02. oktoober 2012
29.september – 2.oktoober
Luiged rivistusid Soone kohal kolmest väikesest kolmnurgast üheks suureks. Võimsad manöövrid. Nii võimsad, et mu jalad ei tulnud maast lahti, et tuppa fotoka järele joosta. Sama fotokatõrge tekkis Soonelt Vehendisse sõites – sõitsime päikese ja paduka mängluses kaks korda LÄBI vikerkaare, auto taha veepiiskade vihku moodustunud vikerkaar sõitis mitu kilomeetrit meie järel, KAASA – midagi nii uskumatut, et seda ei saakski pildistada. Eriti kui oled roolis.
Jälle elektrinäidud, serverite-prügiveo-kindlustusarved, kapjade värkimine… Ja ometi on tunne, et see kadalip on lõppemas. Midagi on ses poovas ja kiirenevas nõiaringis väga varsti lõppemas.
Laupäeval tegelesin Pireti ja Teoteatri teksti finišeerimise ja Raila tekstiga. Aare tegi seni mahavõetud vaheaedade koplilaudadest uued räästakarbid, pani välisukse alaosale pleki, ehitas kaks kõlarikasti.
Kaeblikud põhjala sügises kiunuvad kirjad, mis paar päeva tagasi algasid, kogusid tuure – kõik oligi nii, nagu arvasin – ainult et veel hullemini. Upsakas firmaosanikumull lõhkes. „Investeeritud“ sai kohta, mille omanikud on jätnud Eestisse pikad sabad ja koguvad tampersses maksmata palkadest sarvi ning „investor“ leidis end igas mõttes igal tasandil igas suhtes õhku astununa. Ja ennast õhku lasknuna. Mis ei takistanud teda armastuskirjadega vaheldumisi valetamast – ja selle eest kibedasti karistada saamast. Nagu selgus järgmisel päeval.
Jumal, anna mulle jõudu muuta asju, mida muuta saab – kannatlikkust leppida nendega, mida muuta ei saa – ja arukust neil vahet teha. Õnneks annab Jumal praegusel ajal kõik väga kiiresti, täpselt ja õiglaselt.
Andis raskepärase päevase unenäo – jajah, näh, magasin tööde vahel pool tundi! – õnneks ajal, mil ma polnud üksi kodus ega sattunud seetõttu masendusse, vaid lasin unenäol omasoodu kulgeda. See on vist unes ärkvel olek. Ma arvan. Protsess oli kole, aga tulemus hea.
Kui ärkasin, oli hobutreiler kodus – Maiel hooaja lõpp ja meil mõlemal parem tunne, kui iga asi on oma kohal – ja ta saab seda vajadusel võtta. Täna talli poole õõtsuvat Battayat silmitsedes olin korraga üsna veendunud – tiine. Seda muidugi, et Ulvi, Ulrika või neiu Leisson saaksid uh-ga hetkega vaadata, kas ja kes meil seal on. Aga… Loodus näitab seda peagi tasuta. Nagu ka musta moori puhul, kes on samuti pall mis pall – pole ju ümber ka innelnud. Samas on kogu jõugu üliisuka toitumise peale pallistunud ka Garfield. Kes kohe kindlasti tiine pole, eks ole. Näis. Aeg näitab. Kiiresti.
Ja aeg toob laulud. Keset päeva üllatas Vikerraadio looga, mis on ainus salvestis, mida mu isa plaatidel pole. West Side Story „On üks paik me jaoks“ Helgi Salloga. Nüüdiskeeli öeldes laiv. Köhatuste ja mustade kohtadega. Ja nii ilus. Aitäh.
„Saare sosinate“ korduses, mille saatel ühe insuldijärgse noormehe teksti kirjutasin, laulis Madeirata – jubedalt, aga heakesekene küll – Somewhere over the rainbow – ja mu sisekõrvas, kus mõlemad laulud korraga kummitama said ja jäid, põimusid nad piisavalt, et näidata, kui sarnased need kaks lugu on. Ei ole midagi uut siin päikese all. Koguja.
