31. jaanuar 2013
Taavi Malmre ümmargune teletehtud maailm peeruvalgel
Me kõik tahame televiisorist häid ja elulisi, seikluslikke ja saatuslikke saateid vaadata, aga kui meie endi võimalik osalus tuleb jutuks, siis tekib osalustuhina asemel tõrge – mis nüüd mina, mida teised arvavad, ma ei julge. Taavi Malmre (42) on aga just tänu tele-realitytes osalemisele oma maakera ümmarguseks saanud ning internetist kauni kaasa leidnud – Vanessa Iguana (24) on filipiinlanna.
Kui Taavi oli elulooslepiga Eestimaa naiste elus kolmas-neljas-viies olemisest väsinud, kuulas ta sisetunnet. Kui kõigevägevam lasi inimkonnal leiutada internetiavarused, järelikult on need kasutamiseks. Nii, nagu telesaatedki on osalemiseks, mitte saatanast – sealt saab võrratuid kogemusi ja suurepäraseid sõpru eluks ajaks.
“Kui netitutvustesse mitte niimoodi suhtuda, nagu kataloogikauba ostmisse, siis juhatab juhus su müstilisel kombel õigete inimesteni, kes on saatusel sinu jaoks maailma kaugeimas otsas ootel. Vanessa leidsin interneti keskkonnast jah. Kaks aastat väga õnnelikku abielu on näidanud, et see oli tõeline peavõit. Kuivõrd filipiinlastel on suured pered, kedagi ei põlata ega eelarvata, siis võeti ka mind vastu nagu kadunud suurt valget poega,” on Taavi oma arvuka helge pere leidmise ja sinna sulandumise eest südamest tänulik. “Kui teistsuguseid kogemusi poleks, ei oskaks ju ka praeguse eest tänulik olla.”
Telesaadete teened
Telesaadetes osalemist rahulikult ja loomulikult – ja samas mitte ülearu sihilikult võttev Taavi on tänu erinevatesse maailmaotstesse teleporteerumisele planeedi sedavõrd selgeks õppinud, et teab, millisest tulevikust unistada: suved Eestis – ja kindlasti enam mitte korteris! – muud aastaajad Filipiinidel, sealsele 99 miljonile inimesele oma kahe kõrghariduse juures… söögiks sigu kasvatades.
„Enne pean meie biogaasil töötavad elektrijaamad korralikult käima saama, siis saan end rahuliku südamega kahe riigi vahel jagada,“ lubab Taavi. „Suveti ei tea ma maailmas paremat kohta kui mu Keila-Joa kodu – see, millised suved on mu abikaasa kodumaal, mind aga ei üllatanud. Osalesin reality-shows „Malaisia“ ja teadsin juba ammu, et suvine troopika laksab sulle kohe lennujaamas nagu kuuma märja käterätikuga näkku – ja nii jääbki. Suudadki ainult oimetult lamada ja mõnda muud aastaaega oodata. Vales keskkonnas muutubki inimene erineval moel oimetuks – korterisse suletuna saan vaid stressiravimite toel elada. Kõik me peame teadma, mis meile sobib – elu on liiga lühike, et seda valedele tingimustele, tegevustele ja kaaslastele raisata.“
Kui Malaisia-seriaal näitas Taavile elu võimalikkust džunglis, vihmametsade vahele peidetud linnades ja külades, siis preemiareis Egiptusse tutvustas kuiva kuumuse toimet inimesele. Egiptusse sattus mees telemängu „Vallalised ja vallatud“ tulemusel – kusjuures saatesse trehvas ta publiku hulgast. Kui väljakutse esitati, ei kõhelnud ta hetkegi, kuna väljakutsed pole süütud juhused, vaid nad on kasutamiseks.
„Saatesse „Üksikvanem otsib kaaslast“ viis mind samuti juhus. Ehitasin oma Keila-Joa kodus basseinile küttesüsteemi, et seal saaks ka talvel pärast sauna istuda ja tähti vaadata, läksin korraks tuppa –ja telekas näidati just selle saate reklaami, täpsemalt Leenat, kes mulle väga meeldis. Leena, mustlasverega väga temperamentne daam, oli minuga pool aastat, edasi läks sedasi, nagu läks. Mis puutub eestlannadesse ja eestimaalannadesse, siis nendega ongi nii, et naisega tuleb su ellu terve tema hõim. Lisaks lapsele ka lapse isa ja tema suguvõsa. Kusjuures tähtsusjärjekorras oled sina, uus mees, seal kusagil nende järel ja sulle endale on parem, kui kõigi nende eelmise elu inimestega kenasti sõbraks saad,“ on Taavi kogenud. „Leena klanniga ühinemise tegi keerukaks ka see, et ta oli alles äsja lapseisast lahku läinud ega olnud sellest üle saanud. Kogu mõistvuse ja rahuliku meele juures… varumees ma siiski pole.“
Klanniga laulatatud
Paradoksaalsel kombel on Leena ja Taavi filipiinlannast abikaasa praegu head sõbrannad. Nende korterid Lasnamäel on samas kvartalis ning ilmselt on naiselikult nutikas filipiinlanna võimaliku konkurendi sel kombel kahjutuks teinud, et on nende sõpruse rivaali ja oma mehe vahele seadnud.
