26. jaanuar 2013
25.-26.jaanuar
Olen taevane vägi ma siin maises kehas
Olen raudne kindlusetorn
Lasen koormal kukkuda õlgadelt maha,
Lasen mõistuse muredest priiks –
Teenin tõde, kuhu tee mind ka viib!
See on Tane Mahuta väelaul, millega lõppes eilne kontsert, millega Tom ja Jane taas rännakule saadeti – ja mida mu lapsed nüüdseks 24 tundi lakkamatult laulavad.
Täna sain – võlts-heatahtlikkuseta 😀 – aru, milline on kasside roll ruumis. Nii, nagu nad tunnetavad ja hiilivad – sõnast hiiler – inimese haigeid kohti, löövad nad lusti ja elujaatuse tiivul liikvele ka ruumis seiskunud energia. Šahh! Tõmbas Lilli Aleksandri akna eest kardina alla – päike paiskus tuppa ja uuesti ette pandud kardin oli juba kuidagi väga teistsugune. Matt! Ütles Taavet, kes aitas mul Indiisu sõbratari sünnipäevakingitust pakkida – krabisevat paberit ja pakipaela läks ee… paar vahetust, sest esimene vahetus käkerdus kasjankade mänguasjapusaks.
Kõigevägevam seab nii, et koit ja eha kohtuvad teineteist väestades. Sain eile hommikul kuue paiku tööle hakates kirja, mille küüliku-Heli saatis Kuuselt Soonele pärast südaööd – ja tänu sellest saadud pauperile sai Pärnu leht Hüljatute analüüsi kätte enne, kui lauta ja lasteaeda keksisin 😀
00:56
oh, et su Uue hea ilma koolist ja õpikust saaks asja! Lugesin just kodukalt! Kohe meenus, kuidas Eedeni aed oli minu jaoks teos, mis tegi selgeks, et kõik on võimalik… ja kui on unistus ja endal sees tunne, et loomadega koos on hea, siis tuleb see teoks teha. Minu jaoks oli meie praeguse talu loomisel see teos suur motivatsiooni allikas. Ja kogu see elulaaditalu mõte…. hea on näha, kui keegi on hunniku samme eespool, siis on kuhu poole pürgida. Seetõttu ongi sinu raamatud ja blogi asendamatud, kuna miks ise kõik läbi teha, kui võib kellegi teise kogemustest õppida. Veelkord EDU!!!
- Today
06:20
Kallikallikalli
Mu unistus ja ideed on inkubeerunud, kuni lootsin abikaantele – eks ma nii kinulapsukese kui luuserkoka puhul lootsin kompanjoni, koorma jagajat, sünergiat – tulemuseks tagajärg. Aga samas jõudsid visioonid seni olulisi kohti alla joonida – ja ülearuse maha raputada.
Ja veel kord kallikallikalli Ps. Sõidan 1-2 märtsiks Pärnumaale – võibolla on selleks ajaks mõni jänkerdisekere vaba – viimane läheb nüüd Draakoniaasta alguse tähistamiseks ää. Kalli.
Regasin Aare Säreverre – ehkki salakesi tahaksin vist ise minna, va lollakas 😀 – seni pole ükski mu sõber, kellele info saatsin, süttinud. Kordan – asendustalunikke on väga vaja, koolitus on tasuta, eksamid ka, tulemuseks krehvtine diplom, väärikas amet ja… mis see väljend nüüd oligi… konkurentsivõimeline palk. Väidetavalt tonnike käekesse, kui käeke on tegijake. Inimesed, ärgake ometi!
Alustame asendustalunike koolitusega 29. -31. jaanuar 2013.
29. jaan kell 10.00 – 18.00 Piimakarjakasvatus – Mirja-Mai Urve
30.jaan kell 9.00 – 12.30 Piimakarjakasvatus – Mirja-Mai Urve
kell 13.15 Farmitehnika – Vello Vilu
31. jaan kell 9.00 -17.00 Tööohutus – Ilmar Toome.
Ootame teid Särevere õppekohta, peahoonesse, teisel korrusel ruumi nr. 205.
Laudapraktika sooritamiseks on vajalik perearstilt tervisetõend.
Koolitus on tasuta, samuti kerge eine lõunal ja õhtul.
Samuti on võimalus ööbida õpilaskodus.
