24. august 2012
24.august
Smolnõi! Nii, nagu mul on viimasel ajal kombeks mõõta kilomeetreid ja liitreid – Soone-Alu on 12 km, ESPAKi poest Alusse on 3 minutit, pärast bensutulukese vilkumahakkamist saab Mitsupitsuga sõita veel… hehee, täna saan teada, kanistri võtan igaks juhuks kaasa, kui poistele tööle järele lähen – nii rehkendasin kokku, et ka head-halvad kirjad on täpselt 1:1 tasakaalus.
Monza hommikune kiri oli armas ja toetav. Üks Hotabõtš, keda olen korduvalt blokkinud ja kes sellest hoolimata ikka läbi imbub, tasakaalustas hobuemanda verbaalpatsutuse oma kätsatusega – talled on intelligentsete nägudega, aga pildil olev kolmas rikub nagunii kõik ära – kusjuures tema rahvas on põlised lambakasvatajad ja võiks ometi teada, mis värk noorte jääradega on… Meeldivale vestlusega Gretaga sekundeeris ühe päevaraamatulugeja kriitika, et nii intensiivse elu jälgimine väsitab tema ära. Kerli rõõm Jaanikaga kohtumise üle ning Jaanika reipad kirjad said parlanksi ootuspäraste sõimlustega kahest liigagi tuttavast ja ennast aina kordavast torust korraga. Aina samad skeemid – kohtume illusoorsete teekaaslastega, kolime kokku, naerame-laulame-tegutseme, näilane väsib ja varjub voodisse-arvutisse-haigustesse, Soone Saara müttab üksi ja mossitab, illusionist leiab, et on ahistatud-orjastatud, virutab kuradi Katjale kõik pakutu-kingitu näkku, põgeneb ja kakleb, paljastab ja sajatab. Alati. Kuande? Ei, gling-gling-rrrrauh! Tahaksin seda bengali mantrat linti saada. Simonal ilmselt on. Avesta ennustas sedasi:
„Laupäeval võib taevas näha poolkuud ja nüüd kasvatab see end jõudsalt ümaramaks, kuni reedel saabub täiskuu ja kuuketas on jälle täiuslik. Praegu on aktiivne kasvava kuu periood. Ära anna järele negatiivsetele mõtetele ja ära luba endal süveneda oma vigadesse ega ebaõnnestumistesse. Aegajalt on normaalne oma minevikust mõelda, kuid praegu on aeg keskenduda tulevikule ja sellele, mida saad ja tahad teha. Ära sea sihte liiga madalale. Mõtle täpselt järele, mida tegelikult teha tahaksid ja püüa veelgi enamat. Vajadusel saad oma eesmärke hiljem täpsustada. Emotsionaalses plaanis tunned end survest vabanenuna ja tervise koha pealt peaks ka energiat jaguma. Praeguses kuu faasis toimub organismi laienemine ja parim on läbi viia protseduure, mis seotud organite, eriti maksa puhastamisega. Nahahoolduses väldi äärmusi. Laupäeval liigub Kuu endiselt Amburi tähemärgis, mis muudab haavatavaks maksa ja vaagnapiirkonna. Aktiivselt töötavad sel ajal kopsud, mistõttu on kasulik teha hingamisharjutusi. Pühapäeva õhtul kella viie paiku liigub Kuu Kaljukitse tähemärki. Sel ajal pole hea teha rasket tööd ega koormata oma liigeseid. Kasulik on hoolitseda naha puhtuse ja pehmuse eest. Teisipäeva õhtul kella poole üheksa paiku liigub Kuu Veevalaja tähemärki ja see on soodne aeg kõigiks veeprotseduurideks. Reede varajastel tundidel liigub Kuu Kaladesse ning sel ajal pole hea tarvitada palju vedelikke.“
Nii, nüüd, kus tänane esimene tekst kirjutatud-asjaosalistele saadetud, müttame lastega mõned tunnid lammutusprahi hunnikus – ja siis tuleb õhtupoolikuna tekst. ..
