04. aprill 2012
Tom Valsberg – müstiline trubaduur
Tom Valsberg (29) on sündinud siia ilma läbi jäägitu aususe ja valgustuse head tegema.
Tom Valsberg proovib elada täiesti ausalt ja aidata neid, kes julgevad küsida.
See on tema sõnul võimalik üksnes avatu ja vabana. Sel aastal on ansambli Indigolapsed
laulja erandkorras detsembrikuus Eestimaal kolmel põhjusel. Esiteks valmis tema uue
ansambli Tane Mahuta haldjafolgi plaat. Teiseks soovib ta igal hetkel koos olla oma noorest
näitlejannast kaasa Jane Kruusiga. Kolmandaks astub ta koos Eesti parima muinasjutuvestja
Erki Kaikkoneniga üles Lehva-lehva projekti Lasteteatri improvisatsioonilises etenduses.
„Tegin sel talvel siin etendusi, jõuluvana ja koduseid väelauludeõhtuid, ehkki tavaliselt
rändan sel aastaajal Tais, Uus-Meremaal või Indias. India on nagu võlutablett, mis ennast
ei ammenda. Kolme kuuga läbid seal kolm aastat arengut,“ kirjeldab Tom, heites pilgu oma
Toompea üürikorteri aknast üle vanalinna. „Eestis on kohustuslik talveuni. Teoreetiliselt
võiks see olla õnnis meditatiivne periood – pole muud muret kui meeliskleda, peaasi, et toit
otsa ei lõpeks. Paraku tekitab pikk pimedus depressiooni, mure, et midagi ikkagi otsa
lõpeb kui piisavalt ei pinguta– paljud inimesed määratlevad end läbi selle, mida neil pole ja sellest jääb alati tunne nagu midagi oleks halvasti ja puudu.“
Toompea reservaat
Ehkki enamus heasse uude ilma suunduvaid kommuune-reservaate asuvad metsade vahel
mõisates ja taludes, on ka Toom-Rüütli tänavasse Tallinna kõrgeimasse paika moodustunud
eriline, vaba ja muust maailmast eksitamatu kooskond. „Üürime korterit Lasteteatri juhi aferist Horre Salustega kahasse”, ütleb Tom muiates. “Uhke korteri jagamine polegi nii kulukas kui võiks arvata- teeb sama välja nagu üüriks eraldi kahte ühetoalist. Kummalgi on oma tuba pluss suur tuba, kus vahel koosviibimisi korraldame.” “Põhilised üritused on väelaulude õhtud,“ kirjeldab Tom oma India-vaimus sisustatud-lõhnastatud-meelestatud elamises. „Väelaulud pärinevad erinevatelt rahvastelt, lauldakse
eeslaulja järel ning selle riituse järel kuulatakse laulude tekitatud mõttevaikust – oma enese
sisemist vaikust.
Olen jõudnud kindlale veendumusele, et kõik inimesed oskavad laulda, ent paljudel meist on
musikaalsus üsna karmilt maha surutud – vanemad ja õpetajad üha kinnitavad lapsele, et sina
ei oska, sina ei saa. Tänapäeval on ilmne, et laste söakust maha suruvad vanemad kardavad
indigoid ehk loova mõtlemisega lapsi. Mina kui esimese laine indigo tean: senistel generatsioonidel pole indigotele aegunud ja pealesurutud meetodite abil suurt midagi õpetada, seega pole õigust ka vägivaldselt vana ajastut peale suruda. Samas näen suure
rõõmuga, et viimastel aastatel on alanud varasemate olijate ülikiire ja ulatuslik kaasatulek, Waldorf koolid on sellest hea näide“
Tom kirjeldab, et nende ühises muinasjutuetenduses valib üliandeline vestja Erki muinasjutud
vastavalt pilkudele, mida eriealise publiku silmis näeb. Tal enesel on lugude vahele pikkida
kolm laulu. Üks on keshua – Peruu-indiaani keelne ja tekitab vabastava-ühendava naeru.
