|
|
|
|
|
|
|
|
|
Aita aitajaid – Eesti Asenduskodude Töötajate Liit
|
|
|
|
E-raamatukogu sündis kord missioonist, et eesti kirjandus ja eesti kirjanikud leiaksid laiemat kõlapinda ka virtuaalses maailmas. Kuna see ettevõtmine on omajagu paras pähkel, siis ilma heade inimeste abita ei oleks meie virtuaalset raamatukogu olemaski. Et meid on meie missiooni juures aidatud, tahame natuke ka omalt poolt aidata. Ja sinagi, hea lugeja, saad oma panuse anda. Oleme otsustanud kõikidelt nendelt allalaetavatelt raamatutelt, mille autoritega meil kokkulepe on, annetada 50% heateoks. Nimekirja raamatutest, mille ostuga oled heateos osaline, leiad SIIT
Maikuu müügituludest osasaajaks on Eesti Asenduskodu Töötajate Liit.
Mis või kes on see organisatsioon? Millega tegeletakse, kellega koos töötakse ja miks, selgitab EATL juht Meelis Kukk.
2009. aastal loodud Eesti Asenduskodu Töötajate Liidu (EATL) eesmärgiks on Eesti asenduskodude kasvatusala töötajate koondamine ühtsesse organisatsiooni, mille abil parendada omavahelist koostööd, kasvatusala töötajate töötingimusi ning kasvatusala töötajate ettevalmistust ning korraldada täiendkoolitusi, mille kaudu luuakse paremad eeldused asenduskodus kasvanute noorte paremaks toimetulekuks hilisemas iseseisvas elus. Seisuga 15.01.2012 oli EATL-il 75 liiget, kelle hulgas on ka mõned asenduskodude juhid. Lisaks kasvatusala töötajatele on EATL võtnud eesmärgiks teenuselt lahkuvate või lahkunud noorte toetamise, korraldades neile erinevaid koolitusi ja ühiseid ettevõtmisi, et suurendada nende noorte enesekindlust ja turvatunnet. Kuigi organisatsioon on ei ole jõudnud tegutseda veel väga pikalt, oleme siiski jõudnud nimetatud valdkonnas piisavalt midagi ära teha.
2010. aasta olulisematest ettevõtmistest väärivad äramärkimist aprillis korraldatud konverents, mis keskendus asenduskodust elluastuva noore tööturule sisenemisega kaasnevatele probleemidele. Konverentsist võttis osa üle 70-ne asenduskodu töötaja.
Sama aasta mais käivitasime tugiisikuteenuse pakkumise asendushoolduselt lahkuvatele või lahkunud noortele, mis toetas eelkõige sihtgrupi sisenemist tööturule, aga ka töökoha säilitamist ning igapäevast toimetulekut. Ajavahemikus 01.07.2010 – 31.12.2012 said teenust 61 noort, neist tööle said või säilitasid töökoha 55% noortest ehk 34 noort . Teenust osutati 17 629 tunni ulatuses, keskmiselt 289 tundi ühe noore kohta. Kuna tegemist oli esmakordselt pakutava teenusega, kasvas selle järele huvi jooksvalt. Ka täna on EATL-il olemas andmebaas noortest, kes juba antud teenust vajaksid ning nimekiri tugiisikutest, kes oleksid valmis tööd jätkama.
2010. aasta oktoobris korraldasime koostöös karjäärinõustaja Tiina Saarega ning MTÜ-ga S.E.N.T. noortele ettevõtluse nädalavahetuse Jänedal, mida toetas Euroopa Komisjon ning millest sai osa ligi poolsada noort. Nädalavahetuse käigus aidati asendushoolduselt elluastuvatel ja -astunud noortel avastada läbi mängu uusi võimalusi oma karjääri kujundamiseks ja ideede elluviimiseks.