Ups! Enne tuli telefonikõne produtsent Tiina Laura Kimmelilt – kiire kommentaar Omakohtule, paluks. Mis seal ikka. Keset seda, kui olime lastega lammutusprahis müttamisega umbes poole peal, saabus operaator Veiko – sama muhe mees, kelle ja Stella K Wadowskyga koos ülitöise-mõnusa päeva veetsime. Õunaaias müdistavad hobud ja koerad ja kassid ja lapsed rõõmustasid tema üle – Bohema püherdas end vahetult enne salvestust üdini mudaseks, Elsa ja Bella turnisid mul seljas, Minni üritas Veikoga koos filmida, Aleksander hüppas ja sehkendas… Aga jutt sai räägitud ja jälle teles oldud. Kes lööb mu selle eest risti, et nõustusin telksus pärast oma südametilkade jama rääkima, et mu meelest ei oska eestlased juua, madaldavad end juues depressiivseks, ületavad reeglina piiri ja pärast annab kõike kaotatut tagasi teenida, ületöötanud ja väsinud inimene on ohtlikum kui poolepromilline, ent null on siinses kliimavöötmes ja stressirahva seas igal juhul õigem kui libastumisele meelitav pluss positiiv. Kes ristitab mu selle eest, et ka siin metsas elades pidevalt telesse ja kollasesse satun.
Uue nädala Kroonikas saab üpris üliväga õudsel kombel oldud. Gurude soovitatud Viie Tantsu alandusefaas enne korrastumist tuleb kätte minu tahtmata – kusjuures ses mõttes on tegemist rekordiga, et mitte ainuski Soomest jäädvustatud lause ei vasta tõele. Rekord. Saavutus seegi. Esmaspäeval ilmub alljärgnev madalmadalmadal nääklus:
Kati kempleb lahutuse ja raha pärast
Lootus,
et mullu abiellunud Kati Saara Vatmann (45) ja Tarmo Arumets (46) veel ühise
keele leiavad, on kustunud! Kati soovib mehest vabaneda, Tarmo aga ei tahtvat
lahutusest kuuldagi. Väidetavalt tüütab Tarmo Katit solvavate sõnumite ja
telefonikõnedega, aga – Tarmo sõnul on sõnumineerijaks hoopis Kati, kes nõuab
ka suurt rahasummat, ligi 4000 eurot!
«Jumala
ees on minu sotid selged, perebüroo külastus ei muuda midagi,» sõnab Kati, kes
ammutab tuge Eesti võimsamatelt nõidadelt. Kati arvab, et Soomes töötav Tarmo
ei anna talle lahutust sellepärast, et sealt naastes pole tal kuskile minna.
Arumets läks võõrsile, et perele elatist teenida, kuid on nüüd Kati sõnul
veelgi suuremas rahahädas! «Tarmo on kogu rahanatukese töökohavahetuste,
kolimiste ja mõnuainete peale ära kulutanud! Ta on lubadusi nii mulle, lastele
kui loomadele nii ohtralt jaganud, et mitu looma oleks selles lubadustemeres
peaaegu uppunud.»
Tarmo ei mõista, miks Kati tema
Soomes viibimist joomiseks nimetab. «Võin tööandjalt paberi küsida, et siin
tõepoolest viibin, töölt ei viili ja rabelen,» ütleb ta. «Ma parem ei räägi,
mis sõnumeid ja tekste tema mulle saadab.»
Tarmo sõnul tahab Kati tõesti
lahutust, samas ei kirjutavat naine paberitele alla enne, kui mehele antud
võlad on talle tagasi makstud. «Ta tahab 3000-4000 eurot,» ütleb Arumets. «Ma
ei saa aru, kust sellised summad tulnud on, aga okei. Käisin merel, tegin tööd.
Andsin talle 1000, ja jälle 1000 eurot. Sellest ei tehta kuskil kõssugi!
Tahtsin endale perekonda, tahtsin naist kõrvale. Poleks uskunud, et meie suhe
sellised pöörded võtab!»
