30. jaanuar 2013
30.jaanuar
Kui Indi oli – täna esimese lapsena – poole kaheksast lasteaeda viidud ja ootasime Kehtnas Heilit, et Heili ja Aare Särevere ametikooli saaksid sõita, rääkisin, mida öösel mõtlesin: „Soomlannal juhtus meie kõigi rahavoogusid halvav autoavarii selleks, et ma oma rumala suuremeelsusega taas progressi pidur ei oleks. Minu raha tuleb minu juurde ainult siis, kui kasutan teda õigeteks asjadeks – nii kui õhus on oht seda valesti rakendada, jääb tema servi seisma. Noorel mehel on lõpuks ometi käsil õpingud, mis teevad tuju heaks ja seavad sihi silme ette – ja noorel mehel on vaja maikuuks omandatava ameti tarvis juhiluba ja autot. See seab kohe veel ühe sihi. Noor mees peab märtsikuu palga eest autokooli minema ja aprillikuu palga eest ostma auto. Mitte veel ja veel elektroonikat. Sest noor mees saab lõpuks väga eluliselt aru, et ainult seda saab, ainult see jääb, mis on teenitud ja investeeritud mõtestatud tööga. Ja kõigi rahvaste ema, mama Saara saab seega oma nooremate lastega Andaluusiasse aprillis, kui lapselaps on sündinud ning tallede ja varssade ilmaletuleku vahel paarinädalane paus. Nii on ringluses energiad nii Saara kui Aare isiklikes eludes ning nende elude ühisosa saab vabalt voolata. Punkt.“
Ühtlasi meenutasin, kuidas armas taevas hoidis mind alla kirjutamast garantiikirjale, millega oleksin võtnud kohustuse t autoostu eest vastutada. Auto vajus lasteaia ees õrna ohkega laiali ja kosmilise õigluse abiga maksab toda surnt elukat nüüd t ise. Sama on tööriistarendiga – nurimajanduse tippsaavutusena renditud tasandajat-laserit-augupuurijat, mida rakendades pidi saama tallipikendus ning mille jaoks tema kaksikvend saalungi ehitas ja meie Riksuga selle maha võtsime – maksab inkasso vahendusel samuti ta ise, kuna armuline taevas ei lasknud seda käkerdust minu nimele sooritada 😀
Haua Miku poisid möllavad metsas – seega on mul peagi tarbepalgid õuel – grillmaja, köögipõrand ja küttepuud. Kuna jäide on üle läinud vihmatibaks, toon seljatäie pesu tuppa tahenema – enne seda on koerte sööt keedetud ja enam ei pahnuti, koridorist tuleb kastidest rupskid sügavkülma tõsta, sest pluss üks hakkab neid juba pinnalt pehmendama – ja tolmuimejaring tehtud – pärast seda PPle Boili-raamatu analüüs – ja siis Jaanika teise faili finišeerimine. Minnile järele minnes pean kaks kirja posti panema – Maruusja paberite kordaajamiseks – ja Indi passi ära tooma. Homme kolmas, ülehomme neljas Jaanika fail – ja sõidangi laupäeval kerge südamega Piusa koobastesse. Huvitav, kuidas ma pärast õhtust esinemist Sänna kultuurimõisas tagasi maa alla jõuan – ihuüksi pilkases pimeduses… Pääsen.
Kindlasti. Leno-leno Ma’o’te… Mis väelauludesse puutub, siis õpetaja Eve teatas, et pole suuteline sellised asju saatma. Mida asja. Kiri mitte, aga sisetunne küll ütleb lisaks, et ta solvus. Teretorekene. Minu probleem? Muidugi mitte. Minu asi on Indirale selgitada, mis värk on. Ja mis värk siis on? 3D kohtub 7Dga 😀
Kaili tekst jõudis ülevaatamiselt tagasi. Loodan ka Ingalt tagasisidet. Ja Anult. Kõrgema sageduse inimesed on hakanud enesestmõistetavalt eeldama, et tagasiside tuleb ka kirjadeta. Ilmselt tulebki. Kirjutasin sellest fenomenist ju ka ajakirjale Üks. Aga ise veel seda tegelikkust lõpuni ei usalda, eks ole. Käige minu sõnade, mitte tegude järgi.
