27. jaanuar 2013
27.jaanuar
Suure musta Elsa sünniaastapäev. 23.
Neljanda Soone-suve eel siia päevikusse 274 kirjutades sõrm eksis – 2744 – tegelik sellise numbriga peatükk tuleb… ee… ütleme, et umbes 100 peatükki on aastas – eks siis ligi 30 aasta pärast 😀 Küll me kõik oleme selleks ajaks ilusad ja head. Sel ajal – nagu praegugi – ei käi mul samuti uks lukku, sest – nagu täna hobu-Monzaga arutasime, kes usaldab, seda ei röövita. Sel ajal – nagu seni kindlasti mitte, ei vaata iga Soonele ja üldse minu ellu astuv mees leso poole – oo, kuidas ma siin magama hakkan – nagu teeb, nii ka lubab. Pean mingil moel endast lahti raputama hooldekodu ja rehabilitatsioonikeskuse välja – siin on nii mõnus haige beebi rollis olla. Tane Mahuta suurel õhtul, mil Erki kuulutas välja väga varajase kevade, ütles Aivo Alev mulle, et ilmselt oleks aeg mõne guru poole pöörduda, et aina sama klišee needusest pääseda, et enam mitte kõiki enda kätte sattuvaid mehi lapsendada. Kui ma guru ei leia, kulub lisaks sellele ka mitu järgmist elu sellest karmakõrvetisest välja õppimiseks. Ma ei taha enam, ei vaja enam üksikut jalaväepataljoni. Nojaa, kuni see ajab mind nii vihaseks, kuidas tahe ja tahtetus mehed haigeks hooldekodukögisejateks teeb, pole ma õppetundi läbinud.
Praegu on mul veel viharavi teha üksjagu. Kui Lenno helistas, jäärajale ja oma sünnipäevale kutsus, olin mõnusalt sõbralik – aitäh, olen sel päeval just Piusas. Ja fakt, et Aleksander jooksis kelguga minu ja hobuste vaikelust üle, kui neile laulsin ja koos nendega Seal olin, pani esmalt jahedalt muigama. Ent piisas ühest sügavast ärritusest – ja kõik plahvatas, sest mõni peajalgne kohe on selline, et kõik mis puutub, sitaks muutub. Luuserhüdral oli küünilisust laikida mu soovitust minna vaatama Hüljatuid. Ta loeb apla järjekindlusega seda päevaraamatut siin. Järelikult teab, et kraapisime Indiisuga mõlemad oma rahakotid senditumaks, et lisaks kinopiletile popkorni osta. Ta närakas on endiselt mu lastelt varastatud 60 + võlgu – ja mulle 900 omaks võetud, tegelikult 9000 persse pööritatud eurot tagastamata. Ja see imal (tsiteerin tütreid, sorrikene) röövel tuleb mu liigutatud postitust meelitama. Kusjuures säherdune silmviburlane ei saaks sellest neljanda korruse filmist oma esimeselt staažilt mitte midagi aru. Ja sellest faktist piisas, et vihastasin ka Lenno peale – ütles, et ma seekord tema sünnipäevalt koju tulles mendile ei ütleks, et südametilku võtsin. Kuradi raisk. Ma vannun, et tol ammusel korral oli tõesti tegemist südametilkadega. Ja keegi krooniline alkohoolik kögiseb mu kaunisse päeva midagi totaalpädematut… Inetu ärrituda, tema vanemad kinkisid siiski mulle vasika, keda ma väga armastan. Ja kes mind varsti aasta aega on orjastanud. Kelle pärast ma ostsin lehma, kes mind vangistab. Võin vinguda. Ja lisada, et armastan väga ka teda. No vot ja Aleksandri plähmerdamine ärritas arenematusega. Mis asi see ometi on, et inimesed ei õpi. Näevad ja teavad, kui miski on nihu ja ärritab – ja teevad ikka ja jälle ja veel ja igavesti sama. Bzzzzzz… No öelge, kui mul poleks nelja boksitäit sitta, kuidas ma oma viharavi tehtud saaksin? Praegu tuuseldan boksid puhtaks, kasin kärud kinnikülmunud sitajäätisest, annan möödaminnes penidele musi ja ikka olen rõõmus – aga tubase lapsena? Lõhki läheksin, tänan küsimast.
Ootamatu autasu viharavi eest tuli ülikiiresti. Just siis, kui seisin, vasika pang ühes, emise oma teises ja kanade oma kolmandas käes, vastasin neljanda käega telefonikõnele, mis teatas, et homme hommikul ostetakse minu treigu ära. See maksab kõik mu arved nulli ja muudab Andaluusia unelma reaalseks – mitte küll selle raha eest, aga edasine teenistus lipsab vasakule selleks tarbeks. See võtab ära kiusatuse hädasolevaid hobuseid kokku tassida ja tasuta teenuseid teha. Lisaks oli ju seoses saunaahju parandamisega just täna keevitus Soonel – mis tähendas, et võluväel õnnestus parandada paar iluviga. Müstika. Ilus müstika. Aitäh.
