02. jaanuar 2013
Eesti pole hiljaks jäänud
„Loodan väga, et katastroofistsenaariumid ei käivitu ning inimkond ja Eesti ei õpi liiga valusatest vigadest,“ soovib Jaan (31), kes ei süvene erinevatesse Ülemineku ega maailmalõpu stsenaariumidesse isegi siis, kui need pärinevad NASAlt eneselt – tema pärusmaa on tegelike tegude tegemine 100protsendiliselt taastuvenergial tiksuva Eesti nimel. Mõte ja sõnagi on tegu ning Jaan loodab, et Eesti pole elektri tootmise üleminekuga tuule-päikese-vee jõule ja biomassile hiljaks jäänud.
Ideaalis peaksid jah kõigil küngastel tuulikud vihisema ja katustel päikesepaneelid särama, igal voolukamal jõel peaks turbiinid hõiskama ja metsa-alused puhastatud, võsa rahva rõõmuks ahju aetud olema, ent… on täpselt nii, nagu praegusel hetkel on. Tulevikus saab loodetavasti olema nii, nagu unistavad ja arengut suunavad Jaan, tema kolleegid Eesti Taastuvenergia Kojast ning Eesti Keskkonnaühenduste Kojast, kelle ühistööna valmis hiljuti avalikustatud Taastuvenergiale ülemineku kava.
Tuuleveskite EEST võitleja
Filosoof ja Meister Marja Danil Ovaalstuudiost kirjeldas, millised on praegu meie ühiskonnas paralleelmaailmadena toimivad põlvkonnad. Vanades heades illusoorselt paigas mudelites rühkiv vanim põlvkond, vabalt kulgev noorem põlvkond – ja keskmine, nn x-generatsioon, mille esindajaid peetakse karjäärile orienteeritud eduinimesteks, kes loobuvad missiooni nimel traditsioonilisest pereõnnest ja muudest pehmetest rõõmudest. Näiteks selle nimel, et see maailm, kus pehmeid väärtusi hellitada, üldse kestma jääks.
Jaan on õppinud politoloogiat ja rahvusvahelisi suhteid magistrikraadini nii Eestis kui Londonis ja Dublinis. Ta on töötanud vanemanalüütikuna Global Governance Institute’is, majanduspoliitika nõunikuna Euroopa Parlamendis ning Eesti Keskkonnaministeeriumis ja lle eelmine suurem missioon oli seotud ÜRO humanitaarabiprojektiga Kambodzas, aidates 2011. aasta suurte üleujutuste küüsi sattunud abivajajaid.
Üha kindlamini võib öelda, et nn ekstreemsed ilmastikusündmused on seotud kliimamuutustega. Üleujutused riikides nagu Kambodza ja Bangladesh, pikendatud põuaperioodidest tingitud ikaldus ning metsatulekahjud mõjuvatavad inimeste eluolu ning nende riikide majanduslikku käekäiku. Inimesed on sagenevate katastroofide tõttu sunnitud ära kolima oma kodukohtadest, mis mõjutab otseselt nende elukvaliteeti. ÜRO abiga on need riigid sunnitud juba kirjutama kliimamuutustest kohanemine läbiva printsiibina oma arengukavadesse.
Mõnes mõttes võib öelda, et hetkel oleme pääsenud sellistest muredest Eestis. Samas näitavad uuringud, et Põhjapooluse jääkilp sulab enneolematu kiirusega, mis aga tähendab, et päike soojendab üha enam varem jääkilbiga kaetud vett ning kliimateadlased hoiatavad, et see hakkab üha enam mõjutama kogu Euroopa ilmastikuolusid juba lähiaastatel.
Nüüd on mees end veerand viimast aastat pühendanud poolteist aastat tagasi moodustatud Eesti Taastuvenergia Kojale: „Koja loomisel arutati pikalt, mis võiks olla meie eesmärk ning leidsime, et see võikski olla täielik üleminek taastuvenergiale. Koda koondab enda alla taastuvenergiale üleminekust huvitatud isikud ja ettevõtjad, sealhulgas suurema osa taastuvenergia tootjatest Eestis. Meie roll on olla vahenduslüli nende inimeste ning valitsuse vahel. Kui vaadata arvamusuuringuid, siis tegelikult on paljud eestlased mures oma ökoloogilise jalajälje osas. Kasvõi augustis avalikustatud Keskkonnaministeeriumi uuring näitab, et 44 protsenti inimestest peavad elektritootmisel kõige olulisemaks seda, et see oleks võimalikult väikese keskkonnakahjuga, samas kui 36 protsenti peavad olulisemaks hinda.