2011 aastal jätkus tugiisikuteenuse pakkumine asendushoolduselt lahkuvate noorte tööturule sisenemiseks. Lisaks sellele korraldasime mais koostöös Swedbank´iga seminari, mis keskendus täiendavalt nõuannete jagamisele asenduskodudes ja perekonnas kasvanud noortele ning mis täiendas tugiisikute tööd. Näiteks mängiti seminaril praktiliselt läbi kuidas käituda tööintervjuul. Seminaril osales üle 40 asendushooldusel kasvanud noore. Nimetatud aasta juulikuus korraldasime asenduskodude töötajatele suvekooli, kus osales üle 140 asenduskodu töötaja. Suvekoolis toimusid mitmed arutelud ja loengud, mis keskendusid noorte edasise toimetuleku parendamisele, sealhulgas erivajadusega noorte ettevalmistamisele. Möödunud aasta novembris korraldasime asenduskodude noortele motivatsiooni nädalavahetuse Viimsis, millest sai osa üle 60 noore. Keskenduti oma sisemiste väärtuste leidmisele, õpiti juhtima oma mõtteid, sõnastama eesmärke ja kasutama oma arengu potentsiaali. 13.03.2012 toimus Pärnu Lastekülas koostöös Eesti Sotsiaaltöö Assotsatsiooniga tugiisikuteemaline infopäev, kus EATL jagab oma 1,5 a asendushoolduse noorte töölesaamist toetavat tugiisikuteenuse projektivedamise kogemust ja tulemusi, miks on oluline, et noor, kes ellu astub ei jääks üksi. 2012 aastal on EATL-il plaanis korraldada: juulis asenduskodude töötajaile suvekool 2012; novembris pereshooldamise teenuselt ja asenduskodudest ellu astuvatele noortele motivatsiooni nädalavahetus.
2012 aastal oleme alustanud koostöös Swedbankiga EATL-i strateegia loomisega, kus väga tähtsal kohal on koostöö arendamine ettevõtetega, leidmaks asenduskodude noortele suveks ja juba ellu astunud noortele tööd. 2012 on HEATEO SA lubanud aidata EATL-i osalise toetuse näol, vabatahtlike kaasamiseks ning leidmaks parimaid võimalusi toetada asendushoolduselt elluastunud noori. EATL-i koostööpartnerid on Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus, Eesti Kasuperede Liit, Valga Kasuperede Ühing, Tallinna ja Harjumaa Kasuperede Liit, Eesti Koolituskeskus, SA Dharma, Swedbank, MTÜ Oma Pere, SOS Lasteküla Eesti Ühing, Heateo Sihtasutus, Sotsiaalministeerium jpt.
EATL kontaktid:
Eesti Asenduskodu Töötajate Liit
Videviku 16 – 34, 10131 Tallinn
Telefon +372 56 909 770
Email info@eatl.ee
www.eatl.ee
KONTAKTISIK
Meelis Kukk
Telefon +372 56 909 770
Email meelis@eatl.ee |
|
Heiki Vilep – kas matemaatiline humanitaar või humanitaarne matemaatik?
|
|
|
|
Heiki Vilep on üks väga põnev härrasmees. Tema eluloos on äärmiselt mitmekülgset loomingut, kuid ehk enimtutud on ta just lastekirjanikuna.
Millal ja miks tekkist teil huvi kirjutamise vastu?
N.ö. kirjutama hakkasin juba algkoolis. Kord jäi üks pikemat sorti kevadluuletus pähe õppimata ja halva hinde kartuses tegin enne tundi ise kevadluuletuse. Sellise lühikese ja hästi halva. Õpetaja pani siiski viie ja seda tingimusel, et luuletan veel. Nii ta alguse sai…
Te olete väga laiahaardeline kirjanik: kirjutate lastelaule, koostate luulekogusid ja lasteraamatuid, kirjutate romaane ja olete ka mitmete laulupeo tekstide autor. Kust saate inspiratsiooni?
