22. november 2012
20.-22.november
Mitmendat päeva küsin – kes mind patsutab, poputab ja põetab, kui mina pidevalt 50 nägu emmen ja hooldan, vastutan ja varustan. Millal selles elus saabub see hetk, et mina ise olen hoitud ja hoolitsetud, et keegi teine arvutab ja arvestab, korraldab ja koordineerib, jagab ja jahmerdab. Millal? Kui detsembri lõpus totaalset muutust ei tule, kuidas siis seda rutiini ja ülikiiret jooksu paigalseisuks välja kannatan? Nagu kõik me, sarnased – sisetunde järgi ainuõigesti elavad naised, kellel see ühiskond ei lase olla naised. Tuleriidale! Inkvisitsiooni kätte! Sanktsioonide meelevalda! Gling-gling…
Ent kui 21.detsembri „allalaadimine“ – tohutu uue ja puhastava energia sööst galaktika keskpunktis tõepoolest toimub, me siin kolmest pimedast ööpäevast eluga väljume – kui terade-sõkalde eraldamine tõepoolest tõeks osutub, paadunud linnarahvaga läheb, nagu läheb – siis jääb hulk ameteid üle. Täiturid-inkvisiitorid-sanktsioneerijad – lähevad kõik kooris palverännakule või?
Mul on vaja ENNE veel ühtteist soetada, heinad-silo põllult ära tuua, tehnikat nõudvad tööd õues, laudas ja tallis ära teha – kuna mu kõrval on skeptiline sõnn, olen ses eeltöös nii kuradi üksi.
Aitäh. Seda, mida näitasid eilsed külalised, on öelnud erinevad kaardid mitmete mooride käes. Sophie-Karl-Erki tegid koos meiega koha poola kastmes ja pannkooke, käisime saunas ja rääkisime tuhandest olulisest asjast. Ja nägin iseennast ja oma elukorraldust kõrvalt. Märksõnadeks vastutus ja peremehelikkus, rutiinitaluvus ja roppus, tööjaotus ja usaldus… Nii ingli- kui tarot ja varjukaardid on ühest suust hüüdnud, korranud ja veel kord hüüdnud – lõpeta ema Teresa kombel kõigi teiste poputamine, oled endast sõltuvate hingekeste vangis, sellest moodustub mitmekihiline kurnav vangistus… Õigus.
Ma tahan olla naine. Selleks on vaja naiselikku elu.
Õrn ja ilus. Selleks on vaja armastust ja armumist.
Armastatud ja hellitatud. Selleks on vaja partnerit.
Jah, hommikul vasikat kallistades, sigu tervitades ja hobustega hommikumusisid jagades olen õnnelik ja helges seisus – aga… Mis siin rääkidagi. Ma ei taha lohutusseksi ega tühjakohatäitesuhteid, aseaineid ega onkahvärke. Tahan elada! Ja mitte juristide palvel uusi ja uusi enesekaitsedokumente koostada, arvutis koogutada nagu teoori, ilusate asjade pealt tolmu pühkida ja saapaid number 45 silorullide ja sitahunniku vahet lohistada – kukun ei kuku… Iga päev samu tööriistu oma kohtadele panna, kruvisid-naelu-mutrivõtmeid korjata, koristada ja kasida – sama, sama, sama… Jumal küll.
Tavaliselt ajan mina teisi liikvele, seekord liigutavad mu vekslid mind ennast. Täna lähen Liisule mannekeeniks. Homme Piia juurde kartuleid-õunu tooma. Ülehomme isa nukuteatri 50. Sünnipäevale – sest Indira ja Renelii tahavad minna, sest tädide vihatsunami tapaks mind muidu – ja mis siis, et selle raha eest, mille jälle maanteele väntan, peaksin ostma kuivaineid ja konserve…Laupäeval tuleb vist Saaremaa – Reet tahab hobust, Aare ema juurde, mul on seal kolm teemat – see lahendab ka trilemma, kas minna tseremooniale, Ande sünnipäevale, Spidole Nõmme kõrtsis, Lootose tantsukooli vaatemängule Rapla kultuurikeskuses – Saaremaale. Kusjuures need hobud pole päitseidki pähe saanud… hihii…
Amyl sai kõrini, et aprillis Soome saadetud ruunadega käib mingi jobutamine ja vusserdamine, ta astus väga teravaid samme. Päris huvitav, millega need päädivad. Heaga, ikka heaga.
Kusjuures mul pole kogu muidu nii mõistusepärase majapidamise juures hobust, keda ette panna – ega riistu, mida ette panna. Sooda. Jumala eest.
Battaya-sugune helge haldjashobu on ette õpetatav – ja ikkagi, mille ette? Näis. Kui vaid kogu selle karusselli käimashoidmisel nii suur üksildus ja vastu lähimate kaaslaste piisoni-põikpäisust põrkamist ei oleks. Aga on. Ja kui ma sellele mõtlen, lähen tigedaks. Nii et parem ei mõtle. Orjan ja ohin edasi, hurraa!