Kogutud on juba kogemus Eestimaa sügisest – juba mitmeteistkümne maal elatud aasta jooksul – üks nägu, mida sügis teeb, on nõutu ringijooksmine märja pesuga, mida pole kusagil kuivatada. Vahendis on põrandaküte – tänavuse hilissügiseni, arvan ma erinevaist allikaist pärinevate prognooside kohaselt… Lius oli võrratu teise korruse trepikäsipuu, mille peale mahtus palju pesu, mis tasapisi tiksuva köögipliidi paistel kiiresti ja hea lõhnaga kuivasid. Nüüd on saun koos pesuruumi rivistuvate riietega – sügis…
Pärast sauna telelobisesime Brigitaga.
Pühapäevahommikune kirjavahetus Jaanikaga oli põnev ja sisaldas lisaks muule ohtrale infole ettepanekut, et pärast seda, kui olen tema juurde teisi viinud, on aeg ka mind muukida. Võib-olla tõesti. Jaanika ettepanek – ükspäev tuunime – läks konkreetseks. Kolmapäeval. Mu päeva kaheks jagamise ja kahekordistamise uinaku asemel.
Pühapäeval tegelesin Veerpalu ja Liimanni tekstidega. Hirmsa kiiruga, et õigeks ajaks läbi mitme hea koha Tomi ja Ndioba kontserdile jõuda. Maailmalõppu. Esmalt korvikene Margotile. Kuludokumendid ja nii. Siis Kolga-Jaani vikerkaared. Neid läbi sõitmise ja kaasa sõitvaid imesid nägime tänu sellele, et end oimetuks kirjutanuna suutsin Saarepeedi ja Sangla vahel ära eksida. Leies ilmusin suurele teele just selle puu juures, mille all autos sündis Tobias. Ja elab nüüd Soomes. Nagu kõik see mees. Sellised lood.
Vehendis pakkus Alo kana ja kohvi, Aleksander näitas Aarele mõlemat maja, Brigita jagas oma muusikat, vahetasime temaga püksid ära ja Etsi väikese spanjelipea kiilasse põhjus pole mitte bernhardiiniplika Michelle, vaid hotspot – ja Üll viis Brigita koos oma emaga „Seenelkäiku“ vaatama. Tahan ka. Ja lähen ka. Ja mind ei löö rivist välja ka selline sms-ide rivi, nagu oli autosolevasse telefoni kuhjunud, kuni Vehendi häärberis asjatasime.
Lühikokkuvõte – koos minupoolse laiendusega – laupäevaõhtul, olles teatanud, et ta läheb magama, läks lõhkenud investormull nii juriidiliselt, eetiliselt kui inimlikult mu lastele-loomadele-kodule kuuluvat raha maha jooma, sattus korralikku kaklusse ja maandus luumurdude ja dekoratiivsete sinikatega haiglas.
Järv – enne Tartusse-sõitu käisime üsna tormavat Võrtsu tervitamas – tegi minu asemel huuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu!
Jaan ja Toivo, kellele lähenevast viinajalöömasõjaveteranist teatasin, ütlesid tabavalt – kes otsib, see leiab, küsige –ja teile antakse. Ehkki sellel kõigel, mis põhjasõjas toimub, ei peaks minuga mingit pistmist olema, läksin selle smskadalipu käes üle kere taas lööbeliseks. Seekord õnneks väga ei sügele ja seega ei puneta – aga see-eest olen üle kere kribukrabuline ja nüüd on ikka tõesti päriselt ja asiselt ka Jaanika käte alla. Prednisolooni ma enam ei võta, sookailuga ei mätserda ja futsikordiga ei pätserda – on aeg puhtaks saada. Punkt.
Külaskäik Ingrid Kulli juurde oli tõeliselt kirgastav. Esiteks oli naljakas, kuidas teda jahmatas, et noortega neljakesi Baeri buduaari vajusime. Teiseks armas kõik, millest ta rääkis. Kolmandaks ta maalib võrratult. See on midagi enamat kui eneseabi – see on täitsa päris kunst kohe!
