28. november 2012
27.november
Tundub, et Saaremaale lähme suure veoautoga. Ära tuuakse kümmekond hobust. Vahva. Mina lasen sündmustel end ise kujundada – Jaanika sõnastatud musta udu periood teeb ettevaatlikuks – ei saa liiga palju sekkuda, et udu mitte juurde tekitada. Küll aga ei saanud ma jätta kaasa rääkimata valla ajalehes palutud arengukava täiendamise asjus.
Kehtna vallavalitsusele
Ettepanek Kehtna valla arengukava täiendamiseks
Kindlasti on valla ametnikel siinse noorsootöö korraldamiseks oma kontseptsioon, funktsionäärid ja hinnang, ent isiklikud kogemused ja tähelepanekud näitavad, et noorte elu vähemasti siin Kaereperes – aga eks ka mujal – on siiski korraldamata.
Soone talu tegi ettepaneku korraldada noortele tasuta tantsuõhtuid – meie tehnika, diskor, muusika – et nad bussijaamades-autodes-kangialustes ei jõlguks – ent Valtu seltsimaja pole pärast üht kohmaka korraldusega pidu enam järgmisi katseid teinud. Ehkki algselt oli jutt, et seltsimaja peaks noortele olema igal reede õhtul avatud. Sellest hoolimata pole olnud ei mardi ega kadripidusid, ei pühakutepäeva ega tänupüha tähistamist. Üldse mitte midagi.
Me ei saa lähtuda sellest, et õhtul on väikese palga eest tüütu välja tulla, enne on vaja kütta ja pärast koristada – noored oleksid neis töödes ja vastutuse jagamises ise abiks.
Meie talu on valmis nii Valtu kui teiste seltsimajade juurde reedeti-laupäeviti noored kokku kutsuma, vestlusringe ja tantsuõhtuid korraldama – ja tegema seejuures pigem koostööd noortega, mitte ametnikega. Just noorte vaba aja sisustamise puhul on oluline meelde tuletada põhjuse ja tagajärje, eesmärgi ja abinõu seosed. Seltsimajad nii meie vallas kui mujal on inimeste, mitte ametnike jaoks.
Soone talu on alati ja mitmel tasandil nõus valla noorte elu sisustamisel-kujundamisel kaasa rääkima – nii eelpakutud tantsupidude korraldamisega kui ka loengute, ekskursioonide, kohtumiste ja koolituste näol meie tippharitlastest ja vaimuhiiglastest teekaaslaste abil Soone talus.
Kati Saara Vatmann
5107709
Kui hommikul hobustele rulli ette nügisime ja Aare küsis, milleks õieti üks segav aed ees on, meenutasin, et see pidi eraldama talli juurdeehituse vundamendi, mille saalungigi Jaan ja Toivo ära ehitasid – ja Richard mul maha aitas võtta. Juurdeehitus pidi tulema 6 turisti-teraapia-trenni hobuse jaoks, kellega supermees kliente kavatses teenindada – nagu ka wokpanni ja muude vahvate asjadega. Õnneks selgus tema mitmekülgne andetus-oskamatus juba enne suurema ehituse algust, kui ta oli ainuüksi tühise varjualuse kolm korda persse keeranud – aga selle eest ära raisanud augupuurija-tasandaja-laseri rendi, hulga ehitusmaterjale, aega ja närve. Hobused ja need materjalid, mida totaalsusserdis ära solkida ei jõudnud, õnnestus mäletatavasti ära müüa. Nüüd küsin küll, kuidas ma sain sellise süüdimatu joodiku luulusid ja lubadusi kuulata ja nendesse sinisilmselt investeerida – aga ma ju arvangi inimestest teenimatult hästi – piisab ju sellest, kui silmitsed tema sünnipäevajärgset postitust – ja kõik on selge…
Tänan,et meeles pidsite mind,. armsad sobrad ,siit ja kaugemat,
suured tänud Teile .
Vot nii ongi, suured tänud sobrad.
Tagane, saatan…
Kelli ja Kristo kirjutasid:
Mis maailmas praegu toimub?
Mulle meeldib asju lahti kirjutada ning järgmisena esitan ma oma arusaamise, mis maailmas hetkel toimub, kuidas algas ja milleni Maaema sageduse tõus meid viia võib. Oma olemuselt on kõik väga lihtne- kuidas all, nõnda ka üleval, kuidas sees nii ka väljaspool meid. Alates ajast, kui Maaema ning inimeste- humanoidide vibratsioon hoogsalt langema hakkas, hakkas järk-järgult tekkima üha suurem eraldatuse tunne, me individualiseerisime, koos eraldatuse suurenemisega ehk mateeria tihenemisega tekkis vajadus kaitsta end välise eest, nii hakkasime me looma enestes sisemisi kaitsemehhanisme (mida täna sisemiste blokeeringute all tunneme) nõnda tekkisid ka meist „väljapoole“ struktuurid, mis tegelesid või tegelevad indiviidi või mõne grupi huvide ning turvalisuse tagamisega- tekkis riik kui nähtus koos oma kõigi struktuuridega ehk kõik see, mida me täna eneste ümber näeme. Koos langemisega loovutasime ka oma isikliku väe ehk me hakkasime kummardama kõike välist. Kuna me oleme põhjast läbi tulnud ja uues vibratsioonilises tõusus, hakkavad meie sisemised mustrid, blokeeringud pinnale ujuma (see mõjutab nii meie vaimset-emotsionaalset kui ka füüsilist tervist, toimuks justkui tagasilangus- kuid see on ajutine kogemus) ning kuna alateadvuse vood puhastuvad läbi teadliku meele (me ei saa vabaneda millestki, millest me teadlikud ei ole) võib neid aegu pidada väga intensiivseks kasvuperioodiks, kus järjepanu vabaneme kitsendustest, dogmadest, vanadest tõekspidamistest jne kogudes endasse seeläbi üha rohkem isiklikku väge. Meie sisemuse struktuurid avarduvad. Mäss ja konflikt tekibki sellelt pinnalt, et kui on piisavalt palju inimesi, kellega see on juhtunud, siis neile ei meeldi enam veel alles olevad välised struktuurid, mis nende vabadust/ väge piiravad, siseilm ei ühti välisilmaga- tulemuseks on meelevaldused. Meie tulevik? Kui peentasandilt kaob jälg, siis ei saa see kuidagi väljenduda ka välises.
Kättemaksukontori 15. Ja 16. Faili vahel tudusin paar tundi, oh nõrkust – aga seda oli hirmsasti vaja. Veeretasime Margoti loomadele kolm rulli ette. Ja pärast kodust talitust-keetmist-kütmist-pesumajandust tuli hulk õmblustööd. Vanasti oli seda nii palju ja pidevalt, nüüd ei jõua üldse midagi enam – ei lugeda ega kududa, ei maalida ega ristsõnu lahendada. Sest aeg on otsa lõppenud. Mis oli täna ühtlasi hea põhjus Nelli Teatajale intervjuust ära öelda. No andke andeks.
Jurist Kirsis ajab nüüd asja, mis eile mu tasakaalu lääpa loksutas. Ja homme ei tahaks kodust lasteaedagi sõita. Panen sõites silmad kinni, siis ei märka, et ära käisin – ja ükski kodust-väljas-jama ei pääse ligi 😀