Eile, kui noored šamaanid meie kodu nii helgeks ja õigeks lõid, silmitsesin neid mõnuga meie raamatuid sirvimas ja neelamas – millal mina ometi jälle lugeda saan…
Mida iganes ma täna ka rääkima hakkan, igal juhul kisub enesehaletsuseks.
Ja mida iganes ütlen, see Õhtulehe katab – kui üleeile õhtul täiesti kogemata Ärapanijat jõllitama jäin – nii õudne oli, et pilku ei suutnud ära keerata – avaldasin arvamust, et see on kuritegelikult ebaeetiline ja kohutav impotentide möögamine – vallutasin kohe Delfi onlaini ja ka tänase Õhtulehe. Vist on mingi päris suur madin – Rainer Kerge küsis, kas oleme ikka sõbrad edasi ja Bronek Randmäe kirjutas:
Ei ole ma kommija aga vahest loen kui puudutab inimest,kes mind huvitab.
Ise kommentaare ei kirjuta.Sellepärast ka väike kiri sulle
Oled parim ja nagu vanasti öeldi, las hundid uluvad, Kati läheb ikka edasi.
Ole ikka sama tubli.
Mingi osa minust, mis on jälle mitte-minuks saanud, on taas läinud oma elu elama. Õnne talle. Ju tal on oma oluline asi ajada, maailm parandada ja kakakunnid kukutada 😀
Juuksuriks õppiva Liisuga Tallinnas modelliks oli mõnus käia – Ott tuli tema nimel Soomest töölt ära, Minni läks Otiga soengu tegemise ajaks Jürile Liisu õe juurde muffineid küpsetama. Liisul on ülimalt vahva õpetaja Merle – ja seni, kuni mind värviti-lõigati, rääkisid Margna ja Jõesaar mulle augu pähe koostöö asjus. Ja Reet kirjeldas mustangitekarja, keda laupäeval kohtame. Õnneks müüakse märasid ainult koos varssadega, nii saab Reet kaks ja minul ei saa tekkida kiusatust lollusi teha. Hurraa.
Kiusatuste vältimiseks ja finantside sättimiseks tekkis veel ideid. Kindlasti teostuvad.
Täna, neljapäeval kirjutan lõpuni 14.filee, Aare tuleb lõunast töölt koju ja paneb sahvri ukse ette, mina vean ahjud tuhast tühjaks ja kütan. Siis talitame loomad pisut tavalisest varem, võtame Indi iluvõimlemisest ja sõidame Piia juurde kasukat kartulite ja õunte vastu vahetama.
Mul on üleeilsest saadik pidevalt tunne, et vasaku käe teises sõrmes on sõrmus. Huvitav, kas peaksin selle painava tunde tõrjeks sinna mõne endale meeldiva sõrmuse ostma? Kõigi vajalike toitude-söötade-jne asemel? Aga võib-olla tõesti.
Jonnist selle pärast, et üks mu lemmikseepe Pilvede all alustas sõda esoteerika vastu, kopin natuke uuauuat hingemaailm.ee-st 😀
KUU AEGA MAAILMA LÕPUNI: mida ennustas Nostradamus?
Esoteerika — 21 november 2012
Allikas pärit õhtuleht.ee
Tänavu detsembri teises pooles peaks mitmete ennustuste kohaselt saabuma maailmalõpp – seda olla ennustanud nii maiad, Nostradamus, piibel kui mitmed teised allikad. Kas Maa põrkub teise planeediga? Kas areneb III ilmasõda? Või külastavad meid hoopis tulnukad?
Nostradamuse paremaks mõistmiseks tuleks alustada tema elust ja sellest, kes ta oli. 1503. aastal Prantsusmaal sündinud astroloog ja ennustaja proovis alguses kätt ravitsejana, ent kui surid tema abikaasa ja lapsed, pöördus ta astroloogia poole.
Esiti valmis Nostradamuse käe all väiksemaid almanahhe, ent aastaks 1555 alustas ta palju suurejoonelisemate ennustuste avaldamist – neid tuntaksegi katräänide või ka nelikvärsside all.
Köide oli täis süngeid tulevikunägemusi, kus ennustati maailmale hävingut, pettusi, sõdu, kuid ka helgemaid aegu.
Kuna Nostradamus elas ajal, mil nõiakunst ja kõik maagiaga seonduv võis viia tapalavale või tagakiusamiseni, kirjutas ta oma värsid suuresti kujundlikult.
Katräänid koosnevad sadakondadesse jagatud neljarealistest värssidest prantsuse, kreeka, ladina jt keeltes. Nostradamus uskus, et inimkonna minevik, olevik ja tulevik on kirjas tähtedes ehk taevas.
1558. aastaks oli Nostradamus kogunud piisavalt tuntust ja saanud ka Prantsusmaa kuninganna Catherina de Médicis’ heakskiidu.
Nii kuninganna kui miljonid järeltulevad põlved on ikka ja jälle jõudnud ringiga Nostradamuse juurde, väites, et ta ennustas ette nii Prantsuse revolutsiooni, 11. septembri terrorirünnakut, Pearl Harbori pommitamist ning ka 2012. aasta maailmalõppu.