Enne kontserti saime Erkilt uudise Geniklubi ees – Minni jooksis isand Kaikonenile kaenlasse, kuhu enamuseks kontserdi ajast jäigi – Erki ise aga rääkis, et alles nüüd on hakatud poetama pisi-uudiseid peatsest globaalsest elektrikatkestusest, mis koos novembrikuiste magnettormidega tulevad – teadlased on meie galaktika ekvaatorilt pärineva tohutu välja juba kinni püüdnud, nii et see jõuab siia umbes ajal, mida prognoosis kitseemme Urve Saar – ja 21. detsembriks – nagu ka 14. oktoobriks prognoosib Lille Lindmäe uute energiate hoogsat kättejagamist. Mis on samuti maailmalõpp. Vana sitase energia ammendatuks kuulutamine ja globaalne värskendus. Mis tuleb juba nii varsti – aeg läheb iga päevaga aina kiiremini.
Kontsert, millega Manki maindi plaati esitleti, oli just selline – nagu Tom ütles – spontaanne musitseerimine Tartu Supilinna serval kellegi elutoas. Ndioba laul emakeeles oli armas. Triinu Taul võimas. Ja kallistused Tomi ja Henry-Oliveriga ka. Nüüd on Tom juba Californias, Henry-Oliveriga lähen esimesel võimalusel kohtuma.
Tihase uulitsas andsime Ingale ja Asserile üle Aleksandri, tegime Brigitale veel ühe kalli, rääkisime terviseprobleemidest, nagu meile eakohane 😀 – ja koju! Mul oli juba teele asudes kõrvus Raja kaeblik ja sigade vihane näljakisa. Aarel on õigus, kui ta minu ja Raissa suhtlemist vaadates ütleb – see lehm on kord kaheaastane ja lidub sul ikka sabas – emmöööö! – endal juba vasikas taga ja klaveriklahvide suurused hambad suus 😀 😀 😀
Lühikesed püksid ja breketid võtsime ringteelt peale. Poiss-stoppijaid ei võeta – sellel oli ingellikult klaar hoiak ja välimus – ja kui me teel Manki maindi plaati kuulasime, laulis ta kaasa. Mäo tankla oli nii tühi, et ta otsustas Raplas stoppimist jätkata – kuna ka see mittelinn oli nii tühi kui tühi, sõidutasime ta Tallinna-poolsesse Hepasse. Hommikul teda igatahes seal enam polnud.
Öine lüps ja sigade lepitamine on Soone omade jaoks elu norm. Hommikuse talituse ajal leppisime kokku – kitsed tuleb ööseks kinni panna. Nad kiusavad öö otsa lambaid, ajavad oma mürtsutamisega mind üles. Leidsin neile vööd kaelarihmadeks ja nüüd ongi nii.
Saatsin uued lood Raitarile, lükkasin kmk käima – mitte käibemaksukohusluse, vaid kättemaksukontori – Minni oli eile minuga kodus ja üldse oli tunne, et ilus nädal tuleb. Kindlasti!
Lia jagas Vantaast FBs sellele sisetundele ka faktilist katet:
Täiskuu Jääras 30. septembri varahommikul on sünkroonis otsustavate võitudega meie elu valdkondades, kus edu pole meid enam ammu saatnud. See on erakordne täiskuu, sest ta moodustab aktiivse kardinaalse T-kvadraadi koos Päikesega Kaaludes, Uraaniga Jääras ja Pluutoga Kaljukitses. See tohutu energiakombinatsioon, sarnanedes kosmilise orkaaniga, toob kaasa meie planeedi ja meie elude trajektooride järsu nihke. Need katalüütilised energiad toovad kaasa tunde nagu oleksime sisenenud paralleeluniversumisse.
On ülimalt oluline, et see täiskuu toimub ühenduses Uraaniga; planeediga, mille energia on kõige otsesemalt vastutav meie arengu eest üliteadvuse seisundisse. Tulevased sündmused äratavad üha kasvava ja ühendava kosmilise perspektiivi üle kogu maailma. Jälgides elu teadmistega taevastest liikumistest, võime näha kõrgemaid mustreid ja jõudusid, mis langevad astmeliselt üle kogu maise elu. Selle vabastavate mõjude pärast on seda valgustavat saladust hoitud varjatuna inimkonna eest, aga tarkuse varjamise aeg on lõpule jõudnud.
