28. august 2012
Energiavampiir on kiskja, kes tahes või tahtmata kurnab teisi enda ümber, võttes neilt energiat. Mis on energiavampiirlus, kuidas seda ära tunda ja selle vastu võidelda? Oma kogemusest pajatavad kaks naisterahvast.
Kindlasti on paljud tundnud teise inimese läheduses energia kadumist ja väsimuse teket. Mõnega lihtsalt ei tekigi positiivset sidet ning temaga suhelda on äärmiselt ebameeldiv ja kurnav. Saa tuttavaks – Sinu vestluskaaslane võib olla energiavampiir!
Energiavampiir on inimene, kelle enda loomulik energiaringe auraväljas on häiritud ülemäärase karmakoorma tõttu, ning kes imeb teistelt inimestelt või ka loomadelt energiat, et parandada enesetunnet ja vältida koguni surma.
Ühtedele on energiavampiir manguv ja abivajav sabasjõlkuja, teisele tige ja agressiivne väljavihastaja, kes kogub Sinu poolt välja paisatud viha energiat. Vampiir on oma ohvriga telepaatilisel teel pidevas ühenduses ja suudab ta nii ära kurnata, et inimene kaotab jõu ning sureb lõpuks. Kahjuks saab vampiir rahuldust ainult ajutiselt, mis tähendab, et ta ründab üha uuesti ja uuesti. Korduvatel rünnakutel võib olla ohvrile äärmiselt kahjulik mõju.
Kuidas vampiiri ära tunda
Vampirism on tahtlik või tahtmatu tungimine teise inimese energiasüsteemi ja sealt energia võtmine. Esimesed tunnusmärgid taoliste omadustega inimese läheduses viibides on nõrkus, südame pekslemine, jõu kadumine, sageli vaevavad uneprobleemid. Energiavampiiri ohvriks võib langeda kes iganes. Peavalu ja nõrkus ilmnevad kohtumise järel esimese viie minuti või tunni jooksul. Vampiiril on tavaliselt ka nn raske pilk.
Lisaks füüsilistele tundmustele on reetlik ka vampiiri käitumine. On kaks käitumismudelit: esimesel juhul tuleb ta juurde, on manguv. Hale kräunumine kostub kogu aeg, peaasi, et saaks ohvri lähedal olla. Ohver laseb ta ligi ja vampiir klammerdub. Teisel juhtumil püüab vampiir ohvrit vihastada. Vihaga tõmbub inimese energiaväli kokku, muutub nõrgemaks ning nii pääseb ta ligi.
Tihtipeale ilmnevad kokkupuuted energiavampiiridega just tööl, sest kolleege paraku valida ei saa. Ikka juhtub sekka mõni, kes vastukarva on. Kui töötajad peavad jagama küllaltki väikest tuba ja on päevast päeva ninapidi koos, rikutakse üksteise personaalset ruumi ja pinged tekivad kergesti. Energiavampiirid ei teegi mõnikord midagi erilist, kuid nad on sageli ise pinges. Pinge aga on nakkav. Me võtame läbi tajuprotsesside selle omaks ja pingestume ka ise.
Probleemi saab lahendada vaid iseendaga tegeledes. Ära vaata pingetekitajale sügavalt silma, sest silmade kaudu vahetatakse energiat ja infot. Kujuta ette, et teie vahel on pleksiklaas (halvasti läbipaistev klaas).
Kõige parem on end hommikuti kaitse alla panna. Neil, kes vampiiri pelgavad, tuleb säilitada külma verd. Moodustada enda ja vampiiri vahele näiteks kujuteldav peegel, mati poolega enda, peegeldava poolega vastase suunas.
Vampiir tegutseb oma nõrkuse ajendil
Töökaaslase vampiirluse ohvrina tunneb ennast reklaamivaldkonnas töötav Anna (nimi muudetud). Anna sõnul vajab energiavampiir konkreetset ohvrit. Energiaimejal endal Anna teada erilisi võimeid pole; nad tegutsevad tulenevalt nõrkusest, mitte tugevusest. Nad ei ole hukatusele määratud kurjuseolendid. Ohvri jaoks toob rünnak alati kaasa terve rea vaimseid ja füüsilisi tagajärgi. “Tean, et minu valud rinnus on just sellest, füüsiline valu,” teab Anna. Kui vampiir ei leia rahuldust, võib tal tekkida pettumus, viha, hirm ja ta võib isegi vägivaldseks muutuda.