Kuna ma kuni 40. eluaastani midagi erilist trükis avaldanud ega ka sahtlisse kirjutanud ei ole, siis on mul kogunenud kaunis palju, mida välja öelda. Mingit väga erilist inspiratsiooni pole vajagi, et kõiki elu jooksul kogunenud mõtteid ja fantaasiaid kirja panna. Inspireerida võivad täiesti juhuslikud ja ootamatud sündmused, olukorrad, inimesed, loetud raamat, vaadatud film… Kunagi ei tea, millisest luuavarrest pauk tuleb.
Teil on ka endal 6 last ning olete öelnud, et kirjutate lastele, sest lastele kirjutamine harib ja aitab asju selgeks mõelda. Kuivõrd on teie lapsed teid inspireerinud?
Kindlasti on inspireerinud ja inspireerivad edasi. On ju enamus mu lasteraamatutest suisa nimeliselt oma lastest kirjutatud – Liisust, Madlist ja Villiamist “Liisu” sarjas, Mihklist “Vaikuse häältes” ja “Lendavas õunapuus”, Villiamist “Nõiutus linnas” jne jne.
Te olete tegelikult ju õppinud ja ka õpetanud matemaatikat. Kuidas selline „reaalinimene“ sattus nii „humanitaarsesse“ valdkonda nagu seda on kirjutamine?
Matemaatika vastu on mul sümpaatia siiamaani. Oli aga aegu, kus kippusin matemaatikaga nälga jääma. Isegi koolile lisaks eratunde andes. Avanss oli täpselt nii suur, et sain vanas Kadrioru kõrtsis teha mõned joogid ja palga teine pool oli avansist veel väiksem. Kui hakkasin pillimeheks, tegi elu kannapöörde. Teenisin õhtuti korraliku kopika ja päeval sain luuletusi ja laulusõnu teha. Sealt see õige kirjutamine alguse saigi.
Lisaks kirjutamisele tegelete veel ka tõlkimisega. Kas olete saanud seda õppinud või on kõik tulnud töö käigus?
Olen ametlikult tõlkinud vaid inglise keelest ühe lasteraamatu. Sahtlisse olen tõlkinud vene keelest näiteks Bulgakovi varajasemaid teoseid. Kindlasti ei hakka ma pühendunud tõlkijaks. Korraliku tõlkimistöö jaoks on mu mõtted liialt mujal ja hajevil. Pole ikka päriselt minu rida.
Usun, et teil on eesti autorite seas üks parimaid ja sisukamaid kodulehti ning „teete, remondite ja uuendate kodulehti“ ka teistele – kust selline huvi?
See on vist sellest eluaegsest sümpaatiast matemaatika ja IT valdkonna vastu. Võin ööde ja päevade kaupa mõne kodulehe sisuhaldusmootoris uuendusi katsetada või mõne graafikaprogrammi võimalusi uurides lehtede kujundusi luua. See on teine maailm, kuhu peitu poen. Ükskord pühendusin niivõrd, et ei käinud kolm kuud kodust väljas. Õppisin programmeerimisekeele “perl” võimalusi ja koostasin täiesti iseseisvalt ja nullist oma esimese sisuhaldusmootori. Aasta oli siis vist 1997. Kui siis lõpuks laua tagant tõusin ja kodust välja läksin, kõndisin taarudes nagu meremees. Kodulehtede tegemine on aidanud elus püsida, kui muud kraanid parasjagu koomale keeratud.
Teil on ka oma veebipood – miks? Ja kuidas te selle peale tulite?
