09. juuli 2012
9.juuli
Eile hommikul, kui noorsugu veel igas toas nohinal magas ja mina mõnuga ja keskendunult loomi talitasin, saavutasin selle hõrgu siin-ja-praegu seisundi, mille poole kõik Rändajad pürgivad ja mida on tegelikult hullult raske saavutada – nagu kirjutab ka Indigo Tom oma peatselt valmivas raamatus – mina tean, sest mina toimetan – ja mina olen õnnelik ja tänulik – sest minul on noor ja positiivne, lootusrikas ja loov, edasipürgiv ja töökas elu majas.
Olen sellel foonil ise 20 aastat nooremaks muutunud ja mind ei väära vaost välja ka valed kirjad, valed ühendused, valed külalised…
Neid ikka esineb. Nädalalõpu tööküllus kurnas Soome saatkonda, nii et sealt saabus jälle bööurrviiksüää hilisemate vabandustega – aga kui mina oleksin selle üää juba enne sorritamist südamesse võtnud, oleks päev olnud rikutud. Mulle helistas keegi lätlanna ja otsis oma isa – valeühendus – ja keegi töölisnoor, kes ütles, et täna pean tema asemel tööle minema… okei siis… Lubatud elektroonika ja it-vusserdused on täiega alanud.
Ja kui ma tulin perele süüa toomast – püüdsin Kehtna poes säästu-pesuloputusvahendit nuusutada, see lirtsas mu kollasele seelikule ja lehkas nagu naftaliin, hakkasin südamest naerma, kaks ühes, värskendus ja koitõrje :D, ning riiulite tagant piilusid mind kohkunult Heili ja ristipoeg Olaf ja Heili küsis, kas Lenno müüks talle samasuguse vasika nagu mul ja ma aina naersin, pea kuklas ja meel helge… – nojaa, siis toidukotiga koju jõudes nägin juba eemalt, et keegid kakerdavad hobusekoplis ja hoiavad end minu kabjalise perekonna najal püsti. Volkar oli pargitud keset teed, nii et ma pidin läbi viimse heinahunniku hoovi sõitma. Lendasin nagu baabajagaa kollase saba lehvides – miskipärast kipubki selle seelikuga kaasnema alati mingi põhjus afekti sattuda – hobusekoplisse ja käratasin totaalses umbjoobes trio hobuste juurest minema. Neist kaks meest on kainetena täiesti muhedad vestluspartnerid – ainult et nad ei ole kunagi kained – ja purjooblitena ei saa nad millestki aru, üritavad majapidamisse sekkuda (eelmine kord viljakotte ja kärusid atakeerides) ega taipa enne ära minna kui ma kisama pistan.
Pistsin küll – üks, teistest pisut kainem, kelle nimi on üks jahutoode omastavas või osastavas käändes, ujus kuulekalt autoni. Loppi lakutud lõustaga blondiini krillis silm aitas temagi tuiataia volkari najale. Aga kolmas kõrsik, kes mu hoovimajja oma veidra elulaadiga neiud vahendas, ei saanud kuidagi eeslist lahti lastud. Tõstsin veel mõne detsibelli võrra oma seisukohavõttu – ja nägin silmanurgast, et minu noored olid aiaehituse ja trimmerdamise peatanud, täis valmidust appi tulla, kui Soone Saara hätta jääb.
Ega ei jäänud küll – kärkisin kakerdised autosse – kuni nad vaidlesid, kes sõidab ja auto uksi otsisid – päriselt ka! – sõimasid nad kahest kõrist mind. Et ma olen mandunud lits ja kui ma nende sõber pole, ei ole mul Kaereperese elu ja – öäk! Kes joomahaigeid oma õuele ja koplisse ei lase ja koos nendega end kaunil pühapäevasel keskpäeval käpuli ei kaani, on muidugi mandunud. Nii mandunud, et mu vihavärinad, südame pekslemine ja kaootiliselt ringi vihisevad mõtted-tunded taandusid ja normaliseerusid lausa üleinimlikult ruttu 😀
Avesta kalender ütles eile: „Päikese päev on pühendatud võitlusele kurjuse jõududega ja võidule nende üle. See päev on täis aktiivsust ja võitlust õigluse eest, mis ei anna midagi inimestele, kes melanhoolitsevad, nukrutsevad või laisklevad. Väga tähtis on täna võita endas kahtlused, olla aus ja kindlameelne. See on tõsine päev, seepärast ära raiska sõnu niisama. /-/ Tuleb vabaneda negatiivsetest emotsioonidest, kurjusest, õelusest ja närvilisusest. Kui inimene on puhas, puhastuvad sel päeval ka teda ümbritsevad inimesed. Väldi verd imevate putukate hammustusi…“
Täpselt! Nii otseses kui ülekantud tähenduses.