Et selle teemaga rohkem meie päevaraamatut mitte sodida, olgu vaid öeldud, et Madeira laevalt, kust end kahe nädalaga maha joodi, pillati autosse laiali 700 – mis kõik läks telefoniarveteks, kuna laev oli vene vetes ja EMT tariifid nii rajud, et hea firma pidas vajalikuks mulle helistada ja öelda, et keegi maniakk on mu firma ühe telefoninumbriga kosmilise arve teinud – kinni panime selle numbri, aga hilja. Norrast naabrinaise autosse kaotatud mõnisada läks G4Silt mõttetult tellitud-paigaldatud-mahavõetud kaamerate maksmiseks ja selle auto sissemaksuks-vormistamiseks-kindlustuseks, millel ratas Kaerepere poe kõrval alt ära tuli. Inglismaalt potipesutöölt toodud mõnisada läks ta enese võlgade maksmiseks. Ja Soome-mineku eel piletite-litsentside-koolituste-jne-jne maksmiseks tuli laenu võtta, tema esimesel sealolekukuul aina rahasüste teha. Vottakvot. Nii, nüüd on nii elulise tarkuse, siinse klaarimise kui naiseliku kavaluse mõttes nii madalal ära käidud kui veel võimalik. Kopin siia, mida võinuks Kroonikas avaldada, kui kuidagi teisiti ei saa – ja teisiti ei saa – ja kõrgemal kui madalal näe siinkohal ka ei saa. Keissi klõusimiseks minu vastused nende küsimustele:
– Mis Sinu ja Tarmo elus hetkel toimub?
Kogu planeedi Maa elus toimub alates 8. augustist
ülemineku vibratsiooni ankurdumine. Sellises energias, nagu augusti alguses
olime, astumegi vastu nii sügisese pööripäevaga algavatele massiivsetele
transformeerumistele kui talvisel pööripäeval ees ootavale Värava läbimisele.
Kogu minu sõpruskonna – suures osas koosneb see valgustöötajate üha tihenevast
võrgustikust – jaoks on oluline kõrgemate vibratsioonide saavutamine ja
säilitamine. Nii nagu teistel meie seast, on ka minul vaja sel tormilisel
ajajärgul ületada isiklikud barjäärid ja lahendada väga tõsised ülesanded. Mida
karmimad ülesanded, seda tulisem puhtakspõlemine. Ses mõttes pean kõigile
saatanlikele kiusajatele südamest tänulik olema. Aga väga keeruline on tänulik
olla, kui näiteks praegu peaksin kirjutama ajakirjale Naised üht tihedat
olemuslugu, aga olen vaatamata kihvtidele kohtumistele, rituaalidele,
kontsertidele, etendustele ja seanssidele, millega meie elu on täidetud, rajus
migreenis. Sest päevad otsa ründavad mind smsid ja e-kirjad, mis imevad
uskumatu vampiiriväega mind tühjaks. Kohusetunne sunnib vaatamata sellele, et
mind tõmmatakse halastamatult kuivaks, töötama – elatan ju kogu meie talu ja
pere – ja tagajärjeks ongi kole peavalu ja mu elu esimene, järeleandmatu
allergia. püüan laste ja loomade eest varjata, kui väga see kaug-ahistamine
piinab, loomulikult nad tajuvad, et emmele tehakse liiga.
– Mida Tarmo Soomes teeb?
Ma ei tea. Käisin juuli lõpus põhjarindel. Viit-kuut
lugu tegemas – tänu sõbratarile Kertu Randverile, kes andis mulle oma
Fordi-rääbise, millega tuhatkond kilomeetrit katsin ning palju
ilusaid-tegusaid-pühendunud inimesi nägin. Külastasin Loviisa-lähistel metsas
asulas, mis meenutab muide Palamuset – ka T-d. Elas kolimismeeleolus, seegi
töökoht end ammendanud, kõik teised inimesed selles süüdi, et talle seal ei
sobinud, palk oli vale, tingimused polnud tema väärilised – täpselt nii, nagu
alates eelmisest aastast kõik läbi proovitud välissööstud. Kõik mu laste arvel
– seega nende tagant varastatud.
Just arutasime siin šamaanidest sõpradega, kui ohtlik
on teise dimensiooni inimesele tutvustada viienda dimensiooni
tekste-riitusi-vibratsioone – need äratavad koletise. Ehk siis ego, kes hakkab
veel madalamas võnkes teisi süüdistama-sõimama-ähvardama, muutub suisa
skisoidseks ja kukub esimesse dimensiooni. Õpetlik. Aga kohutav. Kuni mind
hirmutab sedasorti mitmestunud agressioon, seosetu sõim ja ähvardused, ma neid
mõistagi ka ligi tõmban – ja nii oma väikest punast telefoni kui läpakanunnut
kardan. Kusjuures ma pelgan ka neid piinlikke hetki, mil põhjarindelt smsitud
ühele valele järgneb poole tunni pärast teine, mis räägib esimesele risti vastu
– jube alandav ju. Üks oluline põhjus tõtt rääkida on see, et siis ei pea mälu
ja energiat raiskama valede meeles pidamisele. Kui inimesel puuduvad mõlemad –
nii mõistus kui jõud – oleks eriti oluline seda kasinat, mis Loojalt saadud või
mis pärast pöörast raiskamist alles jäänud, säästa ja veidigi inimlaadsele
rajale kanaliseerida.
