kĂ”lada upsakana ja suurustavana. Aga vĂ”ib-olla ka mitte â eks nĂ€is, kui ta homme kirja panen.
PĂ€rast zumbat, – see on nagunii ĂŒtlemata mĂ”nus trenn, tĂ€na muutis poe-Aino kohalolek selle veel muhedamaks – söögitegu, ahjude kĂŒtmist, Ă”htuste kirjade vastamist, ma igatahes enam kirjutada ei suuda â kukun ĂŒmber. MĂ”nuga. KuivĂ”rd raamat lubab, isegi kĂ€sib, vĂ”tan edaspidi meie omadele eluliselt vajalikku und ilma sĂŒĂŒmekata. Siis on Ă€rkveloldud tunnid efektiivsemad â muidu vaagud poolunes, kĂ”bid end tee ja kohviga, teed Ă”ue asja, et silmad lahti pĂŒsiksid â vĂ€ljamaganuna on kirjutamine hoopis teisem.
Nojah, seda ĂŒtlen praegu â tegelikult on ikkagi magama hiilides pĂ€evavarga tunne⊠LĂ€heb ĂŒle. Homne hommik algab taas perearsti juures, saadan Ritale ĂŒmbriku Ă€ra, kuna kassid panid piimapurgi korgi tuuri, on kolmeliitrine kali vaja osta, nĂ”udepesuhari, majonees ja sojakaste ka. Siis lĂ€hen lasteaiaga ujuma. Ja kirjutan. Talliboksid jĂ€tan heaga Aare teha. Mul lihtsalt pole aega. Seekord. KĂŒllap ta kolme Ă€raoldava nĂ€dala ajal nende jĂ€rele lausa igatsema hakkab. Kodu ja poiss kulgevad neil kolmel nĂ€dalal omasoodu, pĂ”nev, mida ja kuidas nad teineteisele pĂ€rast ĂŒtlevad. Ja pakin asjad, et ĂŒlehomme Piusas maa all ööbida. Nii hea⊠Kindlasti.
Rita oli mulle Inglikaitse poolt saatnud:
Kati .. maskita ja TĂLINE Sina ise.
Nii oluline on vÔtta inimesi enda kÔrval sellistena nagu nad on ja anda neile vÔimalus jÀÀda sellisteks nagu nad on ..
Olen aru saanud , et oma pealesurutusega ei ole vaja kohustada kaaslaseid astuma oma ” taktikepi ” saatel .
Ărge andke neile pĂ”hjust igasugusteks kartusteks ,
kui nad on nemad ise .. ja mitte meie kÔigiga sarnased .
See ongi tingimusteta KOOSLUS – anne toetada teist ka neis hetkedes , mil me ise ei jaga kaaslase ( te ) vaateid .
Inimestena oleme ehk kÔige kummalisemad olendid
LÔputus Universumis ..
planeedil nimega MAA kohe kindlasti .
Oleme sedavĂ”rd erilised , et lahterdame ĂŒksteist teatud kriteeriumite jĂ€rgi – rahvus, hobid , sotsiaalsed klassid .. Milleks? ELU paraku kinnitab tĂ€na , et palju olulisem on KOOSLUS KOOS kui ERALDATUS ..
Paljud meis olevad MĂTTED on meile peale surutud meediakommunikatsioonide , valitsuse , ĂŒhiskonna jmt
kaudu .
* Miks peab mulle meeldima see , mis mulle tegelikult ei ole vastuvÔetav ?
* Miks tehakse mingeid otsuseid kuskil minu eest ?
* Miks pean ma olema MASSI sarnane ?
Ma tunnen , et pean tĂ”siselt mĂ”tlema nende asjade ĂŒle ..
Me vaidleme mÔttetult ja kulutame endid seelÀbi mÔttetult .
Jah , nad ĂŒtlevad , et lĂ€bi vaidluste selgub tĂ”de . Kuid kas ikka alati ? Las jĂ€tkavad need , kel rohkem on emotsionaalselt jĂ”udu .
Minu jaoks eksisteerivad palved ja midagi hoopis omapÀrasemat ses praeguses astumises ,
olles ja jÀÀdes selliseks nagu olen ..
Olge hoitud ja Inglikaitset Teile soovides,
Inglikaitse Rita.