„Mingisugust privaatsust pole ka Filipiinidel,“ muigab Taavi, kes tegelikult vajab rahu ja vaikust üsna suurel määral – samal ajal, kui tema kaasa jaoks on Eestis paranormaalselt vähe inimesi ja talumatuse piiril vaikne, on ta enese jaoks raskesti seeditav lakkamatu mürafoon ja vadin, mis valitseb armastatu isamaal. „Lisaks avalike kohtade rahvarohkusele on korterid ja majad väga väikesed, toad üksteisest vineerseinaga eraldatu ning kõik kõigi ja kõigega alaliselt seotud. Selles mõttes on mul meie kahe ja poole aastase abielu jooksul kenasti läinud, et Vanessa Iguana hõim on mu kenasti omaks võtnud, minu hüüdnimi filipiinlaste seas on Joe.“
Vanessa Iguana on hariduselt medõde – tema maal teenivad medõed, õpetajad ja autojuhid kõige enam. Siin Eestis on naine Tai restoranis kokk. Koos naise hõimuga on Taavi valmis tükkis oma kahe kõrgharidusega – infotehnoloog ja energeetik – hakkama tootma ligi sajale miljonile filipiinlasele sealiha ehk siis saama suureks Sea-Joeks. Seni, kuni siinsete biogaasil põhinevate elektrijaamade projektid laitmatult käivituvad, peab mees aga püüdma endale olemuslikult sobimatus korterielulaadis ellu jääda. Keila-Joalt Tallinnasse tööle käimine on arutult aja- ja kütusekulukas. Elulaadilise lõtku tasandamiseks on ta leidnud mõnusa lahenduse. Tema endine õppejõud, skandinaavia-juurne jänki Truls Tuxen Ringkjob ehitab Rapla lähedale Saunakülla rehielamust viikingi kantsi ning Taavi käib vabadel päevadel õpetaja juures puitehitust harrastamas.
Kui kõik peerud kahel otsal…
Biogaas tekib sõnniku lagunemisel. Gaasist toodetakse elekter – ehk siis piltlikult öeldes süütab peer valguse. Kergeks ja haisutuks töödeldud sõnnikut aga tahavad talumehed meelsasti tagasi, põldudele väärtuslikuks väetiseks.
„Suurfarmide juurde selliste väikeste elektrijaamade rajamine nagu Vinnis ja Väos juba on ning nagu meie firma Märjale rajab, on väga loogiline lahendus – tulus ja tulevikuline ning ei põhjusta erinevalt tuulegeneraatoritest, millega Hiiumaal alustada püüdsime, aga rahva umbusu taha takerdusime, eelarvamusi. Gaas elektriks, jääkmass väetiseks – ja suurfarmide sõnnikulademed pole enam probleem vaid õnnistus,“ kirjeldab Taavi. „See on tegelik taastuva energia kasutamine erinevalt praegusest „rohelisest energiast“ kui petukaubast. Ökoloogiliselt teadlikud inimesed maksavad praegu suuri summasid selle eest, et tegelikult aetakse Ida-Virumaal hakkepuitu põlevkivi kateldesse. See pole tegelik roheline energia, vaid kulukas petukaup.
Meie – muidu ju nii väike ja ilus – maa on osutunud taastuva energia kasutusele võtmise asjus uskumatult jäigaks monstrumiks. Alternatiivse, kohaliku ja paindliku elektritootmise peale mõeldi natuke siis, kui valmistuti talvise pööripäeva maailmalõpuks. Nüüd muutub taastuva energia lokaalne kasutamine uuesti huvitavaks koos esimeste elektriarvetega uute tariifide järgi. Siis ennustan nii biogaasi, tuule- kui päikeseenergia elektriks muutmisele väga kuumaks ja nõutuks muutumist.
Tõsi küll, siinset aeglust ja kanapimedust, asjaajamiste konarlikkust ja rahvavaenulikkust jälgides ei saa ma ise ka aru, mis asi mind siin veel kinni hoiab… Nojah, Filipiinide talumatult märg-kuumad suved vist. Vanessale on samas siin raskesti talutav – ei, mitte külm – pimedus. Kuivõrd ekvaatori lähedal on öö ja päev väga konkreetsed vahetujad, on tal siin põhjalas suvel võimatu magama jääda ja talvel ärkvel püsida. Seda on vast eestlastel lohutav teada. Võõrsilt saabunud naise puhul küsitakse ja räägitakse tavaliselt ilust ja naiselikkusest – see on üsna leierdatud stereotüüp, eks ole. Ent minu meelest võiks eestlannadele olla leevendav teada, et samal ajal, kui me ise vargsi une käes vaevleme ja pimedusest masendusse satume, juhib mujalt tulija sellele avalalt ja värskelt tähelepanu. Et ongi raske. Ja ongi ebanormaalne. Ja kuningas ongi alasti. Teadvustatud probleem on juba pooleldi lahendatud probleem. Pimeduse lahendus on valgus. Selleks, et valgus oma hullude hindadega omakorda stressi ja depressi ei tekitaks, tuleb seda tekitada näiteks biogaasist – ja ongi närvid igas mõttes korras. Saagu valgus!“