Niisiis – kuna mul pole põhjust ühtki legendi uskuda –
ma tõesti ei tea.
– Kuuldukse ei anna ta Sulle ka
abielulahutust, mida soovid. Miks?
Tal on hirm, et siis
pole tal pärast põhjarindel ringi sumamist naasta kuhugi, kus teda ülal
peetakse. Teiseks peaks selleks soorituseks kuuajase vahega kaks korda kainena
Eestisse sattuma. Kolmandaks ruulib teatud võngete juures trots ja omandikirg,
nii et isend ei saa ise ka oma tungidest päriselt aru.
Jumala ees on minu
sotid selged, perbüroo külastus ei muuda enam midagi. Aga juriidiliselt peab
mõistlik indiviid end kõigest labiilsest ja süüdimatust distantseerima ja
blokkima. Energeetiliselt ammugi. Kusjuures me oleme mu valgustöölistest
sõpruskonnaga juba üsna nõutud – mida rohkem tegeleme ja blokime, seda vintskem
on vastupanu. Keset ooperit ja väelaule – alati trahhatab mõni koiniv sms, mis
paneb kannatuse ja tasakaalu pööraste pööretega proovile.
– Kirjutad oma kodulehel, et ta on Sulle
võlgu suuri summasid… Mille jaoks ta raha vajas? Millega ta end vabandab, et
tagasi ei maksa?
Ei vabandagi.
Perepea, kes läks võõrsile pere elatamiseks teenima, on loodetust kordi
kesisema palga lõputute töökohavahetuste-kolimiste-mõnuainete peale ära
kulutanud. Kõnealune mõni tuhat on kogunenud kõikvõimalike koolituste,
litsentside, passide, proovipäevadele sõitude, välismaavahet kurseerimise ja
muu taolise pädematu sodimise peale, mille ta ise reastas ja välja arvutas – ja
siis unustas. Kui kokku liita kõik süüdimatud ostud-rendid-investeeringud,
tuleb summa tegelikult kordi suurem. Ent kõik, mida saab raha eest, on
teatavasti odavalt saadud – karm kool kogu meie perele ja talule näiteks…
Arvestades, et pean kodu, laste ja loomade nimel kõik tagasi ja edasi teenima,
ongi topelt-kuritegelik mind oma lakkamatu ahistamisega tühjendada ja raisata.
– Tarmo on pakkunud intervjuid ja “ähvardanud” paljastada Sinu
tõelise pale…
Oh kallis kolleeg, ma
peaksin praegu selle termineerunud taaga klattimise asemel kirjutama lugu
Artlandi valgustunud emandast, tahaksin lugeda Deepak Chopra, Maurice
Maeterlincki ja Kreet Rosina raamatut – aga minust oleks arutu jätta end
kaitsmata, kui leivaemad selleks nii lahke ettepaneku teevad. Nii artikleid kui
raamatuid kirjutades mõtlen ja tunnen ka ise nii mõndagi selgeks, nii et ju
seda sütelkõndi siin siis Looja arvates vaja on. Mu elust minema kimanud meeste
jaoks olen võimukas juudimutt, kes piinab kõik teised tööga surnuks. Enda
arvates olen vintske tibi, kes teeb hommikul kella viiest õhtul kella üheni
vaheldumisi erinevate tasandite töid ning vastutab omaloodud maailma eest, kuhu
miskipärast tavatsetakse räntsatada tarbima, kritiseerima ja süüdistama. Ma
muudkui neelan alla – ning kuni pakatan andmisvajadusest ja hirmust, et
võetakse vägisi, seni võetakse ka. Kuni seda probleemi lahendama ei õpi,
tantsin reha ees kaerajaani ja sõbrad kurvastavad sama jama abonementi kõrvalt
vaadates juba üsna väsinult…
– Kole
käitumine mehe poolt, kes alles hiljuti Sind oma Elu Armastuseks nimetas.
Mu kooliõde Carita
Vaikjärv sõnastas väga tabavalt Ukuaru Minna arukuse – ta ei nõudnud Akslilt
rohkem kui too lubas – ja oli õnnelik. Eks seegi mees tegi, mida suutis – mis
sa hing ikka teed, kui selles elus pole rohkem oskusi-andeid-haaret antud.