Praegusel äikeseperioodil avesteeritud tõdemus – näed välku – oled olnud kaasinimeste vastu liiga kõrk – käib paratamatult eranditult igaühe kohta meist – vaid pimedad ei näe, ent siiski tunnevad välku…
Väga hea märk on, kui näed kodust väljudes täis kottidega või ämbritega inimest, ütles Kai Tamme koostatud kalender – tal tuleb muide peagi varsti välja terve Avesta-raamat, mida toimetab mu sõber Inga – ja ma ei mäleta absoluutselt, keda ma poodi sõites teel üldse nägin…
Leiad metallesemeid – eriti teravaid – leiad lahenduse ka keerulistele probleemidele – näe, ja mina riisusin Mihkli maha võetud haljast eile vaistlikult täpselt õigest kohast kokku, leides maast lademes lahendusi – mitu metallist uksehinge, adradetaili, kõigil teravad detailid man!
Kui ennast haavad, ootab ees lahkumine lähedasest inimesest, kuid see tuleb sulle ainult kasuks. Seda tegin üsna õhtul – tõstes hobustele üle äsjaehitatud aia heina alla ja haljast peale, sain rammusa pinnu pöidlasse ja valasin suure tilga verd… Kui tuulehoog avab akna, ennustab see uue elu algust – jah, elutoa aken lendas mu selja taga mitu kordi avali.
Kui mõni terariist kukub maha ja jääb millessegi kinni, on karta erimeelsust ja riidu – hommikuse talituse ajal heitsin hangu nagu oda heina sisse kinni… ja käes, töllerdised õue peal kohe…
Soovitati käsitööd – ma õmblesingi Minnile ja endale seelikud -, metallitöö – poisid puselesidki kojameeste mootori, tagaluugi luku ja bensupaagi kaane hinge kallal, – parasiitide hävitamine – lubage tõlgendada igas mõttes… Tehtud.
Ehkki seesinane parasiitide hävitamine võttis iseenese hetkeks energeetiliselt hõredaks, sain järgmisel hetkel aru – ikkagi ning pärast parasiitide paraadi eriti olen õnnelik – väikese Elsa edusammud tuletasid seda meelde. Istusin pool tundi Elsa ja Mustriga – viimane saada olev must kutsikinna ütles, et tema nimi on Muster – ja imetlesin, kui nutikad, seltsivad, õppivad ja arenevad nad on.
Eile kogesin ka meditatsiooni mediteerimise teksti toimetades – see juhtus Tomi vastavasisulise peatüki juures. Vaikides töötamine ongi kui meditatsioon – mis tahes töö see on, vaimne või füüsiline, loov või mehhaaniline – meditatiivne keskendatus ja kõrvaliste mõtete vool peatub, kui on õnne töötada ilma, et keegi seda hõrku hetke oma plära, pisiasjade, pidetu podisemise ja ebakindlusest tingitud tigedusega lõhuks – kohutav on töötada, kõrval keegi, kes ise ei oska ja teisel ei lase – töö muutub kurnavaks ja vastikuks, kui sellega kaasneb lõputu alla ning siin-ja-praegust välja tirimise kaskaad – stopp!
Ehkki olen noorhärra Toomasega täiesti nõus, et kulg ja kogemused süvendavad tolerantsi, pean siiski täpsustama: mõistmine-tolerants haigetele inimestele ei laiene – olgu see jooma- või mõni muu meelehaigus.
Kassipoeg Süsi viis mu silmade puhkamiseks reisima – lükkas Minni toa aknalaualt alla vaasi teokarpidega, mille olen reisidelt toonud – korraks kihvatas, kui Hurghada, Pariis ja Rooma ilmutasid end korjatud ja tühjaks söödud karpidena, mis vedelesid läbisegi põrandal… Ent nende kokku kogumine oli nagu palvehelmeste sõrmitsemine.
Taustaks raadiouudised katastroofilistest üleujutustest Krasnodarski krais. Uppunud Novorossiisk tähendab minu jaoks linna, kus maandus lennuk, kui ema ja vanaemaga Gelendžikki sanatooriumisse sõitsime… Teine sanatooriumilinn põdura minu putitamiseks oli Anapa. Jaltas olin ema kõrval juba noore õide puhkeva neiuna – kes serbohorvaadi ehitajate käest pääses napilt neitsina. Nagu kirjas „Projektilaps Pärnust“ mõnedes mahlasemates absatsides.
