01. jaanuar 2013
1.jaanuar 2013
Päevaraamat algab sel aastal kah kuulekalt 13-ga – 256 ristsumma on ju 13. Nii et – poliitiliselt korrektselt võtame uue kalendri. Ehkki Kumma küla ilutulestik, kus Reti, Mihkli, kõhutita ja Reeda perega käisime, oli suurejooneline ning paduvihmane taevas vahvasti valge, pole sugugi tunnet, et kalendri vahetamisega miski muutuks. Kooli ajal oli, nüüd enam mitte. Nüüd mõtlesin elektrinäitu üles kirjutades hoopis sellele, et uus tariif on – seda enam, et detsembrikuised külmad tõstsid hullusti tarbimist – sauna boiler ja elektriradikas, noh… Pigem on muutus looma-aasta muutusega, kevadpunkti läbimisega. Praegu on lihtsalt jaanuarikuu esimene päev ja Vikerkaaresild sõnab:
Tänase Vikerkaaresilla päevasõnum:
Iga minutiga, mil sul on suunurgad allapoole, kaotad sa kuuskümmend sekundit õnne.
— Tom Walsh
Miskipärast tunnen end väga üksikuna, aga ei lähe ka kuhugi külla seda tunnet peitma – see oleks lihtne, aga vale. Pigem uurin seda tunnet huviga ja igast küljest. „Sõna tänaseks päevaks“ soovitab uut aastat õigesti alustada – üksteisele andestades: Selleks, et uut aastat õigesti alustada, tuleb minna lasta vanal vimmal, mis maadligi vajutab. Kui oled haiget saanud, tuleb kibestumine loomulikul moel, samas andestamine on üleloomulik ning nõuab Jumala armu, mis teeb selle võimalikuks. Pole ainsatki põhjust, miks Jumal peaks sinu patud andeks andma, ometi kaaluvad eksimused, mis Tema iga päev andestab, kaugelt üles kõik, mida sul eales teistele andestada palutakse. Andestuse kaudu muudad kogu dünaamikat. Sa avad vangla ukse, milles istute mõlemad – nii vang kui valvur, vabastades andestamisega nii enda kui teise. Vimm mitte üksnes ei eralda teistest, kes olid kord sõbrad, vaid lühendab eluiga, tootes ensüüme, mis aitavad kaasa terve hulga ihuhädade tekkele.
Kas tead, et sinu sees on peidus aare? Jumal pani selle sinna. See peitub sinu ainulaadsetes omadustes ja südame leegitsevas tules. Võib-olla on eluraskused leegile vett visanud, kuid Jumal suudab selle taas lõkkele puhuda. Veel enne, kui ütlesid esimesed sõnad või astusid esimesed sammud, oli Jumalal su jaoks plaan. Arvad, et oled haledalt läbi kukkunud? Võibolla, kuid sind hämmastab, kui saad teada, mida suudab Jumal teha purustatud eluga, kui annad kõik killud tema kätte. Tema armastus ja vägi teevad meie eluteekonna rikkalikuks ja viljakaks kogemuseks. Me saame edasi minna teadmises, et tema on iga päev koos meiega – aegade lõpuni. Aamen.
Hästi öeldud.
Ja mina ütlen:
1913. aastal sündis minu vanaema – 2013. aastal sünnib esimene lapselaps. Märtsis näeb Soone talus ilmavalgust kaks varssa, aprillis neli kitsetalle ja tosin lambatalle, juulis vasikas. Ja nüüd küsin mina, Eestimaa pereema, taluperenaine, kirjanik ja nõiamoor telekast kellegi “presidendi” uusaastamulli kordust kuulates, miks mina kui maksumaksja pean lisaks oma talule ja perele ülal pidama ka seda vapilooma, kellel pole funktsiooni ega sõnumit, sära ega missiooni. Sorry, Toomas-Hendrik, nothing personal – ilus inimene, kena pere teil seal, õnne Ärmale ja puha! – ent milleks meile formaalne presidendiinstitutsioon lisaks rahvast viimase võimaluseni võõrandunud elujõuetule valitsusele ja hääbuvale euroliidule? Palvetan täna ja iga päev meie ilusa isamaa eest – palun meile tõelist valitsust, vaba ja loovat riiki, üle rahvast kurnanud masuaegade taas tõelist vabadust ja edenemist. Ministri-positsioonidele ja kõiki eluvaldkondi edendama oma ala asjatundjad, rahva tahe taas jõusse, usku, lootust ja armastust meile kõigile! Kadugu kõik formaalne, ammendunu, korrumpeerunu ja seega vampiiriks muutunu koos draakoniga – aega on veel kaks kuud… Gling-gling-rrrrauhhhhh!