E-pood pole ju pealetükkiv lisa kirjaniku kodulehele, vaid meeldiv lisavõimalus. Üldiselt on huvi mu poekese vastu kasvama hakanud ja sealtkaudu on tulnud mitmeid hulgitellimusi lasteaedadele ja koolidele. Eraisikud veel natuke pelgavad seda netist ostmist, aga see läheb tasapisi üle. Apollo raamatupoe lehel kirjutas üks kena noor lugeja ülivõrdes minu romaanist “Hirm”. Sattusin siis paari päris raamatupoodi ja ei leidnud oma “Hirmu” kusagilt. Ülivõrdest rääkimata. Sestap tegingi endale oma vaikse nurgakese, kust otsija mu raamatuid ikka leiab. Kui saavad otsa paberkandjal teosed, panen nad müüki e-raamatuna – pdf, epub ja mobi vormingus, s.t. et kõikide tahvlite ja nutide peal saab lugeda.
Paberraamat vs e-raamat. Kumba ja miks eelistada?
Kui antakse valida kaks tooli: üks klaasist ja läikivast metallist, viimase peal moodne ja kerge ja purunematu jne jne, teine mõnus pehme nikerdustega tugitool, kuhu istud kohe kõrvuni sisse ja mis lõhnab naha ja sajandite järele. Kumma valiksite? Õigus, muidugi tugitooli. Aga kui tugitool on mitu korda kallim? Paberraamat ei kao täielikult, aga taandub kindlasti. Kunagi muutuvad lugerid tõenäoliselt pehmemaks ja painduvamaks, lisatakse tuhat sorti näpukrudinaid ja lehekahinaid ning polegi enam suurt vahet. Lõhnaelamuse tarvis nuusutad ainukest koju allesjäänud paberraamatut peale ja…
Milline on e-raamatu tulevik teie arvates?
Tulevikku on. Midagi pole teha, vastu punnida on mõttetu. Olen küll ise paberikrudina ja -lõhna sõltlane, kuid ajaga tuleb kaasas käia. Sülerid, tahvlid ja nutitelefonid vallutavad uue põlvkonna ja lugerite kvaliteet läheb nii heaks kätte, et paratamatult jääb paberraamat pikapeale kulukaks luksuseks. Eks hind ja trükikulud jms määrab ka. Lasteraamatud siiski jäävad. Nagu mu abikaasa ütleb: vanni- ja papiraamatud ei kao. Aga eks need ole ka rohkem tööriistad ja mänguasjad, kui lugemismaterjal.
Heiki Vilep e-raamatukogus saadaval siit. |
|
|
|
|
|
Mis on lapsel muret?
|
|
|
|
Mis on lapsel muret
Ära lendand kured
Sabad lahti saarel
Värvid vikerkaarel
Rohul roosteplekid
Katki pilvetekid
Nutuvõru puul
Kasvab kurjajuur |
|
|
Aidi Vallik
UNEKOER |
Mis on lapsel muret
Millal emme tuleb
Kaua issi töötab veel
On nad juba koduteel
Vihma tibab tasahilju
Tänavatel lumekillud
Nina vastu aknaklaasi
Ootus südant laasib |
|
|
Johann H.H
PÖIALPOISS PÜKSINÖÖP |
Lapse mure on nii suur
tühi terve ilmaruum
Kuni pisitasahilju
Pihku püüab päiksekillu |
|
|
Ketlin Priilinn
KOERALAPS BERTA SEIKLUSED |
|
|
|
|
Kuhu lähed, autorikaitse?
|
|
|
|
|
|
Märtsikuu teisel poolel levis jahmatamapanev uudis, et Belgia autorikaitsjad ühendusest nimega SABAM* on ühendust võtnud Belgia rahvaraamatukogudega, hoiatades neid saabuvate arvete eest, kui lastega tegelevad vabatahtlikud neile raamatuid ette loevad. SABAM on oma varasema tegevusega üritanud veebimajutuse pakkujaid sundida paigaldama filtreid, mis takistaksid failide ebaseaduslikku allalaadimist. Samuti on nad taotlenud sotsiaalvõrgustikke haldavatelt ettevõtetelt seire- , filtreerimis- või blokeerimissüsteemide paigaldamist, mis hoiaks ära ebaseadusliku kauplemise digitaalse muusika jm autoriõigustega kaitstud materjalidega. Hiljuti aga teatas Belgia meedia, et SABAM kulutab aega ja ressursse hoiatamaks raamatukogusid üle maa, et nad hakkavad maksustama raamatukogusid, kus loetakse lastele raamatuid ette. Raamatukogud peavad sellist „ähvardust“ naeruväärseks.