Võime oodata järgmist tüüpi Jäära täiskuu sünkroonsusi: hämmastavad metafüüsilised uuenemised, isikliku väestamise erinevad vormid ja astmed, isiklike ambitsioonide täitumine, elumuutvad tegevused, ootamatud hädaolukorrad või kriisid, konfliktide pursked, ootamatud pöörded elus, julged strateegilised edasiliikumised, ettevõtete algatamine, reputatsiooni tõus, mitmemõõtmelised perspektiivide nihked, partnerlus võimuga, kodused ümberkorraldused, hukutavate isikute ja nende plaanide halvavad paljastused.
Selle kuu kõrgemateks eesmärkideks on lahutada meid asjadest, mis meid kahjustavad või piiravad, et peale suruda vajalikke transformatsioone ja saata meid kõiki tuleviku ajakavadesse, mis on kõige sobivamad meie jumalike potentsiaalide täitmiseks. Need, kelle vibratsioon on madal, leiavad end olevat šokeeritud ja jahmunud; kuid need, kellel on kõrge vibratsioon, naudivad positiivseid läbimurdeid ja jõustamist ja paljudel juhtudel on see radikaalne. On aegu, mil me läheneme oma elu ristteele ja praegu on üks nendest. Selle Jäära Kuu tonaalsus viib meid üle Saturni transiiti läbi Skorpioni, mis algab 5. oktoobril.
Kasutage Jäära kuud selleks, et elada kangelaslikult, võtta vastu radikaalsed muutused, lõpetada negatiivsed suhted, teha hüpe tundmatusse, muuta keskkonda või asupaika, kaitsta kaitsetuid, alustada uusi harjumusi, luua rahu ja harmoonilisi kokkuleppeid, teha positiivseid nihkeid elu prioriteetides, tasakaalustada enda huvid teiste omadega, seada uued isiklikud eesmärgid, taktitundeliselt väljendada kaua tagasi hoitud mõtteid ja tundeid ja üllatada kedagi, keda armastate suurel ja mõjuval viisil.
Astroloog Salvador Russo
Tõlkinud Tiina Hoel
Just! Viimaste päevade sündmused näitavad, et täpselt nii on. Mu vaimsusega toimuv eeldab kehalist klaarumist. Ja me teeme seda koos Jaanikaga.
„Kaeme siis jooksvalt kolmapäeval.
No mina lähen kohvriga reisile ja Oona ranitsaga kooli!:))
Ehk et Oona on ju tegelikult harjunud, et hell ja hoolitsev Emps on lisaks Emmeks- olemisele veel ka naine, tervendaja, sõber, kallim, seikleja…ja kõige rohkem ikkagi emme, kes lihtsalt vahepeal ütleb ALEPH! JA läheb…
Tema aga jääb vanaisaga ja tädi Kataga, kes aitab kooliasjadel silma peal hoida!
Kas oled sa lugenud Coelho “Alephit”…mul tõmbas see täiega katuse sõitma just sellesama Tenerife reisiga seoses. Eile õhtul nihkus isiklik katus kohalt ja Lugu läks täiega käima. Hirm on, suisa surmahirm aga just seepärast tuleb minna ja tantsida see tants, mis mind aastasadade eest inkvisisatsiooni korras tuleriidale või taputeibasse viis, nüüd loodetavasti tuleriidalt ehk teiba otsast tagasi vabadusse kannab …Päikesetants!:)))
Midagi juhuslikku siin alli taiva all äi pole mette!:)
Päevakallidega rongilelippaja
Kuhu te ometi kõik sõidate? Tom lendas. Vernek on ära. Jaanika kobab kohvriga oma päikesetantsude poole. Mina ei taha mitte kuhugi sõita. Kodus on õige. Kodus peab olema. Kodu kaitseb mind ja mina oma karja – ja hommikul nõudis Indiisu, et tooksin ta lõunast KOJU.
