10. jaanuar 2013
10.jaanuar
5.00 ärkasin tund enne kella, sain sisselülitatud telefonist veel 12 soomesmsi, kokku 27. Installisin Asusesse pakutavad uuendused, et neist ükskord rahu saada. Vastasin kirjad, jagasin uued ilma-peal koerad-kassid, ühe eesti mära ka. Tekitasin mõned uued failid, pistsin ühe tüve failid folderitesse, leidsin sünnipäeva pidava klassivenna Hillari profiililt teate, et oktoobris on Pärnu Ülejõe gümnaasium 55. Minnakse, miks ei minda – väga head koosolemised on need seal vaeste patuste alevis 😀
6.00 lauta ja koeri teenindama. Enne pakasetulekut kühveldasin lehmasita välja ja kaevasin värske lume alt lammaste heinahunnikud välja – nii kaua pööritan ja pakun, kuni on söödud – praegu on ligi pool rulli koplisse laotatud ja neiukesed ootavad aina uut. Karm Saara arvab teisiti.
7.00 Aare tööle, mõned lõigud Jaanika teksti.
8.00 Minni lasteaeda, põrandad puhtaks, must pesu sauna – kui inimestel on stress ja äralennupisarad, tundub kõik rõhutatult krääm – aitab vesi ja seep, mis muu… Helistasin siloveo asjus Kaupole. Lubas tulla. Ükspäev. Kindlasti tuleb. Aitäh.
10.00 Hobused õue ja jooma, mammi ja kääbikute boksid puhtaks. Battaya keeldus talliukse vahelt edasi minemast, enne kui oli saanud ligi veerand tundi silitusi, kõhu kuulamist, laka sasimist ja musi. 😀 Ahjud küdema ja müsli põske. Jaanika teksti esimene fail lõpetatud…
Oma päevaraamatust hoian ma küünte-hammastega kinni sellepärast, et minestuse ja pisarate vaheldumisi ja korraga peale kippumise juures pildil ja püsti püsida. Ma loodan, et nii pisarate kui minestushoogude tulemus on hea, olgu nende põhjus mis tahes.
Kaia helistas ja lükkas meie intervjuu homsele. Väga hea. Siis jõuan täna lammaste heinad aia äärest minema hanguda, et loodetavasti iga hetk saabuv Kaupo ei peaks silorulle neile peale tõstma. Kõik on alati nii hästi kui vähegi võimalik.
12 Aarele tööle järele, poodi leiba-juustu tooma. Lambakoppel korda, heinahunnikute põhjad notsule mängimiseks ja kanadele-partidele sehkendamiseks – kõigil rõõmu laialt. Tissu nõudis kategooriliselt, et teda kümme minutit järjest sügaksin ja silitaksin ja temaga ilusti räägiksin 😀
13 telefoniintervjuu kolleegile – tänu millele tulistasin Reedale lubatud arvamusloo skeleti paberile.
14 Minni eilsed kartulid moodustasid mu lõunasöögi, mille kõrvale lugesin värskeid Naisi. Jaajaa, ma tean, et ei tohi. Seda kordas ka Olga Butakova tervisesaladuste raamat, mida eile õhtul lugesin – ent kuna selle raamatu eestikeelse tõlke puhul pole toimetajat olnud ja eranditult igas lauses on viga või mitu, teen näo, et ei saanud just nendest kohtadest aru.
Jaanika teksti teine fail.