Juhtumisi noppisin eile delfist taroskoobi – lingi kaudu loomulikult, mitte ise mööda netti kühveldades:
Jäär – aasta toob kaasa rohkem endasse süvenemist. Oluliseks saavad kogemused, mille abil tunnetad kes sa oled, mida sa elult ootad ning millised on sinu eesmärgid. Armastuses saavad suurema tähenduse usaldusega seotud küsimused. Suhe saab pikas perspektiivis toimida vaid siis, kui mõlemad partnerid on siirad ja avameelsed. Sel aastal kerkivad eriti teravalt esile teemad, mis tuleb partneriga selgeks rääkida ning mida on välditud või edasi lükatud. Tervise seisukohalt tuleks varasemast enam hinnata puhkuse olulisust. Enese piitsutamine ja tagant sundimine siis, kui tunned, et oled väsinud, võib kaasa tuua tõsise tervisehäda. Tööalaselt on sind ootamas hea aasta, kus rakendad oma kogemusi väga nutikalt. Oled avatud uuendustele ja tõmbad ligi suurepäraseid ja põnevaid väljakutseid, mis lisavad su tööelule vürtsi.
Tänane vürts juba oli ja tuli. Eile suutis Aare oma silmad niimoodi ära keevitada, et me sõitsime seafarmi asemel emosse. Korralik sarvkesta põletus. Mis järgmiseks? Seda jah, et Aleksandrit bussile viies apteeki silmarohtude järele – tänu sellele, et hetkeks mõni euro on – ent peab siis iga euro, mille teenin, nii masendaval moel ravimitele-arstilkäikudele-gurukülastusele kuluma, ilma et sellega kaasneks kasu ja arengut, tervenemist ja tänumeelt? Ju praegu peab.
Kusjuures ma olin pojaga puid vedades, lauta ja talli kasides tegelikult õnnelik ja paigas ja üldse mitte hädas 😀
Häda helises hoopis telefonis – mees, kes mu kevadest kuu aega kanni keeras, on tsüklis ja tungib peale. Mõned asjad siin ilmas ei muutu. Ülbe joomarlus, räme hoolimatus, ebaadekvaatne eneseimetlus. Kui ta siia vajub, kutsun politsei. Ja pean ma siis nüüd terve pühapäeva seda ilget dessanti ootama või. Ei. Saadan kategoorilise hoiatuse… Saatsin. Glingling-rrrrrrauhhhhh! Kali-Kali, burn it down!!!!!!!
Helistas ka Vernek. Rõõmu temaga vestlemisest kahandas sama deemon. Kuni ma ei saa vabaks vihast ja vastikusest alkoholi suhtes, tuleb ikka aegajalt mõni selline kõne, mis lööb tasakaalust välja ja paneb mind selle tundega tõtt vahtima.
Õnneks vestlesin Aimuri, Jaanika ja Ulmaniga ja see tõi tröösti. Vägagi. Küpsetasin pannkooke, panin kali sõbra kingitud küünla põlema ja hoiatasin Arvot, et ta ühtki nilbertit siia ei taksotaks. Ja lugesin sellist kirja: No mis sa tahad: Täiskuu aeg ju, mil hullud rohkem hullavad, joodikud joovad ja tõmblejad tõmblevad aga vaprad (Naised) ajavad end sirgu, hoolitsevad eneste, kutsikate, pudulojuste ja kui jaksu jagub, siis nendesamade jotade, hullude jt. eest aga samas…Kas see on hädavajalik ja kas see on normaalne?
Naiste 1 põhivajadusi oma jõu ja väe hoidmise ja jagamise kõrval on… vajadus Meheliku turvatunde järele aga ei joodikuist käberlinskitelt, labiilsetelt hulludelt ega muidu tühikarglejatest hädavarestelt me seda ei saa ja jääbki vaid üle ise mehelikult tugevana ning naiselikult paendlikuna edasi rühkida helgema homse ootuses-lootuses!
tõele au andes tuleb siiski tunnistada, et õnneks on omajagu ka vastutustundlikke ja sedakaudu nii turvatunnet kui muud ilust-tõhust pakkuvaid mehepoegi veel olemas…jaguks neid vaid rohkematele vingetele mooridele!:)))
Ma võin ju Jumalale öelda, et olen õppetunnid omandanud, palun nüüd ometi turvatunnet ja tervet, asjalikku, loovat, armastavat, arukat, arenevat, eetilist, ustavat, rutiini taluvat, vastutustundelist, algatuslikku ja soojalt jõulist meest, keda ei pea ei järele lohistama ega talutama, tulutult arendama ega tänamatult taluma – kelle pohhuimullitamise kõrval ei peaks kogu aeg võitlema kiusatusega kiruda ja süüdistada, millist kahju ja kaost ta tekitab – vastupidi, see, kelle taevasest kataloogist olen tellinud, korrastab rahulikult ja humoorikalt, targalt ja mehiselt igasuguse kaose igal mateeria tiheduse ja sageduse tasandil. Aga Jumal ju näeb ja teab, kas ja kuipalju ja kuidas mul veel seda õppetükki omandada on.
Eilne kirjakoht palvest veenis: kui sa suudad lakkamatult muretseda, suudad ka lakkamatult palvetada – muuda fookust! Ning täna manitseti sõnumiteraamatus, et Jumal vastab alati, kui teda tõeliselt appi vajatakse. Ta pole Bill Gates, kes on sunnitud abipalujate-kerjajate kõned oma arvutist välja filtreerima – ta kuuleb ja näeb kõike ja kõiki ning tagab meile kõigile, mida vajame ja väärime. Ju oli vaja, et joodikurämpsud lähedalt ja kaugelt mind täna päikeselise ülitegusa päeva kontrastiks tülgastama panevad – Kali-Kali burn it down – everything that doesn’t serve us, burn it down!
Tsiteerigem enne uude nädalasse heljumist – puud ja sitt, sööt ja pesumajandus, logistika ja suhtlemine on mu kirjatöö lõpetamise küll vähekene õhtu peale jätnud, aga ma jõuan – ja ka kõik homsed tööd saavad tehtud – Joonas Saksa – Everyone calm the fuck down!