Nagu hõiskab ka Lia Ylimäki: „Väga huvitav aeg on praegu!!! Kopin Tähetarkusest 🙂
Oodake absoluutselt ebatavalisi, elumuutvaid sündmusi toimumas 28. septembri ja 1. oktoobri vahel.
Peale 161 päeva retrograadset liikumist pöördus Pluuto 18. septembril taas oma orbiidil Kaljukitse sodiaagimärgis otseks. Vaimne sõda planeet Maa pärast alustab uut peatükki, milles pidev võimu uuristamine viib tumedad jõud uude paradigmasse, kus kurjuse laastav kaotus ja lüüasaamine muutuvad niisama tavapäraseks kui päikesetõus. Kohustus vastust anda eksisteerib kõigi ja kõige jaoks kõikidel tasanditel. Pluuto vastupandamatu jõud tungib edasi, et veelgi rohkem meie armastatud planeeti puhastada.
Pluuto retrograadse liikumise ajal nägime me kurjuse suuri paljastusi, mis tõid kaasa enneolematud teadlikkuse ja ühtekuuluvuse tasandid nende seas, kes on teadlikult või alateadlikult jumalaga joondunud. Need paljastused on kaasa toonud pöördeid isiklikul ja kollektiivsel tasandil, mis jätkavad kasvamist ja muutuvad lõpuks suurteks võitudeks kõikidel meie elu tasanditel. Aja jooksul paljastuvad tumedad indiviidid, organisatsioonid ja nende salaplaanid.
Isiklikul tasandil on Pluuto meid proovile pannud mitmel ekstreemsel, psühholoogiliselt intensiivsel viisil. Mõned on pidanud võitlema pahatahtlikkuse, surma, kaotuse, trauma, ranguse ja kurnavate sisemiste häiretega. Mitmeid meist on pidanud oma elust kõrvaldama asju, millele nüüd tagasi vaadates näeme, et nad olid oma loomult kahjulikud ja hävitavad. Nüüd, kui Pluuto jätkab oma teekonda otseorbiidil, hakkavad jumala inimesed nautima kõikehõlmavat tervenemist ja jõustamist, mis võimaldab neil uues arenevas maailmas edasi liikuda.
Neid ridu lugedes tunnevad paljud meist ennast elu suurel ristteel olevat. Kasvab intuitiivne tunne, et algamas on uus peatükk elus. Pluuto orbiidi muutus koos aktiivse Marsi mõjuga Skorpionis ja Saturni peatse lahkumisega Kaalude sodiaagimärgist kombineeruvad energeetiliselt ja annavad meile teada, et praegu on aeg julgelt ennast kehtestada ja võtta vastu kõik muutused, mis on vajalikud, et elada vaimselt ja materiaalselt edukat elu.
Oodake absoluutselt ebatavalisi, elumuutvaid sündmusi toimumas 28. septembri ja 1. oktoobri vahel, mis valmistavad ette Saturni sisenemise Skorpioni sodiaagimärki 5. oktoobril. Nende sündmuste olemus peegeldab iga inimese vibratsiooni kui kosmose kõrgemat seadust, mis on sama objektiivne kui gravitatsioon.
Astroloog Salvador Russo
Tõlkinud Tiina Hoel
Laudaelu ümberkorralduse tegime koos Aarega. Minniga koos hobuste talitamine oli nii ütlemata mõnus. Õhtusöögi ajaks saabus Amy Mürka koos Sandraga. Nad on kolm nädalat üht mära lappinud, kes kohe pärast ostu treikus jala lõhkus ja verebasseinist siiski elule aidati. Hoidku taevas teda – ja tüdrukute sportlikke lootusi.
Lootsin õhtuseid Saladusi ja Meeleheitel koduperenaisi vaadates FB sajakonna liig-sõbra võrra puhastada, et tõelised asemele kinnitada – aga olin liiga väsinud.
Täna veame Kodilast vilja. Klõbistame kättemaksukontoris ja imetleme päikest. Ma loodan, et head lugejad arvavad sama, mida mina – Friida kirjutatakse keha i-ga – Frida näeb välja mida-mida. Aga seda. Head raamatut 😀