Anna ohkab veidi kergendatult, sest õnneks on nüüdseks olemas võtted, millega sisemist energiasüsteemi vampiirlusega harjutada. “Seda aga ei suuda kõik, ka mina mitte! Olenemata sellest, et ka minul on peale vaimse, füüsilise ja hingelise komponendi ka sisseehitatud energeetilise kaitse potentsiaal, millel on võime tagasi tõrjuda energiavampe,” seletab Anna. Ta lisab, et see toimib vaid juhul, kui meie sisemised energiakanalid on lahti ja puhtad.
“Minul nad seda ei ole, sest olen lapsepõlves väga palju üle elanud, lisaks veel tütre, isa, ema, vendade, onude, tädide, vanaisa ja vanaemade surma,” on Anna kõigest üsna kurnatud.
Oma kogemusele tuginedes pajatab ta, et vampiir lähenes talle algul sõbralikult, et välja uurida, kui tugev või nõrk ta on. “Lipitses, tundis kaasa, samas tundis, et ohver ongi nõrk ja peale seda see kõik algas,” meenutab Anna.
Taolise akti tagajärg ongi see, et ohver on valitud. Vampiir haarab energiat ja ohver, antud olukorras Anna, peab seda hakkama ära andma. “See kogemus on niivõrd kurnav, rohked peavalud, imeb täiesti tühjaks. Kaasneb veel südamekloppimine, õhupuudus ja isegi tugevad rütmihäired. See kõik on viinud mind paariks kuuks haiguslehele, isegi haiglasse lõpututele uuringutele, kuid vastust ei leitagi,” räägib Anna. Kui algul aitas teda avatud aken ja rahustid, siis enam seegi mitte ning päevast päeva olukord halveneb.
Kompenseerib enda vigu
Anna kirjeldatud energiavampiir peab end teistest alati paremaks, kuid alatihti seisab ta ise üpris nõrkadel jalgadel. Tunnustusavaladus sunnib sellist vampiiri oma saavutusi üle hindama ning teiste omi kas halvustama või koguni enda nimele kirjutama. Tööl on taoline energiavampiir Anna kirjeldusel alati otsustaja rollis. “Organiseerimaks üritusi, kuhu muidugi ei kuulu tema silmis ta ohver,” lisab Anna.
Inimtüübina on energiavampiirid enamasti ebausaldusväärsed, põlastavad, enesekesksed ja omakasupüüdlikud. Taktitute inimestena ei kohku nad tagasi teiste ärakasutamise ees, et saavutada oma eesmärke. Suhetes teistega on Anna energia tarvitaja võimukas, kolleegide ja ka ülemuste suhtes umbusklik, mida väljendab ülepingutatud dokumenteerimisnõue. “Isegi kõige väiksemad asjad tuleb dokumenteerida. “Pane kirja,” kamandab kogu aeg, tahab olla suur õpetlane,” kirjeldab Anna.
Energiavampiiridele meeldib veel reageerida oma terviklikkuse puudumisele, pannes teiste terviklikkuse kahtluse alla. Nartsissistliku vampiiri paranemisväljavaated on kesised.
Teisi aidates ootavad nad alati midagi vastu, sageli kiites ja meelitades, et endale plusspunkte teenida. Pealtnäha on tegu usaldusväärsete ja siiraste inimestega, kes on pealispinna all tegelikult ebausaldusväärsed ja enesekesksed. Kui see neile kasulik on, ei kahtle nad kunagi teisi petmast. “Korduvatel rünnakutel olen veel tundnud tugevat hirmutunnet ja depressiooni, unehäireid – magan ammu ainult unerohuga. Esinevad keskendumisraskused, hajameelsus, ärrituvus ja saamatustunne ning huvikaotus igapäevaste asjade, ka minu lemmiktöö vastu!” ohkab Anna.