Põikpäised hilinevad?
Allikad, mis räägivad äärmuslikest muudatustest Maal seoses tõusmisega neljandasse dimensiooni, on erinevad – üks on aga vastutustundeliste inimeste mure selle pärast, et planeet, meie riik kaasa arvatud, pole ikka veel üle läinud piiramatutes kogustes saada olevate energialiikide kasutamisele, ehkki apokalüpsis võib praeguse elukorralduse kummuli kukutada kasvõi kohe praegu.
„Taastuvenergiale ülemineku kava, mille avalikustasime augustis, on visioon uuest suunast energiasektori ja puhtama tuleviku jaoks Eestis. Sellisena on ta avatud kommentaaridele ning loodame, et on avaliku arutelu aluseks. Koja liikmete näol on tegemist taastuvenergia ekspertidega ja loodame, et kava ümber juba tekkinud arutelu aitab kaasata laiemalt Eesti inimesi ja laiema ringi energeetika eksperte, et sellise olulise valdkonna otsused ei tehtaks vaid kitsas ministeeriumi ametnike ringis,“ leidis Jaan.
„Kavaga, mis põhineb ligi aasta jooksul tehtud põhjalikel arvutustel tarbimisprognooside ja tootmishindade kohta. Kava kohaselt on üleminek taastuvenergiale Eestis aastaks 2030 nii majanduslikult mõtestatud kui toob kaasa rea positiivseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Sellise kava elluviimiseks vajalikud investeeringud saab teha vaid juhul, kui tootjate jaoks on see majanduslikult tulus. Sellest ei saa üle ega ümber. Näiteks tootmishindade võrdluses taastuvenergia stsenaariumis ja põlevkivi-tuuma stsenaariumis on toomishinnad taastuvenergiale ülemineku puhul odavamad, mis omakorda tähendavad odavamaid hindu tarbijale,“ kinnitab Jaan. „8.oktoobri korraldame kärajad Tallinnas, kuhu kutsuksime kõiki huvilisi antud teemal arutlema.“
Merebioloogist kirjaniku Markus Vetemaa meeskond tegi tohutu uurimistöö selleks, et kummutada hiidlaste kartust, et kaldavetesse püstitatavad tuulegeneraatorid ohustavad linde ja kalu ning eksitavad rannarahva elu lisaks sellele ka müra ja vibratsiooniga. Tegelikult meelitavad kaablid ligi vetikaid, keda kogunevad sööma kalad, kes omakorda maitsevad lindudele – ning mõistagi ka kalameestele, nende peredele ja meie rahvuslikule kalatööstusele.
„Juba on häid näiteid sellest, kuidas inimesed on võtnud vaevaks püstitada väiketuulikud ning päikesepaneelid ning vähendavad oma elektrienergia arveid selle abil. See nõuab aga investeeringuid, mis ei ole alati kõigile taskukohased. Selleks, et tarbijatest saaksid tootjad on aga vaja mitmeid regulatiivseid muudatusi, mis aitaksid näiteks mikrotootjatel võrguga lihtsamatel tingimustel ühineda.,“ kinnitab Jaan „Energiaühistud, mis toimivad edukalt Taanis ja Rootsis võimaldaksid väiksemates kohtades inimestel ühise projekti raames luua väiksem tuulepark, et toota elektrit. Ka selliste ühistute loomiseks on vajalikud seadusmuudatused.“
Kui keegi ostab, ennistab ja taaskäivitab vesiveski põhimõttel töötava villaveski, eeldades, et kõik asised ja teadlikud lambakasvatajad tulevad oma villaga, siis… tegelikult see nii ei ole ja investeering jääb kasutuna seisma. Teine, kellele näiteks esiisad vesiveski pärandavad, ei loodagi, et „küll tuleb rahvas rõõmuga siis kõrge veskikoormaga“ – ja veski seisab vete pääl nii, et veed voolavad kasutamatuina tema alt läbi.