Koolituse läbimise järel on võimalik sooritada ka põllumajandustöötaja I või II kutseeksam.
Järgmised koolitused toimuvad
12,13,14 veebr.
5,6,7 märts
19,20,21 märts
2,3,4 aprill
PS! ühel tsüklil (ilmselt veebruaris) lisandub üks päev-robotlüpsi õppepäev.
Lugupidamisega
Ruth Türk
Nii 2.ja 3. veebruar kui 1. ja 2. märts tunduvad nüüd paigas olevat – niivõrd kui Jumal seekord inimese plaanide peale pigem naeratab kui naerab, palun 😀
Tere, mõnusalt teravahambuline ajakirjanik!
Mind on vaevama hakanud teema- töötute ärakasutamine firmade poolt ehk töö tehtud ja töötasud, maksud olematud. Kogun ise juba andmeid ja ma arvan, et enam ei saa vaiki olla.
Edastan ka Sulle oma postituse- paraku pean hakkama ise nüüd sünnituseks ettevalmistuma ja egas ma kirjatükki ei oska kokku panna. Ehk saad Sina töötuid, peamiselt noori, rohkem aidata. Kõike head! Diana
Lisan oma postituse:
Pöördumine noorte tööotsijate ja nende sõprade poole.
Julged ja hakkajad tööd otsivad noored, kes te erinevates firmades olete teinud nn proovipäevi või katsetööd ja teile on ikka ja jälle erinevatel põhjustel “ei “öeldud, andke endast ja sellistest tööandjatest teada. Paneme kokku plaani, kuidas firmad, tööd ja leiba vajavaid inimesi ära ei kasutaks.
Nimelt puutun pidevalt kokku noortega, kes töötavad proovipäevi 1 kuni mitu ja firma poolt tuleb eitav ja ka ilma töötasuta vastus. Parimal juhul soovitatakse veel mõni päev teha. Loomulikult jälle tasuta või kuniks te ise ära tüdinete ja uue tööpakkuja leiate. Andke endast ja oma juhtumist märku!
Olen selle mõttekäiguga väga nõus, päiksekiir. Ma nägin sama, kui superkokk Eestis tööd otsis – kümnes kohas tasuta proovipäevadel, mina muudkui maksin sinna-tagasi-sõidud, tõendid jmt… Praegu hoian Sulle beebindamises südant ja pöialt – mitmes beeps see Sul sünnib? Aga 2. märtsil olen Pärnumaal – ja mul oli nagunii plaan Sind vaatama tulla – ja ka Häädemeestele sõita. Siis räägime-kirjutame-võitleme-võidame ja anname Su titele mõnusa musi
15:33
Kullake, sellest superluuserist ei taha siin Eestimaal ükski normaalne inimene midagi teada. Minu tähelepanekud on kohalike noortega suheldes seosed leidnud. Endast niipalju, et mingi kummaline äratundmine tekkis, kui ühel ajal Sinu raamatut lugesin ja veidi enne seda olime koos Mai kinos, apaatsete nägudega, oma pusklevaid järeltulijaid silmitsenud. Üsna sarnased rajad…. Ka mina olin just oma kauni välimuse ja ilusa jutuga eksi korstnasse kirjutanud ja oma sisemist võistlust pidamas. Ja ka üksi ei saanud jätkata, sest hing ja talu vajas tuge. Nii ma väga reaalselt ja elu suurima kainusega oma otsused langetasin ja uue kaasa valisin. Tehtud ja tunneteta (iseenese suhtes vaid haletsus) nagu keskajal. Ja siis üllatuseks enesele, eksi kaotusvalu taandudes, leidsid mind üles austus, lugupidamine, hoolimine, armukadedus ja ikka ei julge veel enesele tunnistada, et ka armastus. Nüüd on mul esimesest elust 6 tütart ja teisest väga hirmsasti oodatud seitsmes tirts ja kui jumal annab, siis saab ilusa punkti panna poisshingega. Kokku kaheksa- seitse Lumivalgukest ja Pöialpoiss:) Ja ma pole olnud ema, kes peale viiendat ei tee muud, kui sebin laste ümber. Olen olnud mõnes mõttes halb ema, kes kuuenda beebiga ülikoolis õppejõude häiris ja seitsmendaga koos magistrit tegi. Karjäär oli tähtis nii auahnusele, kui rahakotile. Ja nii ongi pea kogu lastekarjaga mitmeid kordi Euroopas tuuritatud ja muud vaimutoitu hangitud. Eks seetõttu esimene kaasa alla andis- ootsain temalt samasugust panust. Sellised lood. elust enesest.