Sinna sekka otsustasin siiski hommikul kaelarobisenud mitmelekümnele smsile vastuskirja saata:
Kahtlemata on üllatav ja liigutav lugeda Sinu kirglikke ja romantilisi sms-armastusminiatuure, ent küsimusele, kas võiksin Sind veel vähegi armastada, pean vastama – ma ei tunne Sind, ei tea. Eelviimane teave Sinust oli pärast Ruotsinpühtäst Ruukinmyllyst lahkudes, et asusid Tamperesse restoran Tartusse tööle, oled osanik ja investor, seega oma unistustekoha omanik – misjärel kuu hiljem kurtsid, et Sind lasti üle, palkagi ei saanud. Viimane info hõiskas, et said Scandicult elu parima lepingu, Sul on maja ja auto ja kõik kiidavad, vabu päevi pole üldse – ja kui on, rügad mujal – ainult et oma võlgade ja kahjude korvamiseks miskipärast ei jätkunud. Ja nüüd teatad, et hakkad vanas heas ujuvas keskkonnas kuu tööl ja kuu vaba rütmis tööle ning senistest lubadustest saavad teod. Mäletad Sa ise kõiki oma lubadusi ja laperdamisi? Vaevalt. Millist Sind, palun, armastama peaks???????
Kui superkokk üldse kõiki oma udutamisi mäletabki, siis tema kirevalingu põhjus on ilmne. Kuhugi on ju vaja kotid maha panna, kui töövaba kuu on. Igas mõttes. See on nii läbinähtavalt ajuvaba, et… Miks ma sellest üldse räägin? Vabandust.
15.00 meeletu unega võideldes lugesin päevasõnast, et täna on sõnumiks kannatuse kasvatamine. Nad ütlevad, et viletsus toob kannatlikkuse. Kui su ausust ei panda tähele, rasket tööd ei tasustata piisavalt, lahkus jääb tänuta ja isegi su armastusest pöördutakse ära – just siis särab kannatlikkus kogu oma hiilguses – kannatlikkus toob lootuse, vaimuvilja ning kannatlikkuse kaudu võtad vastu selle, mida Jumal on tõotanud.
Okeeeei… Sihuke vähekene umbusklik nõustumine, mis hääldub pigem okääääi…
16.00 kirjutasin arvamusloo ära
17.00 pidasin väikese vestluse Monica del Nortega – kuna ta elab Andaluusias, siis panin autos Minni järele sõites jälle lörina maha.
Õhtuse talituse järel tabasin gmaili tšätunurgast lambawargi Inga, lobisemise tulemus oli, et ta soovitas alljärgnevaid linke:
http://teenistus.taluliit.ee/index.php?option=com_contact&view=category&catid=46&Itemid=93
Kui ma peaksin õhus hõljuvad 1000 ja 2500, 1300 ja 1400 ja 3000-9000, millest 962 on asjaosaline koguni omaks võtnud, kätte saama, võiksin ju ometi sinna Andaluusiasse… Hispaania… Flamenco…
Ma ei saa hetkel üldse selliste asjade peale mõelda – kohe lähen vesiseks.
Järelikult lähen nüüd Minniga sauna – kliima poolest Hispaania küllalt.
Ja homme tantsin notsuga flamencot – see on ainus pesa, mis enne lähenevat pakast puhastamata, õnneks – õieti kahjuks – oleme pärast seda kui ta üksikuks jäi, väga headeks sõpradeks saanud, nii et temaga lahtiselt lauda jagamine pole probleem. Hoopis suvine realiseerimine saab probleem olema. Sõber ju. Ohjumalkülljeerumjaarum.
Tegelikult on kõik hästi.
Niisiis – et päev stiilipidevalt kokku võtta –
19.00 sauna
20.00 paar õhtust kirja ja kõnet ja siis vaheldumisi lugemist-kirjutamist- uut Eesti seriaali vaatan, et sellest kirjutada, sest niimoodi teenitud honorari eest pääsen Pärnusse esikale, bensiin… – värske Naised tuli – kurjam, kuna üks fail oli pühadesegaduses kadunud, pole mul ses numbris lugu ja see on tegelt kuu lõpu honoraripäeval hull jama. Väga hull. Kui just eelloetletud summade otsas persendajad ometi kord… Kas see jauramine lõpeb juba ära? Olen ma Delfiin või Pierroo? Aga mida need inimesed kõik mõtlevad, kes mind nagu vedru venitavad, nii et ma nende… ee… vähem omadussõnu, proua, kui tohib paluda… tegematajätmiste käes pinisen, kuni plaksan. Tsurr. Ilus õhtu tuleb.