13. juuni 2012
13.juuni
Kõik mehed on sead. Ka siis, kui nad on jäärad. Või siis eriti. Täiskasvanud sugujäär Max – see, kes hiljuti Aleksander Eelmaaga koos filmis mängis – puksis surnuks ühe Alfa kaksikutest, Merkuuri. Nii et täna olid matused.
Ehkki Max on mu kaisus üles kasvanud orbjäär, sain ka mina – õigemini jalgratas – temalt eile kolakat. Lapsed jooksevad ta eest, koerad kardavad. Paraku pean ta nüüd lauta kinni panema küll. Ja vasikas läheb varsti ketti – meil kõigil on sääred sinised ja ta kasvab kohutava kiiruga.
Et mis jalgrattaga oli? Pärast seda, kui olin Maxi rünnaku järel jalgratta porilaua sirgeks väänanud, tegime tüdrukutega 20kilomeetrise jalgrattamatka. Seejärel ujusime tund aega. Ja siis – pärast korralikku lõunasööki – ratsutasime.
Õhtuse talituse ajal avastasime tüdrukutega, et kutsikatel on silmad avanenud – seepeale viisime nad hoovimaja hämarusest koerte aedikusse. Valges on nad palju armsamad kui pimedas 😀
Mul on taas kord põhjust väga tänulik olla Kilgi talli perenaisele Aire Saarmile. Pidasime pika vestluse Amy Mürkaga. Ja ootame nüüd – igaüks oma erialatööd tehes – Levopili, et välja mõelda, mida jeebiga teha.
Tüdrukud on mõlemad oma erialatöö siin majas leidnud. Vanem tüdruk loeb meie seinatäisi raamatuid läbi. Rohib peenraid. Hoiab nooremal silma peal. Ja noorem tüdruk talitab loomi, õpib söögi tegemist ja harjutab koristamist. Väga lahedad tüdrukud.
Nüüd on vaja vaid välja mõelda, kustkohast saada suur konksuga auto, millega esiteks kolme lugu tegema minna ja teiseks must musi koos trakeeni täkuga koju tuua. Küll leiame lahenduse.