20:54
Tagantjärel tean mitmeidki hingesugulasi, kellega meie hinged kunagi kusagil kohtunud on. Ootan rõõmuga kohtumist Sinuga 2. märtsi keskpäeva paiku – siis on muide ka mu esiklapse 24. sünna, aga selles eas teatavasti emadega koos ei pidutseta. Kallikallikalli
Lasteaiaga ujumas, lõbustasin oma väikseid mahedaid beibesid – üks poiss ühines ka nendega – tirtsud otsustasid, et Kati kõlab paremini ja lühemalt kui Maria Indira Ema 😀 Riidessepanemise ajal jäi üks tibilind mind silmitsema ja ütles korraga – Sa oled nagu heleroheline lill, millest tulevad sireli värvi kiired välja – lillakad noh, osa on kuldsed kah… Või nii. See tüdruk, keda on püütud muide diagnoosida ja ravida, näeb aurasid. Ütlen seda tema emale? Ei ütle. Niisiis, emmed, mõelge ise välja, kes teie lastest on väike täheseeme. Nojaa, tegelikult enamus neist. Või kõik. Palju õnne teile! 😀
Ja kõigile meile, kelle süda pulseerib nagu ergavroheline kapsas J
Ja enesehaletsus annab uuemal ajal ainsa hetkega sirgelt molli. Sõna otseses mõttes. Eile hommikul arutasime Aarega, et lauda veevärgi sättimiseks oleks vaja löökdrelli. Postkastis oli ühe ehituspoe reklaambulla, kus oli just selline. Ehkki meil on lihtsam see riist laenata, jõudis võimatus iga maailma riista ja värki soetada hetkeks nii teravalt läbi minu joosta, et nina hakkas lausa joana verd jooksma. Vot selline värk… ja riist. On inimene.
Nii, nüüd ahjud küdema, siis Aleksandrile bussi vastu, Minni lasteaiast koju, lastele toitu, mis päev otsa pliidil smooris – ja koos naabrinaistega Tallinnasse Hopneri majja.
*
Aleksandriga lugesime viimased 9.50 kokku, et Tallinna-teel ei tuleks tühjakõhuneedust. See tekitas mõnusa kokku hoidmise ja kokkuhoidmise fooni. Auto parkisime mõningase heatujulise keerutamise järel Kaarli kiriku juurde ja meenutasime papa Harrit. Tänu sellele, et naabrinaised Anne ja Koidu osutusid Tomi sugulasteks – Eesti! – oli neil priipääs väelauludele ja seepärast ei tundnud ma end ka nende tangitud kümne liitri pärast kehvasti – sellega vean meid kõiki honoraripäevadeni.
Hopneri majas jagasime sadu kallistusi. Ida-Virumaa noor mahetaluperenaine Kaisa Jalakas jahmatas mind mahevorstiga – ilus ja armas üllatus – lähen aprillis talle kindlasti külla. Kontsertrännaku alguses põrklesid mu meeled nagu varblased, siis tõmbus olemus esmalt pinges, siis rahuneva Maona rõngasse – ja sirgus lõpeks päikese poole, puhkes ja avanes ja kõik inimesed mu ümber muutusid kauniks. Silm puhkas beebidel ja kõhukestel – tänu taevale, et Retu peagi beepsub, mul on ju senise elutsükli järgi just titeaeg 😀 Keegi Sveta musitas mu üle. Joonas esitas suurepärase teksti – paberversiooni kinkis Indile veimevakka. Niipea kui tekst mu postkasti tuleb, riputan siia avalehele. Erki ja Tom sikutasid Indiisut naljakalt kumbki oma poole, Tomi austajad ütlesid, et Tomil on imetore tütar – minugi poolest 😀 – ja siis tuli ikka kohustuslik nutukosk kah kaela ära – Indi ja Jane lahkumiskurvastasid.