Ainus jamps, et neid lubadusi on nii mulle, lastele kui loomadele nii sõnaohtralt
jagatud, et mitu looma oleks selles lubadustemeres peaaegu uppunud – õnneks
elavad nüüd väga õigetes ja heades kodudes – ja lapsed on saanud huvitava
kogemuse sõnade ja tegude ja mehelikkuse tegelikest ja väärastunud
vahekordadest.
– Mis elu Sa täna Soonel elad ja kuidas
hakkama saad?
Pean üsna järjekindlalt www.aabramihobulausujad.ee Soone
talu päevaraamatut. Esiteks on sellele tekkinud tuhandeid lugejaid – ja ma
tean, kui tõsine ülesanne on läbi siira sõna, ausate kirjelduste, eneseiroonia
ja paraku kohatise virina, millele õnneks järgnevad hõisked, teekaaslasi
julgustada-lohutada-lõbustada. Kõik on siin ilmas kõigi ja kõigega seotud,
üleelamised ja kogemused, tunded ja mõtted on ka väga erinevatel inimestel
üllatavalt sarnased.
Meie perre kuulub minu Meistrist noorperenaine Maria
Indira, võimalikult sageli Soonel käivad teised lapsed – koos väimeeste ja
miniaga kõiki kokku esialgu kaheksa, ent ma loeksin oma sündiva lapselapse ka
üheksandana kenasti üles. Siis kolm hobust, poni ja eesel, kaks lehma ja kaks
kitse, kaks koera ja kaks siga, neli kassi ja kaksteist kana, varieeruv hulk
kihnu maalambaid – üle kahekümne ma seda karja kasvada ei lase.
Meiega elab juba kolmandat aastat tõsine töömees Aare,
kes oskab eranditult kõiki võimalikke ja võimatuid töid, käib tööpäeval
ehitustööl ja kõik kodused hetked veedab
tallis-laudas-ehitades-rajades-kohendades – ja kui ma olen tööreisidel, mida on
paratamatult üsna palju, teeb süüa, hoiab lapsi ja koduvaimu.
Päev näeb välja selline, et varahommikul kirjutan
päeva esimese teksti, siis ronin talli peale, kus Aare resideerib, ajan ta üles
– ja meil kulub hommikuseks talituseks veerand tundi. Mina toidan kogu jõugu,
tema lüpsab Tissu ja teeb endale tööle toidukarbi kaasa, sest tuppa tulles olen
ma juba arvutis – kirjad-arved-dokud-sünnipäevaõnnitlused tuleb enne laste
ärkamist ära korraldada. Siis tuleb päeva teine tekstikirjutamine, koos lastega
keskpäevane talitus… Täna panid sigudikud mu jalge vahelt jugama, õnneks
ehmatasid kitsed nad sulgu tagasi – aitäh! Kahe paiku heidan pärast laste
toitmist diivanile mõne teksti telge kirjutama-tunnetama või lugema – ja ärkan
nelja ajal, et alustada teist samaväärset päeva. Uueks käivitumiseks on hea
puhtad pesud kokku lapata, majas koristusring teha, hobuste jaoks õunad kokku
korjata. Siis tulevad mehed töölt, söövad ja lähevad õue
lüpsma-ehitama-korraldama – mina ronin taas arvutisse kirjatööd tegema. Magama
jõuan enamasti ühe ajal. Ja kui just öösel mõnd rasket poegimist ei ole – äsja
just õnnestus pärast Don Giovanni etendust Pirita kloostris, mis oli mu venna
Lauri Vasara triumf, vetile helistades „telefoni teel“ käsi ute uterusse
libistada ja ristipõiki välja trügima asunud jäärajurakas õigeks keerata ja
ilmale aidata, nii et ellu jäid nii ema kui kaksikud poisid. Ma ka. Olin
põlvili maas, nutsin ja laulsin Tane Mahuta Maa-Ema laulu.
– Mida Sa abielust Tarmoga kõige rohkem õppisid?
