23. august 2012
23.
Ikka veel. Täna hommikul leidsin padukas pladistamisi koeri toites taas ühe tillukese mürkrohelise plastmasskillu. Osakese talitamisämbrist, mille lõi kahe vodkaturismireisi vahel Soone talu külastades paari päevaga talutööde käes hullunud monster talvepakases lõdisevale koerale pähe tuhandeks killuks. Olen sellest saadik teadnud, et kiskjaliku raevu vari ei kao seni meie kodu kohalt, kui viimnegi kild on ära korjatud. Ikka veel leian mõne. Kaeva või see osa hoovist üles, raisk…
Kliima meie ilusal isamaal soosib aga seda, et kõik oleks Avesta kalendriga täna kooskõlas – juba eilsest õhtust saadik sajab nii totaalselt, et pole mingit võimalust mitte märjaks saada või kuiva jalaga pääseda:
„Päikese päev on pühendatud terviklikkusele ja tervisele ning inimhinge sügavustele ja ligimesearmastusele. Kasulik on teha külma vee protseduure, supelda ja end karastada. Taasta oma sisemine usk, seisa silmitsi oma kompleksidega ja tee enesele selgeks, kus on nende juured. Seda on kasulik teha voolava vee juures, sest kui oled leidnud algpõhjused, viib vesi need täna minema ja parandab haavad. Kuutsükli 6.päev sobib vaimseks ja sõnaliseks tööks. Kasulik on vaadata pilvi, kuulata meloodilisi helisid ja tegeleda lõhnaainetega. Ole kaasinimeste suhtes mõistev ja andestav. Veidi pärast kella kaht päeval algab kuutsükli 7.päev, mis annab sõnale erilise väe. Lubatud pole isegi hädavale.“
Ma tean kedagi, kelle Avesta põrgu täna neelab. Eile sattus kolmepidi valedeahel kaunisse resonantsi. Aleksander arvutas koos Margotiga kokku, kui palju tema kogutud rahast siin tegelikult termineeriti – mitte 30, vaid 57 eurot. Üks mu väga lähedane naine meenutas, millises meeletus mahus siin ühe keradega beibe võlgu ja arveid maksti ja soovitas konto väljavõtte saata kuhu vaja – eelistatavalt põhjarinde tegudemeestele. Mispeale sealsetest kaevikutest teatati, et meie laste arvelt osteti unistuste toidukoht. Õnneks on see jutt umbluu. Vastasel juhul meenutaks väga üht teist meest. Ta käivitas kirjastuse kõrval ametliku raamatumüügi kõrval oma ämblikuvõrgustiku, millega arvestuslikult paar miljonit eesti-raha-kadunukest kõrvale kantis. Kirjastaja lastel polnud just sel perioodil süüagi – varas ehitas endale häärberi ning vabal ajal otsis netiportaalidest selleks päevaks värskeid armukesi. Kui sellest imeilust arvamusloo kirjutasin, lubas ta kõik telgitagused paljastada. Ja ma ise seisan hetkel dilemma ees – õigemini tõlgendusküsimuse ees. Kui ise helistan ja talle töökaitseametist jutustan – sinna on kirja panna üheksa punkti, mis huvitavad ka muid instantse – olen ma siis samasugune nagu too varganäost hoorjääger? Aga ega ikka ei ole küll. Eile, kui lõpetasime viievägise transatöö – puhastasime aida luuserinna elutööst ehk siis saastast, mille lähedus päris kindlasti ka loomade söödale halvasti mõjus – vallandus puhastav padukas. Kergendus, mida Avesta tõlgendab:
„Kui satud vihma kätte või saad juhuslikult märjaks, vabaned haigustest. Kui jalad saavad märjaks, võtab keegi taevane sinu karma ja patud enda kanda.“
Tänan pakkumast, ma kannan ikka ise oma ihuliikmed ja panged – loodetavasti rohkem mitte jalas 😀 – ja töökad näpud arvutisse ka – kirjutamisel on üks kiire tellimustöö, kogutud materjalidest kaks viimast, misjärel raamatukäsikirjadesse sukeldun – lapsed korjavad vihmasabinas hobustele ja lammastele õunu. Loodetavasti jääb õhtuks sadu sedavõrd järele, et poisid ei pea lausvihmas hoovimaja uussündi vormistama – nad lubasid seda nüüd iga ilmaga teha, kuni korras on. Kooliaasta alguseks kindlasti. Jessjessjess, aitäh! Edasi on sedasi, et iga päev on aina puhtam ja parem – nüüd, kus migreen on järele andnud, jagan Valgusepesa Eve öeldut:
see üks hea näide mis tihti inimesi meist ja valgusetööst eemale hirmutab…ehk siis läbides mõne puhastuse tseremoonia võib see panna kehas tööle suure puhastuse ja tihti hakkab inimlik ego seda seostama meiega või siis kartes neid füüsilisi kogemusi, jõuavad punkti kus öeldakse et mulle pole seda vaja. elasin enne rahuliku inimese moodi elu ja midagi sellist hirmutavat ei olnud ja tihti soovitaksegi seda vana ja rahulikku elustiili tagasi, arusaamata et siis jääb ka see vana nende sisse alles. Loodan et tänaseks oled oma migreenist ülesaanud ja mõistnud et see oli sinu keha moodus lasta sellest vana energiast kehast lahti, et uus saaks tulla. Loomulikult loodan et see sind ära ei hirmutanud ja ikka püsti päi edasi soovid liikuda.
KUHU SIIS VEEL!?!?!?!?!? Avanti! Mida homseks lubatakse?
„Päikese päeva märksõna on surematus. Hea on tegeleda loominguliste ja loovate ettevõtmistega, mis sümboliseerivad elu jätkuvust. Hea päev armastuseks, viljastamiseks ja loomingulisteks ettevõtmisteks. Ellu võib viia projekte, mis olid eelnevalt läbi mõeldud. See on rõõmurikas, positiivne ja elujaatav päev. Ära seo end lubadustega, aga kui seda teed, pea nendest kinni. Hea on suhelda loodusvaimudega. Uusi asju alustada pole soovitav. Tuleb hoiduda igasugustest provokatsioonidest ja väljakutsetest, mis tulenevad kõrgendatud emotsionaalsusest- ole ettevaatlik partnerlussuhetes, sest esile võivad kerkida vanad ja lahendamata probleemid, täna need lahendust ei leia.“ Hästihästihästi.