Vampiirlusele tuleb varakult jälile saada
Rünnakuga kaasneb Anna sõnul ka suukuivus ja kibe maitse, kerge kumin kõrvades, näo ja kaela punetus. “Seda kõike mul varem ei olnud! Olen kuulnud, et nendega võitlemiseks on ka igasuguseid harjutusi: lõdvestumine, hingamisharjutused, sõrmede kokkupõimimine. Kuna ma olen tänu oma üleelamistele nõrk, siis see minu puhul ei aita, ainult leevendab natuke,” ütleb Anna.
Tema sõnul näevad ta töökaaslased, mis toimub, kuid ei sekku. “Tuleb jälle uus ohver ning vana peab lahkuma, kuna ta on energiast tühjaks imetud,” kardab Anna. “Kogu kollektiiv räägib tema tegudest sosinal kuluaarides ja nurgatagustes, kõik on väga õnnelikud, naeratavad, sest nemad ei ole hetkel selle inimese ohvrid,” seletab ohvri rollis olev Anna. Ta räägib, et nende väikesest ja armsast töökollektiivist on lahkunud paljud, kes on olnud selle energiavampiiri ohvrid – kokku 4 kuni 6 inimest. “Mõned neist ei astu enam kunagi üle selle ukse läve, sest see mälestus on nii hirmutav, see inimene ja tema silmavaade. Tema aga oli, on ja jääb.”
Annagi plaanib oma praegusest töökohast varsti lahkuda, sest tema haigus või lausa surm annaks vampiirile energiat. “Ta ju leiab kohe uue, kelles on palju, palju energiat, mida minul kahjuks ammu napib! See naer ja hääl jääb kumisema veel aastateks minu kõrvu enne, kui ma taastun,” on Anna meeleheitel. “Hoiatan teid, kallid kolleegid ja inimesed üldse: katsuge ära tunda see inimene enne, kui on hilja! Sellise olukorraga pikalt leppida ei tohi, sest see lõpeb teile traagiliselt! Mul on siiralt kahju, sest ma väga armastan oma tööd!” sõnab Anna.
Selle asutuse reklaamiosakonna kolm inimest söövad juba Anna sõnul antidepressante, mis peaks tema meelest nii mõndagi ütlema seal pesitseva energiavampiiri teovõime kohta.
Ametnikuna töötav Kaia jagas samuti oma kogemust veidi lihtsamat vormi energiavampiiriga.
Pean tööl 12 tundi järjest ühe inimesega kitsas ruumis koos olema. Tal on halb komme pidevalt rääkida: alustab ühe teemaga ja läheb täiesti umbes – ilma eelmist teemat lõpetamata – üle järgmisele. Vaikust ei ole, vaid pidev jutt sellest, kui kehv ja raske elu tal on. Pea läheb paksuks ja hakkab valutama, mõtled ainult, et jääks ta juba vait. Ma olen lõpuks täiesti tühi, nagu tühjaks imetud.
Talle on tähtis, et ta saaks hingelt kõik ära rääkida. Oma küsimustele ootab ta alati kindlat vastust ja ei lõpeta enne, kui on välja pigistanud selle, mida kuulda soovib.
Olukorda püüan vältida arvutis oma asjadega tegeledes ja talle võimalikult napisõnaliselt vastates, väldin talle otsa vaatamist.
Mõnikord ta ei tahagi vastuseid kuulda, vaid lihtsalt lõpmatult rääkida. Ta tahab, et ma teda kuuleks, aga teda ei huvita minu vaatenurk asjale.
Ma arvan, et ta ise oma omadusest kindlasti aru ei saa ega teadvusta seda enesele. Kui ta enda asjadest räägib, siis seda enam ta elavneb ja kordab end pidevalt. See väsitab omakorda tohutult.
Töötades pidevalt ülemäärase pinge tingimustes, peab endalt küsima, mis on selle hind. Mida ma endast annan, et selle kõigega toime tulla? Vastutus pere ees sunnib pingutama, karjääriredelil edasi rühkima. Kui aga koju jõudes ei suuda lastega suhelda ja oled rampväsinud – kas see pole mitte liiga kallis hind?
Meil on valida: kas vahetame töö pingevabama vastu või õpime pingetega toime tulema. Pingest vabanemist tasub õppida, sest kaotada pole midagi, võita aga väga palju!
Allikas: http://www.femme.ee/aktiivne/suhted/5204?P=2
Artikli jaoks on leitud materjali Joe H. Slate raamatust “Energiavampiirid” ning portaalist sekretar.ee.