Dilbeeki raamatukogu esindaja on Belgia ajalehele DeMorgen öelnud, et raamatukogu eelarvest pole neil võimalik maksta inimestele, kes lastele ette loevad, sestap loodavad nad vabatahtlikele. SABAMi nõudmistele vastu tulles läheks see raamatukogule maksma umbes 250 eurot aastas. DeMorgeni reporter võttis ühendust SABAMiga veendumaks, et tegu ei ole eksituse või väärititõlgendamisega. „Raamatukogud on avalikud asutused ja peavad seega avalike ettelugemiste eest maksma,“ on sõnanud SABAMi esindaja. Maksust ei päästa raamatukogusid ka vabavara kasutamine, kuna näiteks vendade Grimmide muinasjuttude uustrükk olevat samuti autorikaitse objekt. Hiljem on SABAMi esindajad taganenud ja väitnud, et tegu on siiski arusaamatusega ja makse kogutakse vaid juhul, kui autor on oma teose õiguste kaitsmise SABAMile usaldanud.
Vastukaja SABAMi algatusele on olnud üsna häälekas ja enamasti protestinoote sisaldav, kui mitte sootuks hukkamõistev. Eriti riivab inimeste õiglustunnet, et maksustada tahetakse vabatahtlike tööd, mida nood teevad laste heaks. Ehk nagu üks kommenteerija on öelnud: „Väärib rõhutamist, et jutt käib vabatahtlikest, kes teevad lahkelt ja heast südamest seda, mida lapsevanemadki – loevad lastele raamatuid. Muide, ma ei imestaks, kui ühel päeval tahab SABAM ka lapsevanemaid selle eest maksustada.“ Sarkastilisemad vastased küsivad, millega järgmiseks välja tullakse – kas varsti peab hakkama maksma ka duši all laumise eest, ja kui ettekandja toob sünnipäevalapsele tordi, ei tohi ta enam laulda igihaljast meloodiat „Happy birthday to you“. (Viimaseks puhuks on juba välja pakutud ka asenduslugu :
“Happy song-day to you,
We wrote this for you.
We’d sing you the real one,
But it’s copyright, too.” )
Kas ei anna autoriõiguste meeleheitlik kaitsmine niiviisi sootuks vastupidist tulemust soovitule? On selge, et kui SABAM oma nõudmistest ei tagane, loobuvad paljud raamatukogud ettelugemistundidest sootuks. Seda vähem tuuakse edaspidi lapsi lugemise juurde, seda väiksem osa neist kasvavad lugemishuvilisteks, ja lõpuks on autoritel sellise „kaitsmise“ tulemusena hoopis vähem fänne ja, mis seal salata, ka raha.
* SABAM on Belgia organisatsioon, mis ühendab kirjastusi ja autoreid erinevatelt loomealadelt, esindades oma liikmeid just intellektuaalse omandi valdkonnas.
Viited
http://thenextweb.com/media/2012/03/13/belgian-rightsholders-group-wants-to-charge-libraries-for-reading-books-to-kids/
ajaleht DeMorgen
http://en.wikipedia.org/wiki/SABAM
http://www.techdirt.com/articles/20120313/04501718088/collection-society-to-libraries-no-story-time-kids-unless-you-pay-to-read-aloud.shtml
http://www.rawstory.com/rs/2012/03/18/copyright-group-wants-libraries-to-pay-for-reading-books-to-kids/
Kommentaare lugemiseks |
|