Kui talli koristasin, helistas taluliidu Merle – kuni talle seletasin, miks ma ise tasuta traktoristikursustele ei lähe, olin juba sisimas otsustanud, et lähen ikka küll. Kui noormeest on nagunii vaja sinna viia, lähen ise ka. Vestlussimultaani Soome-Kertu, Muuga-Margoti, Rapla-Mari, Tallinna-Alari ja tagasi-Eestis-Sophiega kroonis saadetis Anult:
Paari lausega tippides:
sinu töö tuleb vaimset teed pidi (kirjutamine ,hobused jne) kuid pead silmas pidama ,et on olemas piirid ,kui neid ületad ei aita sind enam Neptun (intuitsioon) vaid kahjustab. Tunne ära intuitiivselt oma töömeetodid. Sul on võime loomade eest hoolitseda ja nende keelt mõista. Olete loomadega pidevalt üksteist päästnud.
Ajal, mil Maruusja paberite asja ajasin, olid tal endal tiirud. Jeesukene küll. Pool tundi järjest päris vastik kõhuvalu. Lahmis tagajalgadega vaheldumisi vastu maad ja kõhtu. Ma ei tahtnud rohtu anda, masseerisin selga. Õhtul, hirmsa tuisu ja plärtstormiga kartsid tädid talli nurga tagant välja tulla – taas kord oli abiks üliusaldav Tirts – panin talle oheliku lõdvalt ümber kaela ja me jalutasime tirtsaditirtsadi tuppa, tädid ettevaatlikult sabas – vaatame, mis nendega juhtub – oo, eluga pääsesid, lähme ka tuppa 😀
Oli vaja korraldamist ja aja planeerimist, rahavoogude juhtimist ja matemaatikaülesandeid jälgida. Indira õppis arvutamist. Noor mees oma palga suunamist arstitõendi ja muude vajalike maksete alla, mida on vaja edaspidisteks palkadeks. Loomulikult killustab see kontrollimine-suunamine mu enese nii, et oma tööd jäävad tegemata – nojaa, homme teen – aga see järjekindlus õigustab end. Lihtne on lapse asemel koristus ja muud tööd ära teha. Palju aeganõudvam ja keerukam koristama ja tööd tegema õpetada. Mitte ärritudes selle peale, kui laps veeringuid veeretades jonnib – mille eest ma asju ostan, kui… Kui praeguste investeeringute pealt rohkem teenid, siis ostad. Minu suuremeelsus kergitab veel kelle tahes mureliku virina peale kulmu – ja kõik. Õng, sõbrad, õng on teile juba antud, nüüd õngitsege nii, et õngekonks samal ajal endale tagumikku ei haakuks, kui üritate võõrast võrgust kalu krattida, sõbrad, nii on, sõbrad. Maailm pole selline tore koht, kus virina peale täis paagiga riigid ette ja kätte lükatakse. Mõni maailm on või? Aga palun – proovige ja leidke 😀
Ehkki mina ei lähe enne aprilli kuhugi, on seoses Aare peatse ärakäiguga kaasneva rütmimuutusega tunne, nagu ma ise reisiksin kuhugi. Teise rütmi ja energiasse, teistesse koostöönormidesse ja värskesse pilgusse koos uute suhetega. Väga vaja. Väga hea.
Kui lugesin Paulo Coelho poolt täna kirjutatut, oli tunne, et peale tungiva lörtsitormi taga naeratab juba kevad. Mao aasta algusega muutub kõik. Väga palju paremaks. Teenitult. Lõpuks ometi. Aitäh
Paulo Coelho:
In order to hear Love’s words, you must allow Love to approach.
However, when it does draw near, we fear what it might say to us, because Love is free and is not ruled by our will or by what we do.
All lovers know this, but refuse to accept it. They think they can seduce Love through submission, power, beauty, wealth, tears and smiles.
True Love, however, is the love that seduces and will never allow itself to be seduced.
Love transforms, love heals.
We are used to thinking that what we give is the same as what we receive, but people who love, expecting to be loved in return, are wasting their time.
Love is an act of faith, not an exchange.
Contradictions are what make love grow. Conflicts are what allow love to remain by our side.
Life is too short for us to keep important words, for example, ‘I love you’, locked in our hearts.
MANUSCRIPT FOUND IN ACCRA pub dates > http://bit.ly/103A5Jk