1555. aastal ilmunud Nostradamuse raamatu “Ennustused” tõlgendamine on võrdlemisi meelevaldne ebastandardse sõnajärjekorra, arhailise kõnepruugi, mitme keele segu, sümbolismi, astroloogiliste ja mütoloogiliste viidete ning mõistatuslike sõnumite tõttu, mida ta oma värsside hägustamiseks kasutas.
Teisalt on avaldatud arvamust, et sadakondadeks jaotatud nelikvärsside ebamäärasus on tingitud suure visionääri suutmatusest tõlgendada XVI sajandi keeles XX ja XXI sajandi tehnikasaavutusi – tal lihtsalt puudus selline sõnavara.
Veel on võimalik, et üksainus nelikvärss viitab mitmele sündmusele.
Suur tulekera teeb Maale lõpu
Enamikes Nostradamuse värssides puudub otsene viide ajaperioodile või isegi kohale, mistõttu väidavad paljud teadlased, et tema tekstid on suuresti subjektiivse tõlgendamise küsimus.
Kuna Nostradamuse tekste saab tõlgendada ja ümber tõsta erinevatel viisidel, ei suudeta kunagi sündmusi ette ennustada – kinnitust saab vaid pärast seda, kui midagi toimus.
Näiteks 1666. aasta Londoni tulekahjust rääkiv värss sisaldab küll viiteid numbritele, kuid ei anna aimu sajandist või aastast. Seetõttu on ehk ka küsitav, kas ja mida Nostradamus 2012. aasta osas vihjas ja mida hilisemaks perioodiks lubab.
Mida siis Nostradamus 2012. aastaks ikkagi lubab? Väidetavalt kuulutas ta vähemalt mitme tõlgendaja kinnitusel oma nelikvärssides, et 2012. aastal saabub hävituslik katastroof, mis toob kaasa maailmalõpu.
Ta ennustab, et 2012. aastat iseloomustavad näljahädad, globaalne soojenemine, maailma elektromagnetvälja nihkumine, õudne religioonidevaheline sõda, aga ka surmatoovad tsunamid ja kokkupõrge asteroidiga.
Maailmalõpu lähenemisest rääkivat järgmised Nostradamuse nelikvärsid:
“Pärast suuri hädasid inimkonnale valmistatakse ette veelgi suuremat häda.
Universumi suur liigutaja toob taas kord vihma, vere, janu, nälja, terasrelvad ja haigused.
Taevas nähakse tohutut tuld, mis veab enda taga sädemetest saba.”
Katräänide kohaselt on selge, et Nostradamus ise ei rõhutanud kunagi aastanumbrit 2012, mistõttu on antud aasta kohta info otsimine taandunud märksõnadele “kosmos”, “komeedid”, “massihävimine” või ka “maailma lõpp”.
Nende alusel leiab värsi, milles ta kirjeldab:
“/—/ See tuleb taevast, et muuta meie õnne. Samas seisundis nagu seitsmes kivi.”
Arvatakse, et antud juhul viitab Nostradamus Maad tabavale komeedile, ent pole selge, kas see põrkab Maaga kokku või möödub nii, et põhjustab looduskatastroofe.
Kõik Nostradamuse nelikvärsside tõlgendajad on siiski ühisel arvamusel: komeet – ja ilmselt tohutu suur komeet – tuleb millalgi 2012. aasta detsembris. Täpsemaks kuupäevaks on paika pandud 21. detsember.
Uus valitseja toob kauase õnne?
Nostradamuse ennustuse kohaselt jääb komeet lõõmama seitsmeks päevaks. Ta annab mõista et komeedi põhjustatud hävingutöö tagajärjel hakkab maailmas levima anarhia.
Teatud riigid võivad seda ära kasutada ning valla päästa kolmanda maailmasõja.
Üks nelikvärss ütleb: “Taevast tuleb hirmukuningas. Ta äratab ellu mongolite kuninga.” Tõlgendajad on selles näinud Hiina esiletõusu pärast komeedikatastroofi. Ülemvõimu saavutamiseks võivat Hiina hakata teisi riike ründama.
Pärast 2012. aasta kataklüsme lubab Nostradamus ka pisut helgemat aega.
Ta kirjutab:
“Mars ja skepter (Jupiter) ühinevad Vähis (2013. aasta juulis-augustis-toim), tema käe all lõpetatakse viimaks hukatuslik sõda, pühitsetakse ametisse (sünnib) uus juht. Ta toob rahu Maale väga pikaks ajaks.” (10: 24)
Katräänide uurijate sõnul viitab see uuele juhile, kes valitakse pärast III ilmasõda. Tegu on juhiga, kes toob rahu ja lootust ning kaotab kõik jäljed sõjast. Rahu jääb maailmasse pikaks ajaks.
Ükskõik mis ka tänavu detsembris ei tuleks, ei saa vaielda et Nostradamusel on ajaloos täita oma roll – tema värssidest räägitakse ka sajandeid hiljem.
Allikas: http://ohtuleht.ee/500437