„Kahtlemata oleks väga vahva täiesti vabalt ja sõltumatult oma ja küla tarbeks elekter toota ja tarbida – alati ei suuda üks majapidamine või küla pidevalt end ise varustada. Seega on loogiline, et tuulise ja-või päikeselise ilmaga toodetu müüakse võrku, kes siis tasaarveldab aegadel, mil küla või kodu ise elektrit ei tooda. Täiesti kindel, et need suhted sätitakse seda arukamasse paika, mida enam väiketootjaid juurde tekib. Vaatamata sellele, et nii tuulegeneraatorite püstitamiseks kui päikesepaneelide paigaldamiseks saab kirjutada projekti, peavad eelarvajad seda püüdmatuks luksuseks. Ka arvatakse, et nende projektide ja liikumise abil saab keegi kurjam vastikult rikkaks. Eestlastel on raskusi ka kooskonna moodustamisega.
Suurepärane sünniaeg
Jaan nendib, et 30aastaste põlvkonnal ongi selles mõttes võrratu sünniaeg, et nõukogude aeg andis tänuväärse elukooli, praegused võimalused lasevad ühendada nii need kui nüüdishariduse ja kogemused avamaailmas millekski seni olematuks – mida tahavad ju siin maisel matkal õigupoolest kõik inimesed teha.
„Mäletan 1991.aastat, mil taassündis Eesti riik, olid kõik koolilapsed õnnelikud Rootsist saabunud abipakkide üle. , aga juba tekkis teatav võidujooks. Mu koolikaaslased tänasest Saksa gümnaasiumist moodustavad selles mõttes hea läbilõike Eesti riigist,“ meenutab tulevikuliselt kirgaste silmadega visionäär-tegudemees.
Tänaseks on individualismiaeg möödas. Kõik ei saa ega jõua ega suuda nüüd äkki maale kolida, et mistahes olude ja sündmuste puhul iseseisvalt hakkama saada. Nii linnas kui maal peavad inimesed ja pered, külad ja riik ning kogu Maa taastuvenergiale suubumises ühinema. Me ju ei tea veel praegu, millised saavad olema uued energialiigid – praegu on see, mis on.
Korteriühistute koosolekud, kus räägitakse hoonete soojapidavaks muutmisest või päikesepaneelide paigaldamisest, pole formaalsed ajaraiskamised. Aastaks 2030 peavad meie majad olema 0-energiakaoga. Selge, et seda saab tagada seaduste ja ähvardustega – ent olulisem on teadvustamine, et korterit ostes ei soetata vaid karbike tervikust, vaid vastutus ja kohustused selle terviku ees. On jah keeruline lugu, kui mõnel korteriomanikul pole võimalust panustada. Ja on ka fakt, et inimesed hakkavad kortereid ostes üha teadlikumalt uurima, kui teovõimeline on maja kui kogumit haldav ühistu. „Energiasääst on väga oluline osa meie kavast. Selle jaoks, et saavutada kavas ette nähtud elamufondi renoveerimise ja uuenemise eesmärgid, mida ka Euroopa direktiivid nõuavad on võimalik luua tingimused energiasäästu ettevõtete rajamiseks, mis toimivad edukalt teistes Euroopa riikides ja mis aitavad katta esialgsed kulud akende vahetamise ja seinte soojustamisega.“
Tegelikult usub Jaan, et , et kõik läheb hästi. „Oleme rahumeelse, ent kiire arenemise teel. Taastuvenergia sektor kasvab majandussurutise tingimustes fenomenaalse kiirusega ning sel on potentsiaali olla üheks majanduse kasvumootoriks. Need, kes energiasektoriga tegelevad, usuvad, et üleminek 70-80 protsendi ulatuses on nagunii vajalik. Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärgid peavad võimalikuks 85-90 protsendi ulatuses loobuda sõltuvusest fossiilenergiast. Geograafiliselt soodsa asukoha tõttu on meil rohkem kui piisavalt taastuvenergia ressurssi biomassi ja tuule näol, seda eriti just avamerel. Sellega on meil suurepärane võimalus olla teerajajaks ja eeskujuks ka teistele.“