29. jaanuar 2012
29.jaanuar
Talleke magab öösel minu voodi ees – õnneks enam mitte voodi sees 😀 Kasvab mühinal, kõht pole enam lahti, jookseb sabas ja kasutab kümmet erinevat moodi määd ja müginat.
Termikas võitles külmaga.
Saara kirjutas lastekat.
Sigrid Kärner viis Ingli Soome-teekonnale – üks kena pere saab 7kuuse nunnu penipoisi, kes ei tee enam tuppa, mõtleb peaga ja mõistab kõike peale selle, miks ta ei või tallesid räsida – ja ütles, et keegi hulgilambakasvataja on Soone talust huvitatud. Nüüd, kus kamp on mõistuspäraseks koondatud, muutub väiksema talu soetamine aina aktuaalsemaks. Ma tahan pangalaenust lahti saadaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa!
Minni külastas ridamisi naabreid – loodetavasti ei too see kaasa kuulujuttu, et meil pole kodus süüa…
Ja kuna Saatpalu blokkis mind eilse koeravaidluse järel ära, ei teinud keegi täna ei sõna ega teoga haiget. Lauri sekkus kommentaaride voogu, kui Inglile uut, lammasteta kodu otsisin. Sõimas mind läbi. Ässitas mulle veel mitu psühhootikut kallale. Ja kui ma lõpuks arvamust avaldasin, mis põhjusel ta keset mu suluseisu FBs mu profiilile plärisema tuleb, blokkis mu ära.
Kas kallis tädipoeg on kordagi küsinud, kuidas ma hakkama saan, kui mees nädalate kaupa ära on? Mitu korda ta mehejõudu ja tuge on pakkunud? Ma saan aru, bändid ja muusikalid, filmid ja värgid – aga sellest tulenevat vaimset väsimist ei maksaks siiski mulle kaela valada, õnnetut koera värdjaks ja mind lollakaks sõimata. Ülimalt lame.
Hr. Murdmaa ütles selle jama peale õigesti – inimesed, kes meile haiget teevad, ei ole väärt, et nende pärast valu tunneksime ja inimesed, kes võiksid meile haiget teha, ei tee seda kunagi.
Reti, kes pidi täna lambaliha järele tulema, saabus eile, kui Minniga saunalaval istusime. Mihkliga tuppa nad ei tulnud. Mis seal siis ikka, elu on ju veel pikk… Kui on.
Homme tuleb üks maakler, selgub, millal Estepona Hiiumaale sõidab – ja ma pean kiiresti auto saama, sest paari tellitud looga läheb väga kiireks.
Paar tüdrukut pakkusid end siia ratsutama. Praeguse ilmaga??????
Kus nad kõik siis on, kui on ilus kuiv ja soe ilm? Poriga tulijaid on olnud kümmekond. Nüüd pakutakse ennast siia jaroviseerima. Kuidas need noored inimesed end miinus kahekümne viiega sadulas ette kujutavad? Hobusel pole häda midagi, aga ratsaniku varbad, nina, põsed… Oimaivõi!
Minni tahab homme lasteaeda – aga kui miinus kakskümmend viis on?
Autotautotautot!!!!!!!!
Tuleb mõnus pühapäevaõhtu. Vaatan ühe silmaga üle arvuti ja lasteka koos kallitega mõnd head filmi ja tunnen rõõmu selle üle, mis ja kes on – mitte selle üle, mida ja keda ei ole.