23. jaanuar 2012
23.jaanuar
Head Draakoniaastat meile kõigile!
Päev algas hea teatega Hallikilt:
Jõudsime väga kenasti Saarde, sõit läks väga hästi ja rahulikult. Praamisabas pidime tund aega ootama, kartsime et äkki Napsu muutub kärsituks, kuid vastupidi, ta krõmpsutas tund aega oma heinu ja aeg-ajalt pani nina üleääre ja sai pai ja musi. Hanna üritas talle igasuguseid erinevaid mänguasju ka anda. Teised hopad võtsid ta päris kohe omaks, ruunapoiss ei raatsinud kordagi isegi kõrvu lingutada. Tal on oma väike boksike nende omade vahel. Ema ja vend mul on ka väga vaimustuses, kõik hakkavad teda väga armastama. 🙂 Jõudsin Napsut juba harjata ka, läks kohe kohevaks ja puhvi ja ta on erakordselt rahulik. Võiks ju arvata et uus koht ja hobused ajavad pabinasse, aga ei.
Täname Ristoga külalislahkuse eest vägaväga, olete nii toredad inimesed. =)
Ühtlasi saime Termikaga kinnitust, et tema ainus võimalus vajadusel tööd leida on varjamine, et ta on minu mees. Eestisuguses konnatiigis seda varjata? Miks ometi minutüüpi ajakirjanikku kardetakse?
Otsin juhuks, kui maailmas keegi siiski mu meest palgata söandab, omale kohalikud koolitüdrukud appi. Saavad tasuta ratsutada, kui majapidamises aitavad. Loomade vähendamine näib hetkel lootusetu olevat. See, kes tahtis üht hobust osta, leidis teise, poole odavama. Kes tahtis üht hobust auto vastu vahetada, on kadunud. Kes huvitus ühest hobusest, eeldas, et jagatakse tasuta.
Tundub, et vaid Ymke läheb mehele. Raikküla valla sotsiaalnõunikul on kodus üksildane ponitäkk, kelle kõrvale ta mära vajab. Kuna Lilleste killer-koer, kes eile järjekordselt lahtisena minust üle jooksis, hävitas oma neetud lõugadega poole tema turuväärtusest, sobibki vaene Ymke vaid sugumäraks ja seltsidaamiks, nii et see on lausa ideaalne asjadekäik. Napoleonita on tal üksildane olla ja tema liipjala nägemine teeb mind iga päev kurvaks.
Niisiis hobuste müük takerdus, tööd skandaalse Soone Saara mees ei saa – järelikult kirjutan vasaku käega Volmeri ja parkuurijate lugusid, parema käega üht, vasaku jalaga teist ja parema jalaga kolmandat raamatut.
Kui ma rahaasjadele mõtlen, tuleb paanikasööst. Tänu Napoleoni kojuminekule sain täna toodud viljatonni õnneks kohe ära maksta. Olgem optimistid või miskit…