Teine laul Hispaania metsades elavalt alastikultuuri harrastavalt rahvalt. Tom ise riietub
etendusi andes eriliselt ja eba-eestilikult – nii nagu talle meeldib pärast seda, kui rohke
rändamine on ta parimas mõttes maailmakodanikuks avanud. Kolmas laul on ohtrate
kordustega väelaul, millesse kaasatakse läbi lapsevanemate ja kasvatajate äratamise ka lapsed.
Need kordused jäävad meelde ja neist koos Erki vestmistega, mis tekitavad äratundmise,
kujuneb tänaste loominguliste põnnide lapsepõlv.
Härra Päike
me kõik kardame surma
ja hulpides porgandikuubikuna
universumi lõputult keevas supis
kahtleme pidevalt iseenda rolli olulisuses
aga kunstniku töö ei ole mitte
võimendada seda meeleheitlikku
olukorda, vaid leida vastumürk
meie eksistentsi näilisele mõttetusele
Nii ütleb üks Tomi loodud värssidest. Ta tänab õnne, et nii ansambli kui teatriga on
enamusele sihtgruppidest ring peale tehtud, mis tähendab, et on põhjust ja rõõmu uusi lugusid
luua. Ja seda mitte raha, vaid ühise edasikestmise pärast.
„Ma usun, et maailmalõppu ei tule, ehkki ühed seda aastal 2012 loodavad, teised kardavad,“
kinnitab keskmisest väga palju rohkem teadev Indigo Tom just päeval, mil paljudes asutustes
ja kodudes üheaegselt arvutid ja serverid kokku jooksid, otsekui kinnitus apokalüptiliste
ennustuste täitumise eellainele. „Kuuldavasti on end kogumas ülemaailmne pangakrahh. See
on oletatavasti kergendus paljudele pankade poolt piinatud ja paljaks tehtud inimestele, kes
on viimastel aegadel olnud omanduse pärast paanikas ning läbivad loobumise ja lahtilaskmise
õppetundi. Kuigi minul pankadele mingeid võlgu pole siis ootan huviga ettekuulutuse täitumist, et üks suurem kosmiline magnettorm teeb pankade andmebaasid
ühe totaalse pintslitõmbega puhtaks ja me kõik pääseme teenimatult karmideks keeratud
raskustest. See päästab tohutu hulga inimesi ebaõnnest ja painetest, mille on loonud meie ebaeetiline pangasüsteem, kus laenatakse välja raha, mida tegelikult ei eksisteeri ja pärast nõutakse reaalset raha koos liigprotsendiga inimestelt tagasi. Pärast krahhi järgneb loodetavasti aus ja puhas
kaupade vahetus. Olgu need teadmised, oskused või esemed.“
Ehkki Tomile kuuluv hipirõivaste kauplus Baraka Pärnu maantee lastemaailma kõrval on
hetkel suletud, kavatseb mees selle koos õe Kadriga kevadel uuesti avada. Ja veel mitmed hea
uue ilma ideed. „Mulle andis värske hingamise ja usu maailma kestmisse äsjane asteroidi läbiminek Maa ja Kuu vahelt ning see, mis toimus Jupiterile avakosmosest lähenenud võõrplaneediga, mis kõigi eelduste kohaselt oleks jupiteri pilbasteks löönud. Ehkki
suurriikide ülikud ja eliit istusid septembri lõpul juba varjendites – meiesugustele sellest lähenevast üliohust ei räägitud – lahenes kõik tänu Päikese isalikule hoolele. Härra Päike tulistas sissetungija poole võimsa magnetjoa ja tõrjus ta oma lastest eemale. Minu austus ja usaldus meie kesktähe vastu tõusis sellest piiritult – soovitan ka teistel jätkata helgete tulevikuplaanide tegemist, mitte karta ja otsi kokku tõmmata.“
Kasekäsn ja sundpuhkus ? (tubaka jätaksin välja, inimesed ei mõista seda)
Tom tuletab meelde, kui oluline on puhkamine. Kuninglik mittemidagitegemine. Ta ise on
õppinud märkama, et midagi halba ei juhtu, kui ta päris igal hetkel maruliselt midagi ei tee ega loo. Kui inimene ei puhka, tulevad talle appi haigused kui sundpuhkus. Mida teevad sunniviisil
koju või lausa haiglasse voodisse sunnitud inimesed? Loevad ja sooritavad unerännakuid.
„Meie ringkond on loobunud alkoholi kasutamisest – see on teatavasti illusoorne
väljalülitamise ja näilise puhkuse vahend. Mina võtan piisakese Jägermeistrit vaid Viljandi
folgil – nostalgia pärast. Üldiselt aga olen avastanud, et need suhtlemiskanalid, mille alkohol
avab, on kirjeldamatult madalamad kui kainetele meeltele avatud kanalid,“ hoiatab Tom
iseäranis reisidel ja reisidelt tulles joomise eest. „Joobes inimeste jälgimine – mul on olnud
see võimalus nii infotelki pidades kui oma hostelit vedades – on viinud veendumusele, et
viin, labasus ja vägivald on omavahel fataalselt seotud. Vägivald aga on tänases maailmas üks
ohtlikumaid pahesid, mis viib konfliktide, probleemide ja kuritegudeni ning väga kummaline, et alkohol selle põhiline võimendajana on pea igal pool piiratamtus koguses legaalselt kättesaadav.“
Tom väidab, et puhkuse vajalikkust on ta õppinud kunagi ise büroos töötades ja teisi bürooinimesi vaadeldes. Nood istuvad viis päeva nädalas kontoris, kus märkimisväärne osa neist ei tahaks olla sekunditki. Kui sooviksid, saaksid töödega hakkama kahe-kolme päevaga nädalas ja selle asemel, et tööajast töö tegemise asemel facebookis, skypes, elu24-s ja muudes interneti lõbustusasutustes viibida, võiksid nad minna loodusesse või kaminasooja, kuhu nad tahaksid – ent praegu iialgi ei pääse. (Ja siis, vastumeelselt büroodes kügeledes kühveldavad nadkommentaariumides – ja jäävad haigeks.- võtaks selle lause ära vbl?)
„Kui haigeks juhtute jääma – seda juhtub paratamatult ka minu ja meie sõpruskonnaga –
soovitan eelkõige kasekäsnateed. Kasekäsn on seente kuninganna, mis on üks maailma tugevamaid antioksüdante ja adaptogeene, mis tähendab et ta aitab kehal kohaneda kliimamuutustega. Paljud eesti metsad on seda imerohtu tasuta täis.
Keldi abielu
Sama kehtib ka abielu kvaliteedi kohta – Tom soovitab eeskuju võtta keldi abielu mudelist.
Aluseks peab olema teadmine, et ei tohi lubada võimatut ja ei tohi petta – valetamise mõttes.
„Keltidel oli komme anda abieluvanne üheks aastaks. Järgmisel aastal saadi samal päeval jälle kokku ja anti uus tõotus. Ühe aasta jooksul tohtis traditsiooniliselt olla üks üheöö kõrvalsuhe aga seda võimalust kasutasid keldid vaid korra või paar elu jooksul. On ju võimatu, et kogu elu jooksul enam ei armuta ja midagi muud ei ihaleta, sel juhul ei saaks ju üldse elada, tegutseda liikuda. Minul on praegu kõrval elu armastus,“ kinnitab Tom, kes möönab, et on alati armastanud naistega suhelda „Iga suhe peabki olema just praegu elu kõige-kõige – see on suhte jätkusuutlikuse suurimaks eelduseks.
Minu jaoks on suhtes ülioluline, et tohib rääkida kõigest. Ka sellest, kui keegi teine sulle
mingil hetkel meeldib – pärast rääkimist pole see meeldimine enam suhtele ohtlik. Tõeliselt
lähedasega saab rääkida visioonidest ja ka ebaküpsetest ideedest – siis kui ideed kohe ei kritiseerita ja maha ei materdata, saab idee vormuda SELLEKS!
ja kellel on kolmeaastane poeg legendaarse Beatrice tütre Simonaga.- jätaks selle välja kui saab, sest oli kuidagi imelikult vahele surutud.
Tane Mahuta
Tomi SEE on näiteks haldjafolgi ansambel Tane Mahuta. See on maoori ilmapuu, mis suutis
maa ja taeva suhted ja seosed õigesse rütmi seada.
„Maoori legendi järgi olid emamaa ja isataevas muiste pidevas embuses ja ühenduses. Nende lapsed olid kõik stiihiad – tuli, vesi, õhk, ka taimed, loomad, kes ei mahtunud ema-isa vahele mängima ja pime oli ka koguaeg. Lapsed hakkasid mässama ja proovisid kõik ema ja isa lahutada, kuid ebaõnnestusid. Viimasena üks lastest, ilmapuu tõruke, kasvas kõrgeks puuks, mis lahutas maa ja taeva. Päeval mahtusid nüüd lapsed isa ja ema vahele, ööpimeduses nad aga ühtisid. Ja
sellest ajast ongi maa ja taeva, öö ja päeva, meeste naiste kooselu arukalt rütmiline,“ jutustab
Tom.
Ta ise on kaasa Janega praegu enam-vähem kogu aeg koos, sest ilmapuu pole veel noorpaari
vahele kasvanud. Nad on koos nii kodus, loomingus kui seltskonnas ja on arengu ja tajuga
võrdsel tasemel. Tom rõõmustab, et praegu võib vabalt rääkida asjadest, mille eest varem oleks ära keelatud või suisa ära viidud. Näiteks haldjatega ja kaitseingitega suhtelmisest. Üha enamad meist, eriti lapsed ja need, kes palju aega looduses veedavad, näevad vahel teiste vibratsioonide olendeid ja nähtusi. Neid joonistatakse lasteraamatutes ja kujutatakse Avatari-laadsetes filmides. Kuna need kujutised on sarnased, võib arvata, et tegemist on tegelike paralleelmaailmadega. Ja kuna uute avanevate meelte kaemused ilmnevad sageli väsinuna, peale indiaanitelki või meditatsioonis, võib nende TEISTE kohta öelda Sõbrad silmanurgapilgus. „Üsna kindel on, et aina enam inimesi hakkab nende Sõpradega kohtuma ega muinasjutud trollidest, näkkidest ja ahjualustest pole pelgalt jutud. Kusjuures tihtipeale näevad neid ka inimesed, kes pelgalt muinasjuttudesse ei usu. Need lihtsad ja ausad inimesed, kes teevad õnnelikena oma maalähedast tööd, teades-tunnetades-vaikides – ja asjad lihtsalt on,“ arutleb mees, kelle koduukseni viiva trepikoja seinal on lihtne paberileht:
Südamerütm silmsidemes
„On paratamatu, et uue ja vana kohtumisel põrkavad kokku ka madal ja kõrge. Ehkki eelistan
rääkida vaimsetest ja maagilistest asjadest, pean paratamatult vastama ka maistele küsimustele näiteks varguste kohta oma poes. Siit võtsin jupi ära- ma ei rääkinud vargustest meedias uudistekünnise ületamiseks. Aga siinkohal tsiteerigem Lennart Merit: „Olukord on sitt, aga see sitt on meie helge tuleviku väetis.“ Helge tulevik toimub. Laskem vaid vabaks kõik, mida meile vaja ei ole, mis peatab meie arengu ja avamise,“ soovitab Tom.
Sedasama soovitab ta ka uue plaadi lauludega. Neist üks jutustab päevakoerast, kes teeb
praegu veel koerust, et varsti oma avanevate tiibadega lendu tõusta. Liblikana ta enam koerusi
ei tee – praegu aga pole vaja kurvastada, et tiibu veel ei ole, kindlasti tulevad.
Oma kodus väikese kitarri saatel lauldes vaatab Indigo Tom kuulajale ainiti silma. See pole
artistlik flirt ega eputamine, see silmside muudab südamerütmi. Pärast seda on tunne, nagu
oleks käinud palverännakul. Tom ise sõnastab selle fenomeni nii:
vaata mulle ülevalt alla ja sa näed rumalat,
vaata mulle alt üles ja sa näed jumalat,
vaata mulle otse silma