Tom ütles Indile ühel põlvel, talle sügavalt silma vaadates, et armastab teda. Seda tundsid ka vanalinna politseinikud. Unustasin kallistamiste ja soojade lainete harjal oma koti Hopnerisse, sõitsime kiriku juurest Olde Hansa juurde, poisid lippasid mu koti järele – kandes ühtlasi Tane Mahuta küünlakasti trepist alla – minu kõrval peatus politsei, noor blond naine ja kena tõmmu mees mind pagunite kohalt silmitsemas – mida ma ilma loata siin teen? Tunnistasin ausalt, et olen maalt ja pisut pilvedes ja pardon. Nad naeratasid – südamest – ja soovitasid Vene tänava kaudu väljuda. Ei dokude kontrolli. Ei puhumist. Ei viha ega ähvardusi. Aitäh! Kogu südamest. Teel läbi vanalinna Rapla poole kandus see helge pilv meiega kaasa – purjus slaavi poisid, kelle keset teed suudlemist segasime, kippusid tüli norima – korraga leebusid, naeratasid, andisid teed ja lehvitasid. Imed sünnivad!
Gunnarilt saime pärast südaööd kastitäie koeratoitu. Ja seda, et täna on Koidu sünnipäev, sain teada just äsja FBst 😀
Üks mu meestest kiunus, et tundis ennast siinses tekstis ääääää – eks see koer… 😀 😀 😀 – kõik mehed kinnitavad muide täpselt ühesuguse sõnastusega, et lasevad pilgul diagonaalis üle mu päevaraamatu, et leida, mida nende kohta kirjutatakse – ei enamat – seoses millega nad Sõnumit mõistagi kätte ei saa – igaüks loeb ja näeb kõiges ja kõikjal ikka ja ainult iseennast – ja kui areng on blokitud, ei saa arengus sentimeetritki edasi, kui venitama hakkad, plaksab hoopis tagasi – otsekui sellele fenomenile kommentaariks kirjutas üha lähedasemaks muutuv sõber Diana:
Selles on Sul 100 ja 1 protsenti õigus, et Ise kipub domineerima- seetõttu holistilise teraapia kursusele suundusingi. Paraku, selle asemel, et teada saada, kuidas ühist rada jätkata, adusin , et kursusest saab padulahutamine, -töölt lahkumine jne. Kui see oli õpingukaaslaste eesmärk, olid nad õiges kohas. Mina noppisin enesele meeletu tohuvabohu ja avastuse, AHAA- nii saab ka-tunde. JA siis lõi jälle ISE välja ja teadmine, et krdi hea on omas eas(neljakümnendates) olla.
Eks minugi kõrval on hullult raske olla. Lisaks ISELE olen aastaid käitumishäiretega laste ja mis seal salata ka segaste pedagoogide (ilma ei saaks selliste lastega hakkama) koolijuht olnud ja kipun ka kodus direktordama. Olen seisukohal, et Sa pole lihtsalt piisavalt targa mehega, kes hindaks seda, mis Sinu olemus tegelikult väärt on, kohtunud. Oo, maailmas on palju naisi, kes kõik oleksid oma omadustelt super -elukaaslased. Vaid üks pisidetail on puudu – nad ei ole mehed 😀
Elame edasi! Kallin!
Sama siin. Edasi elan nii, et lähen teen talli puhtaks – Aare tegi lauda, parandab koos lastega kerist – Kaili teksti toorik on issanda ja kohusetunde abiga olemas – siis teen ohtrasti fototööd – panen keevitamise eest ära toodud pesud kokku, parandan mõned sokid ja tõmblukud, toon Indi ära Emma sünnipäevalt, kuhu Reti ja Mihkel ta viivad – ja kui Jumal mu päevaplaanide üle just ülemäära ei naera, siis kirjutan õhtuse pika multika Egiptuse prints paistel Kaili loo üles. Et keskenduda homme Anne-Marile ühe tellimusteksti tekitamisele. Võib-olla veame Aleksandriga ka osa küttepuid riita, kuni Aare üle pika seljatuseperioodi Reys väga seda teeb, mida ei taha – aeg läheb kiiresti, peagi on talunikukursused läbitud, elu esimene päris amet käes ja uus tee jalge ees. Peaasi, et inimene seda ise tahab ega käitu nii, nagu Joonas saksa manifesti peategelane 😀 Glingling-rrrauhhh! Namaste…