Run, Saara, run! Õpin senimaani kurjast
vaimust vaevatu blokkimist ja püüan enam mitte jahmuda, kuis inimese iga sõna võib vale olla – ta eitab sedagi, et võttis lastelt ligi 70 eurot oma salalapikute ostmiseks, et suurustas, kui mitu korda ühe, mitu teise jeebiga kraavis käis… – ja mina õppisin tasapisi, visalt, aga valusalt enese säästmist kallite nimel. Ja iseenda väärtust
olen tänu kallitele ja sõpradele samuti teadvustanud. Aitäh, Margot ja Reet,
Tom ja Jane, Kerli ja Lauri, Raigo ja Eve, Heli ja Monica, Oona ja Jaanika,
Aare ja mu oma eriealised lapsed, Raissa ja Ndioba, Kertu ja Maido, Kalev ja
Amy ja te teised kõik, kes te nii uskumatult väsimatult ja ustavalt olemas
olete olnud – luban, et seekord õppisin ära. Ma nii väga tahan. Teie nimel saan
sellega hakkama ka. Ahoo!
*
Mu kallis guru võttis kogu selle öööööögi heatujuliselt kokku:
üleelatav!:) Ja ikkagi jään arvamuse juurde, et
kui kogud jõudu enese ja oma
kallikeste tarvis ning lõpetad igasuguse tema toitmise, siis
kurnad sa selle (energeetilise kiskja ) kõige kiiremini välja ja saad ise
rahulisena edasi minna. Las penid hauguvad – (Kati) karavan
läheb edasi!
endine täht, kes särav isiksus veel kõrges easki olnud, kuid
mitte kunagi polnud ta lubanud enese käest küsida oma vanuse
kohta.
ajakirjanik temaga intervjuud tegema. Mh küsinud ta taaskord madami
vanust: palun, kas te võite öelda, kui vana te olete?
60.
kulme ja öelnud: Huvitav, äsja tegime me intrvjuu teie pojaga, kes väitis,
et tema on 60!?
see paljastus teda põlvest nõrgaks ja ta vastas: No ja mis siis sellest:
Tal oma elu, mul oma elu!
erinevates, pisut absurdsetes situatsioonides vastata.
mõtetute süüdistuste osaliseks, olin shokeeritud ja meeleheitel aga aegapidi
näidati mulle kätte, miks need mustrid korduvad ehk et on
osiseid, kus tõesti tegemist mu enese nõrkade lülidega aga suur(em) osa lihtsalt
peegeldused ründaja enese varjudest jne.
rahu ja vastata:
sinu poolt vaadates nii ka on aga õnneks vaid Sinu poolt vaadates!
vaadates nii näib, siis vähemasti hetkel nii ka on aga õnneks vaid
tema poolt vaadates, mis ei tähenda, et nii on. Süüdimatu ju.
omas enesehaletsuses olles võrkukuduv ämblik
ja selles siplev kärbes samaaegselt ehk et lõpeb ilmselt asi
sellega, et ta ise ämblikuna imeb
oma kärbseks olemise ollusest elumahla välja
ja nii ta vaikselt hääbub, kui just kellegil pole tahtmist
minna ja ta sealt võrgust päästa eeldusel, et kärbes T seda
tahab ja ämblik T seda lubab!:))
saad, mida ma silmas pean.
et see sabathüpe läbi tule teha ja sellest nõiaringist end välja
kiskuda…Lõplikult!:)
Huuuuuuuuuuuuuuuuuuh!
Homme aga algab taas uus elu.
Absoluutselt parim võimalik päev indiaanipäevaks!
„Päikese päev on seotud üleminekuga uude kvaliteeti, vabanemisega mittevajalikust, uudsuse, avantüüride ja uute tegude algusega. Täna on võimalik saada varna – taevane õnnistus, mis lubab alustada elu puhtalt lehelt. Täna võib teha kõike – alustada uusi asju, tunda elust rõõmu, kutsuda külalisi, lõigata juukseid. See on kummaline päev, mil võib juhtuda imesid. Kestev kuutsükli 8.päev viitab südametunnistuse puhastamisele, sest see on patukahetsuse ja uuenemise päev. Kõik muu on teisejärguline. Veidi enne kella viit õhtul algab saatanlik nägemuste päev. Ära lase end eksitada, saatanlike energiate peamine eesmärk on tekitada hirmu, mille abil ohjad haarata. Rõhuv tunne rinnus näitab, et on vaja pöörduda mõne vaimse õpetaja või õpetuse poole, hästi mõjub ka palvete lugemine.“
Ja jumala pärast, ärge täna õhtul seent taguge ega falloslikke toite sööge 😀