01. detsember 2012
30.november-1.detsember
Hobustele kaheksa, sõralistele kuus ämbritäit hommikul, lõuna ajal ja õhtul. Kolm ahju ja lumelabidas. Ja – hurraa, ma olen elus! Eilse Delfi Publiku esiuudis püstitas küsimuse, kas ma olen seoses sellega 24aastase sulasega paar, et temaga Elmari peol käisin. Esiteks ei ole Aare sulane, vaid minuga ühises rakendis tööloom. Teiseks on ta 23 😀 Ja kolmandaks on Sossi klubis koos tsirkuleerinud Karl Madis ja tema klahvkamees, Merle Lilje ja Awe Owe-õde Petersell või – äh, kes iganes koos peole tulnud – samavõrd või veel enam paaris. Erinevatel tasanditel. Millest kollased kolleegid küll elaksid, kui ma aegajalt väljas ei käiks???
Vahelduseks kulus Elmari peol vestlus Karl Madise, Vello Salumetsa, Oti, Ithaka-Maria, Heli Vahingu, Mart Saarsooga hädasti ära – kes meist ei vajaks Midagi Muud – Awe Peterselliga paraku vestelda ei jõudnud, sest Indiisule tuli uni ja Soone Saara pidi oma lasteaia läbi urrjuhh-tuisu koju loovima.
Eilne hommik algas mõistagi mehise lumekühveldamise ja sooja joogivee tassimisega – millest pole õigupoolest mõtet rääkidagi – see on nüüd iga hommiku esimene tund – ja nii kordub aprillini – kui see va pooluste vahetumine detsembri lõpuks lubatud vahemerelist kliimat ei pööra 😀 -, jätkus Rapla asutustesse sõudmisega – sõitmiseks seda nimetada ei saa – ja jõudis pärast jahmerdamist-sahmerdamist-kühveldamist-korraldamist siiski arvuti taga.
Kus ootas ees hobuseparistaja kuri kiri – vähemalt on loom leitud ja asjad liiguvad – Delfi Publiku köginmögin – sedasorti jura suhtes olen juba immuunne – vajadus koos el-näiduga see va elektrileping sõlmida – kena ülesanne mõned arved väljastada – mõned läbirääkimised ja planeerimised. Ohjahnoh.
Arutasime Jaanikaga lisaks tuleva nädala ajakava koostamisele, millest tuleneb purjustils-testosteroonsete deemonite pealetung ja millega seda süüa. Sellele peaks mõtlema tuhanded inimesed. Nagu ka riigipöörde peale. Mnjah.
Käteka 19.fail, kohe jõuan ka sinuni – enne on vaja lindude jooginõud lumega puhtaks nühkida, loomadele sooja vett juurde kanda, kummastavaid Soomesmsse kustutada… Mitu mind õieti nüüd oligi? Karl Madisega eile just arutasime, et kuitahes unelmate elulaadi me endale välja oleme võidelnud – ikka tahab rutiin ja kohustused, vastutus ja mitmestumine tükati hinge välja võtta. Äh, ei võta. Ei pääse me nii kergesti…
Hoopis kevadel, kui Tissu uuel ringil lüpsma tuleb, võtan neli või isegi kuus siga, kes asuvad viljaaida tagumisse poolde ja saavad ka väliaediku – ja nii ongi.
Jeerum, ma olen vaheldumisi tund õues, kaks arvutis, tund õues, kaks arvutis – ja Kätekani pole ikka jõudnud…
Jälle õue – mis on tegelikult erakordselt mõnus.
Siis ahjud-pliidid-õhtusöök.
Täna tuleb talli vaheukse ette kile panna, hobuste õuesolekut lühendada – ainult nii kauaks kui bokse teen – päkapikud võivad õues olla. Lammaste-kitsede uks on lahti – aga nad ei taha hangedesse. Tissu ja Raissa tahaksid – aga on kinni. Elu või asi…
Täna tuleb Brigita Valtu kooli vilistlaspeole laulma – ja Aleksander tuleb. Teisipäeval läheme Jaanikaga Tallinna, kolmapäeval tuleb Ralf Raplasse, neljapäeval VAT-teater – ja Jaanika tuleb meile, laupäeval tuleb olenemata ilmast ja hobustest Saaremaa-sööst.
Oletan ma. Aga Jumal teatavasti naerab, kui inimene plaane peab – annaks taevas, et uue nädala teisitiminekud oleksid sama mõnusad kui senised – asjad kujunevad paremini kui soovida oskaks.
Mind paneb imestama Õnnepalu väide Mandala-raamatus – et inimesteta elavad inimesed ei naera. Vastupidi – leian end südamest ja õnnelikult naermas just loomadega ja loomade üle. Täna tembutasid hommikuvärskes lumes Nunnu ja Donna – kits ja peni – nii et vaatasin ja itsitasin südamest. Taaveti ja Lilli mürgeldamise üle ka. Ja joogivannini õõtsuvad tiined ajasid ka naerma.
Eile, tõsi küll, naersin ka inimliku nalja üle – Minni teatas, et jääb igaveseks minu juurde. Kui naerma hakkasin ja värske Eesti Naise artiklit näitasin – täiskasvanud lastest, kes emade juures elavad, turtsatas Indiisu, et siin pole midagi naerda – me oleme kokku loodud, ta elab igavesti koos minuga – ja võib-olla võtab küll mõne mehe ja saab lapsed, aga minu juurde jääb alatiseks. Kuande…
Aitäh 😀