08. mai 2012
3.mai
Majapesu tähendab seda, et minnakse selg ees uksest välja. Välja minnakse selleks, et osta ESPAKist – rauasaag, valge värv ja liim. Kuhu jääb daami kevadkollektsioon? Ehitusmaterjalide poodi.
Rattaparandusest saime kätte kvaliteetjalgratta esiratta ja väikesele rattale õiged pedaalid. Apteek varustas meid Mendelejevi tabeliga – lastele vitamiinid, endale mineraalid.
Säästumarket jagas autotäie toitu. Ja korraga tekkis idee, mille Minni sünnipäevaks saab. Olemas. Hästi hea tunne on selle pärast 😀
Uut rahakotti osta ei taha – järelikult järgnes rahakoti tuunimine briljantse hobuserauaga.
Minuga võttis ühendust Saksamaal elav assüürlane Charbel Khayo. Ja ma ise võtsin ühendust Saale Karedaga – tahtsin teada, mida söövad loomad pärast tahmasadu.
Pidasime Reedaga nõu, kustkohast heinad saada.
Jälle tööde nimekiri seinal. Seekord kõigest 9 punkti.
Käisid lambapügajad – pärast uskumatult professionaalset tööd ei tundnud talled emasid ära.
Käisime sel aastal esimest korda Estonia järve ääres. Leidsime ühe ehitusjärgus palkmaja juurest paadi 😀 Peame korraldama heinateo, et uuel aastal poleks sellist nägurit, nagu tänavu.
4.mai
Totaalne migreen – järve äärest ja metsast toodud. Sellest laulab ka Saatpalu luulekogus üks esimesi, ülitabav luuletus:
Täna mina pead ei tõsta.
Täna tõstab mind mu pea.
Valukangelt arstikapist
Nõrka rohtu võtma pean. – Kommentaar – Ibustar ei aita!
Küll on, küll on haige olla,
Seinast kinni hoidma pean.
Täna tõmban päeva maha –
Annaks, et ei homme peaks!
Ja on külm,
Mu hullumaja pööningul
Trambib ringi kari tüüpe
Ja nad räuskavad mind nurka,
Mind mu enda peas!
Siin on tüüp, kes vanem välja näeb
Kui oma vanaisa. – Mina näen ka migreeniga välja, nagu kurb juudivanamees 😀
Tüüp, kes õppis meediat,
Kuid kellest meedias sai kloun…
Mnjah…
Edasi läheb see luuletus aina hullemaks. Minu reaalia sisaldas koos uksega sisenevat naaberküla ärimeest, kes saabus – kolm valget roosi kaenlas – nimekaimust sõbra matustelt.
Mingi ime läbi õnnestus endasse installeerida hulk kartuliputru peekoni ja salatiga.
Tallinnas oli Lauri esikas. Pärast seda käisin Pääskülas Brigita kohvri järel. Sain bussijaamast lapsed – sõitsime eriti jutuka Aleksandriga koju.
Saatpalu-Tederi sooritusest praegu ei räägi, sellest tuleb lugu.
Kodus hakkasid küdema ahjud, loomad said tuppa ja süüa, järgnes rahu-vaikus ja nurisev titekamp.
5.mai
Ajakirjanduspäev – ühel aastal ilmus ajaleht Pravda. Pulma-aastapäev. Ühel aastal sai jälle abiellutud. Nojaa, mida siin kommentaaridagi 😀
Silokilesid kinni tallatud ja ära söödud massi alt välja sikutades olin üsna meeleheitel – miks ma füüsiliselt nii väike olen… Kõik asjad maailmas tunduvad olevat minust suuremad.
Tegin puuriidale baasi valmis, raiumata pakud ladusin süsteemi – Sooru, kurat, miks jäi üheksa pakku raiumata, tean, selleks, et veel üks Bock saada!
Üks hea uudis on – Talleggi punapead on Äntu kollkilleritega sulandunud, tulistavad võidu mune, nii et minust saab vist ärikas.
Puuriita tehes avastasime Aleksandriga, miks mõni mees siin pakke halgudeks ei tahtnud raiuda – sellepärast, et pakkude pikkus varieerus 15-95 sentimeetrit. Ja ma kordan veelgi Carita väidet Aksli kohta – ta tegi nii hästi kui suutis…
Otsisin netist kõik võimalikud Düüna materjalid.
Jäärajurakas Max tuli koos pildiga koju – suutis loomulikult Aleksander Eelmaale kaadris sajaga sisse sõita – aga selle eest käitus teises kaadris kangiga kaasa koogutades väga hästi. Minu meelest olid filminoored õnnelikud. Ju siis selleks see lammas üles kasvatatigi.
Kivikorjamine järgnes rauasae katkisaagimisele – kurrrradi mehed! – ja mehed leidsid kivide alt konni ja vihmausse ja muid elukaid. Kes neid keelata sai.
Sauna kütmine tipnes auhinnaga – kõõlusime lastega laval, kasisime ennast – ja jõime laste šampust.
Aleksandri abiga vahetasime skartjuhtmed, seoses millega õnnestus OL 9 veelkordne vaatamine. Väga hilja õhtul magama minnes avastasin, et Lilli tassis tited korvist minu padja peale.
Mina panin tagasi – tema tassis tagasi 😀
6. mai
Võrratu päikseline-tuuletu hommik.
Kiri FB-s:
„Tänud kutse vastvõtu eest;)! Tahtsin sulle Kati veel seda öelda,et minu arust oled sa Eesti (kui mitte just kogu maailma:)) üks kõike erilisem, lahedam ja toredam inimene! Soovin sulle edaspidigi sama palju jaksu, positiivsust ja edu! 🙂 Päikest nii seest kui väljast…”
Mul oli just üks päris isemoodi päev.
Pakkisime lastega liigseid asju siin majapidamises. Ma ei taha sellest tegelikult rääkida.
Niisiis ei räägi ka 😀
„Missioon.. Nii oluline on märgata seda, mis on toimumas, mis on tulemas, mõelda oma tõelisele olemusele, minna enda sisse, avastada ennast ja maailma, tunda tingimusteta armastust, kogeda ja jagada armastust.. olles ärganud, tunda soovi olla teistele olemas, aidata ka neid, kes veel oma eluteekonnal kadunud on ja ei pruugi mõista seda kõike.. See on nii uus paljude jaoks.. kui inimene teeb vaid ühe pisikese sammu, et astuda ärkamise teekonnale, et avastada oma tõeline olemus, rõõmustavad kõik, kes tema hinge saadavad. Kogu universum ja nad aitavad teda tema teekonnal.. see teekond saab olema imeline, vahel ka segane.. seal on palju ülesandeid ja keerukusi mis on seotud kõik vana ajastu energia jätmisega ja uue ajastu energia vastu võtmisega.. aeg oma egol ja hirmudel minna lasta ning häälestuda kõigele, mis põhineb armastusel :)”
Aleksander sõitis isa juurde.
7.mai
Korraldasin neljapäevase väljasõidu – viis kohta läbi sõita, treiku kannis – see meid õnnelikuks teeb 😀
Kivivedu piirdus üheksa kärutäiega – ilge peavalu.
Aeg raamatu kirjutamiseks lüheneb – seda parem saab.
Pidasime akadeemiku ja Reimoga nõu, mismoodi sel aastal heinategu saab. Reetchen leiab tegijad. Meie poolt on maad ja muud.
8.mai
Kassipoegadel avanesid silmad.
Tassin silo ja heina käsitsi hobustele ette – aga see ei vaeva mind.
Kirjutame, kirjutame, kirjutame…