Eile hilisõhtuks oli Tomi raamatust pool toimetatud. Koos Tomiga mittemõeldud ja südamest naerdud. Käsitsi seelikute õmblemine tulenes sellest, et ma ei oleks õmblusmasina mürinat talunud ning ühtlasi tuletas meelde, kuidas mu vanaema õmbles Floridas elades ema ja minu jaoks ostetud kangad pikkade pistetega seelikuteks-voodipesuks – kangast ei lubatud saata, valmistooteid küll. Harutasime emaga saadetised laiali ja õmblesime endale suurepäraseid rõivaid. Misjärel õmblesin veel Brigitagi lapseeas kogu oma üha suureneva pere rõivile – kudusin-heelgeldasin ka – ent nüüd, kui aeg ja raha teineteise võidu sulavad, tuleb kogu kahanev aeg panustada planeedilt ilmselgelt lahkuva raha teenimisse…
Kui noored tulid oma uut kodumaja tapetseerimast – Minni ütles Mihkli eeskujul esiku tapeedi kohta roheline pask 😀 – saime kõik suurepärast suitsusauna – sauna korsten ei tõmba absoluutselt, tuleb esimesel võimalusel relakaga maha tõmmata, tühjendada, taastada. Kuni suits koos suurema osa soojaga saunast hajus, vaatasid poisid auto jubinaid üle. Kojameeste mootor on vaja Alu lammarist leida, kõik muu saavad nad ise jonksu, mootori tunnustasid väga heaks, kere sisuliselt roostevabaks ja üldse leidsid esialgse skepsise kiuste, et jummalast kobe auto on.
Musimaiad hobused tahtsid eile õhtul tavalisest rohkem hellitusi. Kui olin enne sauna trenniplatsi korrastanud, uue parkuuri üles ehitanud ja maa seest jälle ilmunud jama seelikusabasse korjanud, kruttisid end ümber minu ega tahtnud mind lahti lasta. Jõudsime Retiga ühisele arvamusele – ka Madonna on tiine. Eelmisel korral Minniga eksisime, aga nüüd on neiukene nagu vaat ja tiss on ka tõhus.
Otsekui üle põllu meie suitsusauna haistes saabusid suguvõsa kokkutuleku järel talu kasinud ja surmani väsinud Sulu-poisid pessu – Tauno Sten-Erikuga. Mina kasisin lapsed, M&M teineteist, poisid said ise endaga hakkama. Ja ma pugesin puhta põngerjaga põhku tunnetades, et majapidamine on elu, hingamist ja head tuju nii täis, et tühja juttu ja põrklevaid tujusid siia ei mahu.
Ja täna? Avesta: „Päev on pühendatud rikkusele, suurte jõudude ja vahendite ligitõmbele, viljakusele ja küllusele. Ära tunne üksildust ega nukrutse. Ole rõõmsameelne ja hoia end sisemiselt harmoonilisena. Hea aeg uue tsükli alustamiseks. Soodne on abielluda, asuda uuele tööle, võidelda õige asja eest. Päev on pühendatud eluringile, hingede ümbersünnile ja tähistab vaimset ümberkujunemist. Uhkus, kõrkus ja karmus mõjuvad protsessile pärssivalt. Ei tohi üle pingutada nägemist, ravida ega lasta end ravida ekstrasensoorselt, nii võib ära anda liiga palju energiat ja tulemustes ei saa kindel olla. Energia ebaõige kasutamine võib tekitada ebameeldiva tunde, nagu keegi istuks kukil või kannaksid seljas kivi. Samal põhjusel võib esineda käte suremist ja valu abaluudes.“
Ei olegi üksinda – Retil oli tööl nii paha olla, et ta tuli enne keskpäeva koju. Las tudub.
Kui saad raha – saad juurde. Marialt võtan nagunii ühe krooni, kui ta hilisõhtul Süsi järele tuleb – on aeg, pisikõuts muutub iga hetkega järjest vahvamaks ja armsamaks – tsurrrrrrr!
Leiad terava eseme – on oodata õnne ja kingitusi. Kas pessu pandud tööpükste taskust leitud kruvi tuleb arvesse? Tähikuga ja puha…
Sütib ootamatu valgus – tuleb head tervist ja heaolu – aitäh, noored, kes te hommikul tööle asutades niigi valges köögis tule süütasite 😀
Langevad puulehed su peale – oled kaitstud ja saad raha – sihilikult seda esile kutsuda pole mõistlik, ehkki eilsed vihalehed tuleks küll saunast kokku pühkida 😀
Halba ma avestandusest ei tsiteeri – mis tast kaela kutsuda – halba ennustavat verekaotust meil siin majas nagunii pole, kellel said päevad läbi, kellel pole tulnudki, kes imetab, kes on tiine… Ära kanna kuldehteid – kuld täna puhkab. A ma ei saa oma ainsat sinise silma valge südamega sõrmust tööpaksust sõrmest kättegi. Vaene Reet, tal on igas sõrmes kaks sõrmust, kokku siis umbes kuusteist – pöialdes pole – kuidas ta neid seal oma juures trimmerdades peaks maha nokkima ja kuidas pärast õige sõrmuse õigesse sõrme saaks? 😀
Hommikul pistsin nina ja sõna ühte FB diskussi: