17. märts 2012
16. ja 17.märts
Need on päevad, mil on vaja väga paljusid tänada. Esiteks kõiki Kumma ja Saunaküla koeri. Meie maja taga metsas ulgus hunt. Üksildane isahunt, kellest on rääkinud nii Reimo kui Taivo. Kõik kahe küla koerad moodustasid ühisrinde. Ka meie Bella ja Donna panid kahekesi metsa – saabus vaikus. Aitäh, koerad! Hunt on muidugi alles, aga penide ühisrinne tõrjus ta kuhugi Estonia puhkeala taha. Püsi seal, hundu!
Teiseks on vaja tänada paruness Haldi Svanbergi ja minu nooremat venda, maailma lavade baritoni Lauri Vasarat. Nad tegid minu heaks seda, mida minagi teen alati, kui minult palutakse. Ja seda ei olegi nii vähe. Aitäh!
Reedehommiku veetsime peadpidi Reeda ja Hendriku asjakastides, et taastada maja ja sauna veesüsteem, millest on külmad järele jätnud pehmelt öeldes kindlustusjuhtumi, raskelt väljendudes ribad. Torude, kraanide, segistite ribad.
Viisime Margotile paratsetamooli ja c-vitamiini, et ta kõrgest palavikust toibuks. Õnneks on tal Elar, kes tema hädasolekuaegadel teda loomade talitamisega aitab. Seega on meil vaja tänada ka Elarit.
Seejärel müttasime mööda ehitusmaterjalide poode, panka, kirjatarvete poodi, toidupoodi… Olime asjade otsijad 😀
Meid külastas Margareta. Ja seejärel töötöötöö arvutis.
Ja torude küljes.
Minni sõitis El-Salvadoriga. Jah, saite õigesti aru – minu viieaastane tütar taltsutas hobuse, keda peetakse peruks ja närviliseks. Hobune kõndis kikivarvukil, naeratas, hoolis ja hoidis – Minni hoidis tal lihtsalt lakast kinni, kallistas ja naeratas leebelt. See ongi täpselt see, mida see hobune vajab. Ja see laps.
Lapsega lõikasime tunde ja tunde eesli kõhu alt käbisid ära. Beel on ka. Oi aeg. Veel tunde nukerdamist – sõrmed kõhunaha ja sita vahel. Käärid kiunuvad. See ei ole hoolimatusest, vaid hoolimisest.
Tänane hommik algas jälle ehitusmaterjalide poes. Vahetasime hommik otsa köögikraani – põhimeister oli Minni. Võib varsti lasteaeda minna ja öelda: “Mis probleem on, tulen ja teen!” Õppis täna ära akudrelli kasutamise – nii vasakule kui paremale.
Meid külastas aatomifüüsik Toomas, kellele läheme lõunale. Korrastame sauna veevärgi – oeh, jälle kastitäis torusid-põlvesid-segisteid – ja siis teeme inimese moodi sauna, ilma et peaksime selleks sadu ja sadu liitreid vett tassima.
Pesupäev tuleb ilma pealt laadimata, vaid tsiviliseeritud inimeste moodi. Ilmselt sõidab Minni täna ka El-Salvadoriga – tõrksa taltsutamine leebuse ja südameheadusega on arendav kogemus neile mõlemale.
Tänu kõigile, keda on vaja tänada, on elu ilus 😀
Homme vean naabritele hobuseid – ja siis kirjutan-kirjutan-kirjutan jälle 😀